KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Altnurme Määruse tegemise aeg ja koht 29.06.2012, Tallinn Haldusasja number 3-12-1087 Haldusasi AS Veolia Keskkonnateenused kaebus keskkonnaminist

§ 25

lg 3 kohaselt toimetatakse dokument kätte juhul, kui see on seaduse või määrusega ette nähtud. Muudel juhtudel piisab dokumendi teatavakstegemisest vabas vormis. Haldusakt tuleb menetlusosalistele kätte toimetada siis, kui tegemist on koormava haldusaktiga (

§ 62lg 2).

Koormava haldusaktiga on tegemist näiteks siis, kui selle regulatiivsus seisneb mõne loa andmisest keeldumises või kohustuse panemises. Ehk teisisõnu on koormav haldusakt selline akt, millega mingil viisil piiratakse isiku õigusi. Haldusakt tehakse isikule teatavaks vabas vormis (

§ 62lg 1), kui tema õigusi haldusaktiga ei piirata.

Siiski eeldab haldusakti vabas vormis teatavakstegemine menetlusosalise isiklikku teavitamist, nt suuliselt. Haldusakt tehakse avalikult teatavaks siis, kui akt tuleb teha teatavaks enam kui 100-le inimesele (

§ 31

lg 1 p 1), akti ei ole isikule isiklikult võimalik teatavaks teha (

§ 31

lg 1 p 2) ning seaduses eraldi sätestatud juhtudel (

§ 25

lg 1 ja

§ 62lg 3 p 3).

1. Käesoleval juhul vaidlustab kaebaja keskkonnaministri 13.03.2012 käskkirja, millega otsustati Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskust teenindav maa koos kinnisasja oluliste osade ja päraldistega anda avalikul enampakkumisel tasu eest kasutusele. Vaidlustatud keskkonnaministri käskkirja alusel kinnitati ka „Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskuse rendile andmise kord“. Riigivaraseaduse (RVS) § 58 lg 1 kohaselt avaldatakse teade avaliku enampakkumise või valikpakkumise kohta, lähtudes riigivara kasutamiseks andmise või müügi 3 otsusest ning kasutamiseks andmise või müügi korraldaja määratud avaliku enampakkumise või valikpakkumise tingimustest, väljaandes Ametlikud Teadaanded vähemalt kaks nädalat enne kirjaliku enampakkumise või valikpakkumise esitamise tähtpäeva ja muudel juhtudel enne enampakkumise toimumist. Käesolevas haldusasjas vaidlustatud aktid ei ole oma olemuselt koormavad haldusaktid ning nende kättetoimetamiseks puudus haldusorganil kohustus. Ülalviidatud RVS sätte kohaselt tuli avaliku enampakkumise teade avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ehk teisisõnu haldusakt tuli avalikult teatavaks teha (vt määruse p 9). Meie asjas ongi Keskkonnateabe Keskus avaldanud enampakkumisteate Ametlikes Teadaannetes 15.03.
2. Enampakkumisteate päises ja p-s 1 on viidatud ka enampakkumise läbiviimise alustele, sh vaidlustatud keskkonnaministri 13.03.2012 käskkirjale. Samuti oli enampakkumisteate p-s 3 märgitud kontaktisiku kontaktandmed, kelle käest oli võimalik allkirja vastu kätte saada „Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskuse rendile andmise korra“. 11.

§ 31lg 5 kohaselt loetakse avaldamisega dokument kättetoimetatuks.

Menetlusdokumendi kättetoimetatuks lugemise eesmärk on see, et selle tagajärjel hakkaks kulgema menetlustähtaeg, sh kaebetähtaeg. HKMS § 46 lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada kohtule 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavakstegemisest arvates. Sama tähtaeg on ka kohustamiskaebuse esitamisel (HKMS § 46 lg 2). Toimiku materjalidest nähtuvalt pole enampakkumise tagatist puudutavaid punkte muudetud kordagi. Kuna enampakkumisteade avaldati Ametlikes Teadaannetes esmakordselt 15.03.2012 ning seaduse kohaselt ei pidanudki seda teadet kellelegi kätte toimetama (akti isiklikult üle andma või tähtkirjaga saatma), siis on kohus seisukohal, et „Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskuse rendile andmise korra“ p 12.3, korra lisa 1 p 3 ning „Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskuse rendilepingu eelnõu“ p 7 kaebetähtaeg hakkas kulgema 15.03.2012, enampakkumisteate avaldamisega Ametlikes Teadaannetes ning halduskohtusse oleks tulnud kaebus esitada hiljemalt 16.04.

