KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene
- märts 2012, Tartu 3-10-1138 Mart Sonni kaebus Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni
- aprilli
- a otsuse nr 8.2-15/435 tühistamiseks ning Tööinspektsiooni Lõuna inspektsioonile ettekirjutuse tegemiseks Tartu Halduskohtu
- detsembri
- a otsus Mart Sonni apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Mart Sonn Vastustaja Tööinspektsiooni Lõuna inspektsioon RESOLUTSIOON
- Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
- detsembri
- a otsus muutmata.
- Jätta apellandi menetluskulud tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, st kuni
- aprillini
- ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- AS Epler & Lorenz töötaja Mart Sonn kukkus
- märtsil 2010 kella 8.15 paiku tööle minnes autoparklas kukla peale. M. Sonn esitas
- märtsil 2010 ettevõttele seletuskirja juhtumi kohta. AS Epler & Lorenz
- märtsi
- a aktiga lõpetati tööõnnetuse uurimine, kuna leiti, et M. Sonniga aset leidnud õnnetusjuhtum ei olnud tööõnnetus.
- M. Sonn esitas
- märtsil 2010 Tööinspektsiooni Lõuna inspektsioonile (Lõuna inspektsioon) avalduse, milles vaidlustas AS Epler & Lorenz poolt tööõnnetuse mittetunnistamise ning taotles temaga
- märtsil 2010 toimunud õnnetuse arvelevõtmist tööõnnetusena.
- Lõuna inspektsiooni
- aprilli
- a vastuses leiti, et AS Epler & Lorenz akti tühistamiseks puudub alus.
- M. Sonn esitas Lõuna inspektsiooni vastuse peale
- aprillil 2010 Lõuna inspektsiooni juhatajale kaebuse, milles ei nõustunud vastuses toodud põhjendustega ning jäi oma
- märtsi
- a avalduses esitatud taotluse juurde.
- Lõuna inspektsiooni juhataja
- aprilli
- a otsuses nr 8.2-15/435 leiti, et M. Sonniga juhtunud õnnetust ei saa käsitleda tööõnnetusena, kuna see juhtus enne tööpäeva algust ning tööks ettevalmistamist autoparklas ei ole AS Epler & Lorenz töökorralduse reeglites kirjas.
- M. Sonn esitas
- mail 2010 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus muuta Lõuna inspektsiooni juhataja eelnimetatud otsus ning võtta temaga toimunud õnnetus arvele tööõnnetusena. Kaebuse kohaselt kukkus M. Sonn autoparklas seetõttu, et AS Epler & Lorenz ei täitnud parkla hooldamise kohustust. Lõuna inspektsioon on oma otsusega võtnud AS-lt Epler & Lorenz vastutuse täitmata jäetud kohustuse eest ning sellega jätnud täitmata töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 25 lg-ga 1 talle seatud kohustuse. AS Epler & Lorenz töökorralduse reeglites märgitud tööpäeva algus (kell 8.30) tähendab otsest töötegemise algust (eririietuses ja kaitsevahenditega). Aeg 8.15-8.30 kulub töötaja jõudmiseks parklast riietusruumini, ümberriietumiseks, isiklike kaitsevahendite korrastamiseks ning töökohale jõudmiseks. Selle aja puhul on tegemist muu tööandja huvides tegutsemise ajaga.
- Tartu Halduskohtu 6 detsembri
- a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on vaidlustatud otsus kooskõlas TTOS § 22 lg-ga
- Ei ole tõendatud, et kaebaja poolt saadud tervisekahjustus oli põhjuslikus seoses tema töö või töökeskkonnaga. Lõuna inspektsioon on õigesti tuvastanud, et kaebajaga toimus õnnetus nn tööteel. Asja materjalidega ei ole tõendatud, et kaebaja oleks õnnetuse ajal täitnud tööandja poolt antud ülesandeid, teinud muid tööandja loal tehtavaid töid või tegutsenud tööandja huvides. 15 minutit enne tööpäeva algust tööle tulemine on tavapärane, kui vahetatakse riideid vmt, aga see ei muuda asjaolu, et kaebaja ei olnud õnnetuse hetkel oma töökohas või töökeskkonnas, mille eest vastutab tööandja. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
- M. Sonn esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada. Apellatsioonkaebuse ja sellele hiljem lisatud selgitustes toodud põhjenduste kohaselt on halduskohus vääralt tõlgendanud töötervishoiu ja tööohutuse seadust. Segi on aetud töökeskkonna ja töökoha mõisted. Kaebajal tekkis tervisekahjustus tööandja territooriumil, töökeskkonnas. Autoparkla on osa ettevõtte territooriumist, mitte ei külgne sellega. Töökohale jõudmine ja sealt lahkumine on tööpäeva loomulik osa, millel on töötamisega otsene ning põhjuslik seos. Kaebaja viibimine kell 8.15 ettevõtte territooriumil oli vastavalt TTOS § 22 lg-le 1 muu tööandja huvides tegutsemise aeg. Tööle jõudmine oli tööandja huvides ning sellel oli põhjuslik seos töö ja töökeskkonnaga. Tööandja soov kaebajaga toimunut tööõnnetusena mitte registreerida on mõistetav, kuid väär. Tegu on sooviga mitte vastutada kohustuste täitmata jätmise eest.
