Teatud järeldusi pidas kohus vajalikuks siiski põhjendada. Kohus ei pidanud hageja lisanduva viivise väljamõistmise nõuet
Hagiavaldusest nähtub, et hageja on hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 17 013,24 eurot vähendanud 9089,43 euroni, sidudes viivise suuruse põhinõude suurusega. Võlausaldaja õigused lepingujärgse viivise sissenõudmisel ei ole piiramatud. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Kui rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõutakse põhivõlast suuremat viivist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses, siis tuleb viivisenõuet põhjendada võlausaldajal. Sel juhul peab 2 võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses. Hageja ei ole lisanduva viivise nõuet põhistanud ega tõendanud kahju olemasolu suuremas ulatuses kui põhinõue. Menetluskulude jaotamisel juhindus kohus
lg-st 1 (sisuliselt rahuldati hageja nõue täies ulatuses) ning § 173 lg-test 1 ja 4.
lg-st 3 lähtudes tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 958,67 eurot (riigilõiv). Kohus leidis, et hageja õigusabikulu 300 eurot väljamõistmiseks puudub alus. Hageja esindajaks on volikirja alusel P.M. . Volikirja kohaselt volitab hageja juhatuse liige emaettevõtet AS-i Eesti Krediidipank esindama hagejat kohtumenetlustes. AS Eesti Krediidipank juriidilise osakonna juhataja volitab panga juriidilise osakonna töötajat P.M. a esindama kohtumenetluses hagejat. Kohtu hinnangul on tegemist ühtse kontserni töötajaga.
lg 2 järgi hüvitatakse menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest üksnes sõidukulud. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
Samas on kohus siiski otsusesse märkinud põhjendused viivitusintressi nõude ja menetluskulude nõude osalise rahuldamata jätmise kohta. Ka hagile vastamata jätmise korral tehtud tagaseljaotsuse põhjendused peavad olema kooskõlas
lg-tega 1 ja 6.
§-st 407 tuleneb kohtu õigus jätta rahuldamata üksnes õiguslikult põhjendamata hagi. Tagaseljaotsuse tegemisel loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaks võetuks. Kohtul lasub kohustus hinnata hagis märgitud asjaolude kooskõla õigusaktidega. Kohus ei ole viidanud, millise õigusaktiga hageja nõue vastuolus on, rikkudes
lg 8.
lg 1 ja § 5 lg 1 järgi otsustavad hagimenetluses vaidluse eseme ja taotluste esitamise pooled. Hageja hinnangul on nõue esitatud kooskõlas materiaalõiguse normidega. Kohtuotsusest ei nähtu, et kohus oleks hagi osalisel rahuldamata jätmisel hinnanud kostja taotlust või esile toodut. Otsuses ei ole viidatud, millisele seadusele tuginedes tõi kohus menetlusse asjaolusid omal algatusel. Otsuses sisaldub etteheide hagejale selles, et hageja ei ole esile toonud viivitusintressi seotust kahjuga ning esitanud sellekohaseid tõendeid. Sellekohaste põhistuste ja tõendite esitamise kohustus saab tuleneda kostja vastuväidetest, mida esitatud ei ole. Apellant on raskustes osundamaks kohtu eksimustele materiaalõiguse kohaldamisel, kuivõrd kohtu otsustus on vormistatud suvaotsustusena. Kohus ei ole rakendatud seadust refereerinud ega õigusaktile viidanud. Hageja on nõude esitamisel tuginenud muu hulgas VÕS § 76 lg-le 1; §-le 100; § 101 lg 1 p-le 6 ja
§-le 367. Kohus ei ole hageja nõudeõigust õigusaktidele tuginedes kummutanud; 2) on kohtuotsus menetluskulude jaotuse määramises ja kulude osalises väljamõistmises vastuoluline; nõude rahuldamata jätmine ei ole kooskõlas kohtu refereeritud seadustega. Kohus on otsuse resolutsioonis märkinud, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda, samas on kohus mõistnud hageja menetluskulud kostjalt välja üksnes osaliselt.