1. Samaks kuupäevaks oleks tulnud kaebus esitada ka keskkonnaministri 13.03.2012 käskkirja peale. RVS näeb ette üksnes enampakkumisteate avaldamise Ametlikes Teadaannetes, kusjuures RVS § 58 sätestatust saab järeldada, et enampakkumisteates ei pea avaldama kogu enampakkumisega seonduvat dokumentatsiooni. Nt ei pea seal avaldama seal kõiki seonduvaid käskkirju, kordasid jms. Vastupidi – RVS § 58 näeb ette üksnes oluliste andmete avaldamise. Viidatu on põhjendatud sellega, et isikud, kes on huvitatud osalema, saavad ise vastavalt enampakkumisteates sätestatule enampakkumise alusdokumentidega tutvuda. Keskkonnaministri käskkirjaga oli huvitatud isikutel võimalus tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehe vahendusel. Seega ei tulnudki Keskkonnaministeeriumil vaidlustatud käskkirja avalda Ametlikes Teadaannetes eraldi, nagu väidab kaebaja. Vaidlustatud korra p 11.3 muudeti 03.04.2012 redaktsiooniga ning sellekohane enampakkumiseteade avaldati Ametlikes Teadaannetes 12.04.2012, mil hakkas kulgema antud punkti vaidlustamise tähtaeg. Seega oleks tulnud sellekohane kaebus esitada halduskohtusse hiljemalt 14.05.
2. Kaebus laekus aga alles 25.05.
3. Et kaebaja ülaltoodud tähtaegadest kinni pole pidanud, on kaebus kohtule esitatud kaebetähtaega rikkudes.
4. Kaebaja on korduvalt viidanud oma 19.06.2012 menetlusdokumendis Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt tuleb avalikkust informeerida seaduses sätestatust intensiivsemalt, kui on ette näha, et üksnes seaduses sätestatud kanalid ei pruugi olla piisavalt selleks, et teave jõuaks huvitatud isikuteni ja täiendav teavitamine ei too kaasa ebamõistlikke kulutusi. Kohus on eelviidatud seisukohaga nõus, kuid leiab, et antud asjas seda kohaldada ei saa. Eelnevalt Riigikohtu poolt väljendatud põhimõtet saab rakendada siis, kui on tegemist halduse poolt üksikisikut koormava tegevusega. Käesoleval juhul on aga tegemist avaliku enampakkumisega, millekohaseid teateid vastavas valdkonnas tegutsevad äriühingud on oma majandustegevuse spetsiifikast tulenevalt ise kohustatud jälgima – see on nende enda huvides. Riik ei pea sellistel 4 juhtumitel äriühingutele nende enda teenistust aktiivselt pakkuma tulema, kui tegemist on niigi aktiivse turu situatsiooniga ning pakkujaid ilmselt jagub. Oma äritegevuse efektiivsuse huvides lasub neil puhkudel teadete aktiivse jälgimise kohustus äriühingul endal. Põhimõtteliselt samale seisukohale on asunud Riigikohus oma 01.10.2002 otsuse nr 3-3-1-57-02 p-s 13, öeldes järgmist: „Maa enampakkumisega erastamisel on korra p-s 19 teate ajalehes avaldamine ette nähtud selleks, et teavitada kõiki enampakkumisel osalemisest huvitatud isikuid. Huvitatud isikute väljaselgitamine ja isiklik informeerimine ei ole liigsete halduskuludeta võimalik. Isikult, kes soovib maad enampakkumisel erastada, ei ole ülemäärane eeldada, et ta hangib massiteabevahenditest ise info planeeritud enampakkumiste kohta. Seetõttu tuleb enampakkumise korraldamise aluseks olev haldusakt lugeda enampakkumisel osalemisest huvitatud isikute suhtes teatavaks tehtuks ajalehes teate avaldamisega.“
5. Asjaolu, et Keskkonnateabe Keskus avaldas enampakkumisteadet erinevates ajalehtedes, ei saanud olla kaebetähtaja hilisema kulgemise hakkamise aluseks. Seda esmalt juba seetõttu, et

§ 31lg 5 kohaselt loetakse avaldamisega dokument kättetoimetatuks (vt määruse p 11).

Teisalt ei pea kohus usutavaks kaebaja väiteid, et ta sai enampakkumisteatega tutvuda esmakordselt Äripäeva vahendusel 22.05.