- Lõuna inspektsioon palub oma vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätta. Vastuse põhjenduste kohaselt ei tähenda see, et tööandjal oli õigus kasutada ettevõttega külgnevat autode parkimisplatsi ja kohustus seda korras hoida seda, et autoparkla on ettevõtte töötajatele igal juhul töökohaks või töökeskkonnaks. Autoparkla, kuhu töötaja pargib oma isikliku auto enne tööle asumist, ei ole töökohaks ega ka töökeskkonnaks töötervishoiu ja tööohutuse seaduse mõttes. Auto parkimine ei ole kuidagi seostatav tööandja huvides tegutsemisena. Kui puudub TTOS § 22 lg-s 1 toodud situatsioon, ei ole ka töökohas või töökeskkonnas toimunud õnnetusjuhtum tööõnnetus.
- M. Sonni täiendavas seisukohas leitakse, et Lõuna inspektsioon on esitanud eksitavaid ja ebaõigeid väiteid. Koht, kus kaebaja kukkumine aset leidis, on AS-le Epler & Lorenz kuuluv maa-ala, mitte sellega külgnev. Sellele alale on töötajail juurdepääs kogu tööaja vältel. Rõhuasetus autoparklale kui eraldiseisvale osale on vale. Töötajad läbivad selle ala igal juhul, v.a jalgsi töölesaabumisel. Viide tööteele (väljaspool ettevõtte maa-ala) on kohatu. Kaebaja kukkumine ja vigastus olid põhjustatud tööandja poolt kohustuse mittetäitmisest ettevõttele kuuluva maa-ala hooldamisel. Kaebaja liikumine ettevõtte maa-alal kell 8.15 toimus tööandja loal ning huvides. Lõuna inspektsiooni väärtõlgendus teenib antud juhul tööandja huve, et jätta kaebajaga juhtunu tööõnnetusena registreerimata. See on vastuolus töötervishoiu ja tööohutuse seaduse mõttega ning Tööinspektsiooni kui asutuse olemuse ja eesmärkidega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
- Kaebaja sai vigastuse, kui kukkus tööle minnes parklas viisteist minutit enne tööaja algust. Vaieldakse selle üle, kas see kukkumine tuleb kvalifitseerida tööõnnetusena või mitte.
- TTOS § 22 lg 1 sätestab, et „tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga.“ Sellisel kujul kehtestati TTOS § 22 lg 1 regulatsioon
- juulil
- Kuni selle ajani oli regulatsioon teistsugune, nähes ette, et „tööõnnetus on äkktervisekahjustus või surm, mis leiab aset tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval töövaheajal, tööteel või muus tööga seotud olukorras.“ Seega on alates
- juulist 2003 kehtivas õiguses selgesõnaliselt loobutud tööteel toimunud õnnetuse käsitamisest tööõnnetusena. Selle valiku teadlikkust kinnitab ka muudatuse teinud seaduseelnõu 1154 SE I seletuskiri, mis on kättesaadav Riigikogu kodulehel. Selles märgitakse, et „paragrahvi 22 muutmise eesmärk on jätta tööõnnetuse mõistest välja õnnetused tööteel. Eurostati tööõnnetuste registreerimise ja uurimise metoodika (ESAW) ja ILO käsitluse kohaselt tööteel juhtunud õnnetust ei loeta tööõnnetuseks, kuna tegemist ei ole tööandja vastutusega.“.
- Ehkki käesoleval juhul toimus kukkumine parklas, mis on kaebaja kinnitusel ettevõtte maa-ala, ei ole see siiski käsitatav tööõnnetusena, vaid tööteel juhtunud õnnetusena. Kaebaja töötas AS-s Epler & Lorenz XXX, täpsemalt XXX (tl 33). Seega on ilmne, et isegi siis, kui parkla kuulunuks tööandjale, ei olnud parkla töökohaks, kus kaebaja oma tööülesandeid täitis TTOS § 4 lg 1 mõttes. Kaebaja oli alles teel töökohta, kus ta asunuks oma tööülesandeid täitma. See nähtub ka kaebusest, kus kaebaja kirjeldab, et parklast tuleb tal jõuda veel riietusruumi, ümber riietuda, korrastada isiklikud kaitsevahendid ja alles siis asuda töökohale (tl 3). Seega tuleb parklas juhtunud õnnetus lugeda tööteel juhtunud õnnetuseks sõltumata sellest, kas parkla kuulus tööandjale või mitte.
- Ringkonnakohus märgib, et olemuslikult ei ole vahet, kas isik kukub jäise ja liivatamata pinnase tõttu tööandjale kuuluvas parklas või ükskõik millisele isikule kuuluvas parklas. Kui isik leiab, et talle on sellega tekitatud kahju, võib ta esitada parkla omaniku vastu tsiviilõigusliku kahju hüvitamise nõude. Seega on isikul õiguskaitsevahendite kasutamise võimalus olemas mõlemal juhtumil ning puudub alus nende eristamiseks ja töötaja soodsamaks kohtlemiseks juhul, kui ta saab parkida oma autot tööandjale kuuluvas parklas.
- Nagu märgitud on seadusandja kehtivas regulatsioonis teinud teadliku valiku ja välistanud tööteel juhtunud õnnetuse käsitamise tööõnnetusena. Selle valiku teadlikkus on ilmselge ning ringkonnakohus ei näe võimalust regulatsiooni teistsuguseks tõlgendamiseks. Samuti ei näe ringkonnakohus alust TTOS § 22 lg 1 suhtes põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks.
- Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Apellandi menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 2 alusel tema enda kanda. Maili Lokk Agu Timmi Einar Vene