lg 1 ja § 144 p 1 järgi on menetluskuluks kohtuvälise kuluna muu hulgas menetlusosaliste esindajate kulud. Hageja on menetluses osalenud esindaja kaudu, millega seonduvalt on tekkinud kulu. P.M. on hageja esindaja töötaja. Hageja koosseisus juristi 3 ametikohta ei ole. Äriseadustiku (ÄS) § 6 järgi ei ole kontserni puhul tegemist ühe ettevõtjaga; kontserni kuuluvad ettevõtjad on seotud üksnes kapitali kuuluvuse kaudu. ÄS § 1 ja § 2 järgi on ettevõtjaks seaduses sätestatud äriühing. Nii hageja kui ka hageja esindaja tegutsevad juriidiliste isikutena iseseisva õigusvõimega, omades eraldiseisvalt kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi ning vastutades oma kohustuste täitmise eest oma varaga (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 26, ÄS § 221 lg 3). Tulumaksuseaduse § 1 ja § 2 lg 3 järgi maksustatakse residendist juriidilise isiku tulu, millest on lubatud teha mahaarvamisi (kulu) üksnes seaduses ettenähtud ulatuses. Äriühingul lasub kohustus pidada tulude ja kulude arvestust tekkepõhiselt, s.o tulu ja kulu tuleb dokumenteerida ja kirjendada selle tekkimise kohas. Sellekohane reegel kehtib ka seotud isikute ning raamatupidamise seaduse alusel konsolideeritavate äriühingute suhtes. Hageja ja hageja esindaja on õigusabi osutamisega seonduvate kulutuste õiguspärase dokumenteerimise ja arvestamise tagamiseks sõlminud käsunduslepingu. Õigusabi andmisega seotud palgakulu tehakse ja maksustatakse tekkepõhiselt hageja esindaja juures; hagejale teenuse eest esitatavatele arvetele lisandub käibemaks. Seega on menetluses osalemisega seotud kulu algselt kandnud hageja esindaja, kes omab lepingu alusel kulu hüvitamise nõudeõigust hageja vastu. Hagejal omakorda tekib nõudeõigus kostja vastu. Kohtu järeldus, et hageja esindaja kulu on hinnatav menetlusosalise töötaja kuluna
lg 2 tähenduses, on eelosundatud seadustega vastuolus; 3) vähendab apellant kohtu poolt rahuldamata jäetud viivitusintressi nõudes viivise määra kuni seadusjärgse viivitusintressi määrani. Ajavahemikus 11.-30.06.2011 (20 päeva) oli seadusjärgse viivitusintressi määr 0,0219% ja 01.07.-15.11.2011 (138 päeva) 0,0226% päevas. Apellandi viivitusintressi nõue on apellatsioonkaebuse koostamise seisuga 323,27 eurot ((9088,82 x 0,0219% x 20) + (9088,82 x 0,0226% x 138)). RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Maakohtu vaidlustatud tagaseljaotsus tuleb tühistada ja asi saata esimese astme kohtule
alusel uueks läbivaatamiseks.
kohaselt kohus võib otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (§ 656 lg 1). Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole otsust vastavalt
lg 1 p-le 5 seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada.
lg 2 sätestab, et kui ringkonnakohus tühistab tagaseljaotsuse, saadab ta asja täies ulatuses läbivaatamiseks esimese astme kohtule. 5. Maakohus võib
Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.
§-st 407 tuleneb kohtu õigus jätta rahuldamata üksnes õiguslikult põhjendamatu hagi. Maakohus jättis rahuldamata hagi lisanduva viivise väljamõistmiseks alates 11.06.2011 ning välja mõistmata hageja esindaja tasu. Kuna
§-st 407 võib kohus jätta rahuldamata üksnes õiguslikult põhjendamatu hagi, siis pidi maakohus hagi osalisel rahuldamisel viitama õigusnormidele, millised annavad aluse hageja nõude osaliselt rahuldamata jätmiseks (ehk milliste õigusnormidega on hageja nõue vastuolus). Ringkonnakohus märgib, et VÕS § 113 lg 8 kohaselt ei või kohus viivist alandada omal algatusel, vaid üksnes võlgniku taotlusel. Lisaks märgib ringkonnakohus, et asja uuel läbivaatamisel on maakohtul võimalik hinnata, kas liisingulepingus kokkulepitud viivisemäär 0,30% päevas on käsitletav tüüptingimusena. 4 Maakohtu otsuses on leitud, et hagejat esindas tema töötaja. Nimetatud maakohtu seisukoht on õiguslikult põhjendamata.
lg 3 kohaldamine eeldab hageja poolt kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja esitamist ning asja uuel läbivaatamisel peab maakohus hagejalt selle esitamist nõudma. 6. Seoses apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega jätab ringkonnakohus menetluskulud apellatsiooniastmes
Kersti Kerstna-Vaks Andra Pärsimägi 5 Üllar Roostoja
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.