1. Kaebaja näol on tegemist jäätmevaldkonnas tuntud äriühinguga, kes väljakujunenud praktika kohaselt saabki erinevate enampakkumiste kohta infot Ametlikest Teadaannetest. Viidatu on ka olnud tegelikkuses seadusandja mõte RVS § 58 lg-s 1 toodut sätestades. RVS seaduseelnõu 437 SE seletuskirja kohaselt oligi enampakkumise teate Ametlikes Teadaannetes avaldamise kohustuse ettenägemisel arvestatud sellega, et tegemist on seadustatud väljaandega ning seda on harjutud praktikas kasutama. Seetõttu ei saa kohus kuidagi nõustuda kaebaja väitega, et vastustaja tegevus, avaldades enampakkumisteateid erinevates allikates, oli kaebaja jaoks kuidagi eksitav.
2. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul asjakohane ka Riigikohtu 20.05.2003 määruses nr 33-1-37-03 väljendatud põhimõte, mille kohaselt juhul, kui haldusorgan on teinud haldusakti isikule teatavaks korduvalt, toimides seejuures õigusaktides nõutust hoolikamalt, siis hooletu kaebaja huvides tehtud täiendavad toimingud ei saa haldusorganit kohtuprotsessis asetada halvemale positsioonile. Isegi juhul, kui kaebaja sai esmakordselt tutvuda enampakkumisteatega 22.05.2012 Äripäeva vahendusel, mida kohus ei pea küll usutavaks, on tegemist kaebaja enda hooletusega. Nagu kohus juba eelnevalt mainis, on kaebaja puhul tegemist jäätmevaldkonnas staažika ettevõtjaga, kes tulenevalt oma majanduslikest huvidest ja kehtivast praktikast peabki Ametlikest Teadaannetest jälgima selliste enampakkumiste avaldamist. Seega, juhul kui kaebaja on käesoleval juhul olnud lihtsalt hooletu, ei saa kohus seepärast asetada haldusorganeid halvemale positsioonile ning kaebust seetõttu tähtaegselt esitatuks lugeda.
3. HKMS § 124 lg 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kuna käesoleva kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes, tuleb haldusasja menetlus lõpetada HKMS § 124 lg 2 alusel. Kaebaja pole kohtule esitanud kaebetähtaja ennistamise taotlust, kuigi kohus asja menetlusse võttes sellekohase küsimuse kaebajale esitas. Kaebaja on pidanud kaebust tähtaegselt esitatuks. Arvestades määruse p-des 12, 13 ja 14 toodut, ei pea kohus kaebetähtaja ennistamise taotlust ka perspektiivikaks.
4. HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud kaebuse läbivaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui käesolevas paragrahvis ei ole teisiti sätestatud. HKMS § 109 lg 1 kohaselt esitatakse kirjalikus menetluses menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Keskkonnateabe Keskus on esitanud kohtule HKMS § 109 lg-s 1 sätestatud nõuetekohase menetluskulude taotluse seoses Advokaadibüroo Nordeus OÜ poolt osutatud 5 õigusabiteenusega käesolevas haldusasjas. Advokaadibüroo Nordeus OÜ on Keskkonnateabe Keskusele osutanud õigusabiteenust 18,5 tunni ulatuses kogusummas 2553 eurot, sh käibemaks. Samuti on keskkonnaminister esitanud kohtule HKMS § 109 lg-s 1 sätestatud nõuetekohase menetluskulude taotluse seoses Advokaadibüroo Nordeus OÜ poolt osutatud õigusabiteenusega (haldusasjas 3-12-1137). Advokaadibüroo Noredus OÜ on keskkonnaministrile osutanud õigusabiteenust 5,5 tunni ulatuses kogusummas 759 eurot, sh käibemaks. Kohus on seisukohal, et vastustajate menetluskulude hüvitamise taotlused tuleb jätta rahuldamata, kuna käesolev kaebus ei ole haldusorganite igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv, mistõttu ei ole õigustatud kaebajalt välja mõista haldusorganitele välise õigusabi kasutamise tõttu tekkinud menetluskulusid (vt ka Riigikohtu 30.11.2010 otsust haldusasjas nr 3-3-1-63-10, Riigikohtu 14.01.2009 otsust haldusasjas nr 3-3-1-62-08, Riigikohtu 06.11.2007 otsust haldusasjas nr 3-3-1-52-07 ja Riigikohtu 19.06.2007 otsust haldusasjas nr 3-3-1-24-07). Maret Altnurme Kohtunik 6