KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht 25. juuni 2012, Tallinn Haldusasja number 3-10-3268 Haldusasi A. A. kaebus Murru Vangla dir

) § 84 p 1 ja vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 148 ja 150 p 2 alusel ametipalga vähendamisega 10% üheks kuuks (tl 4-5). Käskkirja kohaselt seisnes julgeolekuosakonna peaspetsialist A. A. distsipliinirikkumine selles, et ta oli alates 07.07.2010 tegevusetu Murru Vanglasse paigutatud kinnipeetav R. V. osas vajaliku tausta ja julgeolekuinformatsiooni kogumisel, A. A. jättis kohased ja vajalikud järelevalvetoimingud teostamata. Käskkirjas on leitud, et vaatamata sellele, et A. A. tegevusetus ei pruukinud olla põhjuslikus seoses kinnipeetava põgenemisega, on siiski menetluse käigus leidnud tuvastamist vanglaametniku teenistusülesannete mittenõuetekohane täitmine, mis sõltumata tagajärgedest on igal juhul taunimist väärt. Asjaolu, kas sisevalvetoimkond oleks kinnipeetava põgenemiskalduvuste kohast infot omades teisiti käitunud, ei oma A. A.’le süüks pandava osas tähtsust. Käskkirjas leiti, et kuna A. A. tegevus ei toonud endaga kaasa raskeid tagajärgi, ei ole tema teenistusülesannete mittenõuetekohane täitmine käsitletav raske rikkumisena.

1. A. A. esitas 14.12.2010 Tallinna Halduskohtule kaebuse (tl 3) Murru Vangla direktori 19.11.2010 käskkirja nr 43 t-d „Vanglaametnik A. A.’le distsiplinaarkaristuse määramine“ tühistamiseks. Haldusasi registreeriti numbriga 3-10-3268 ja jagati lahendamiseks kohtunik Indrek Paukštysele (Paukštys). Tallinna Halduskohtu 17.01.2012 käskkirja nr 11-1/02 alusel jagati haldusasi menetlemiseks ümber kohtunik Aili Maasikule. Kohtu 30.04.2012 määrusega määrati asi kirjalikku menetlusse (TL 60-61). KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT
2. Murru Vangla direktori 08.11.2010 käskkirjaga nr 29 t-d „Distsiplinaarmenetluse läbiviimine“ algatati distsiplinaarmenetlus Justiitsministeeriumi asekantsleri 23.08.2010 kaskkirjaga nr 43-d algatatud distsiplinaarmenetluse 17.09.2010 kokkuvõttes väljatoodud asjaolude täpsustamiseks. 23.08.2010 Justiitsministeeriumi asekantsleri käskkirjaga nr 43-d algatati distsiplinaarmenetlus, et selgitada välja Murru Vangla ametnike poolt toimepandud võimaliku distsiplinaarrikkumise asjaolud, tuvastada ametnike süü või selle puudumine ning vajadusel teha ettepanekud distsiplinaarsüüteo toimepannud ametnike karistamiseks. Distsiplinaarmenetluse tingis asjaolu, et 21.08.2010 põgenes Murru Vangla 3-2 osakonna kambrist 157 kinnipeetav R. V.
3. Menetleja leidis, et kaebaja tegevusetus ei pruukinud olla põhjuslikus seoses kinnipeetava põgenemisega. Samuti leidis menetleja, et kaebaja tegevusetus ei toonud endaga kaasa raskeid tagajärgi ning pole käsitletav raske rikkumisena. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 14.10.2010 kohtuotsusest nr 1-10-12234 on näha, et julgeolekuosakonnal ei olnud ennetavalt võimalik operatiivtöö tulemusel teha kindlaks isiku põgenemisplaane, sest eeluurimisega on tehtud kindlaks, et R.V. tegutses üksinda ning kindlat plaani tal põgenemiseks ei olnud. Kasutas lihtsalt tekkinud olukorda ära ja proovis, kas üldse on võimalik põgeneda. Kuna distsiplinaarmenetluse käigus ei tuvastatud põhjuslikku seost R.V. taustaandmetega tutvumata jätmise ja põgenemise vahel, leiab kaebaja, et menetleja on laiendanud algatatud distsiplinaarmenetluse piire ning lisanud menetluse käigule uue distsiplinaarsüüteo (distsiplinaarmenetluse materjali hulgas puudub menetlusdokument, mille alusel oleks algatatud distsiplinaarmenetlus selle kohta, et kaebaja on jätnud teenistusülesanded täitmata), Samale seisukohale jõuti ka Justiitsministeeriumi poolt läbi viidud distsiplinaarmenetluse käigus, mille käigus leiti, et puudub põhjuslik seos põgenemise ja taustaandmetega tutvumata jätmisel. 2
4. Samuti ei ole distsiplinaarkaristuse käskkirjas välja toodud kõiki kaebaja poolt distsiplinaarmenetluse kokkuvõttele esitatud vastuväiteid ja väljatoodu osas puuduvad argumenteeritud põhjendused. VASTUSTAJA SEISUKOHT
5. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata.
6. Kaebaja on teenistusülesannete täitmata jätmist tunnistanud. Vastustaja on menetluse tulemusel jõudnud järeldusele, et A. A. tegevus/tegevusetus on põhjuslikus seoses asjaoludega, mis tõid kaasa kinnipeetav R.V. põgenemise. Haldusaktis on vastustaja analüüsides A. A. vastuväidet arvestanud võimalusega, et kinnipeetava põgenemine ei pruukinud olla põhjuslikus seoses, kuid sellest olenemata leidnud, et teenistuskohustuste mittenõuetekohane täitmine on taunimisväärne tagajärgedest hoolimata. Kaebaja tegevust või tegevusetust ja selle põhjuslikku seost kinnipeetava põgenemisega on keeruline hinnata, kuna kaebaja ei ole vastutav kinnipeetavate otsese järelevalve eest, mistõttu on kaebaja tegevust või tegevusetust kinnipeetava põgenemisega raske siduda. Samas ei saa eelpooltoodu põhjal välistada ametniku vastutust teostamata teenistusülesannete eest.
7. Haldusaktis esinevad puudused ei ole sellise kaaluga, et võiksid kaasa tuua haldusakti tühistamise. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Seega toob menetlusnormi rikkumine kaasa tühistamise, kui on tõendatud, et rikkumise puudumisel oleks menetluse tulemus olnud teistsugune.
8. HMS § 40 lg 1 sätestab, et enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamuse ja vastuväited. Vastustaja andis kaebajale võimaluse olla ära kuulatud ning võttis karistuse määramisel vastuväiteid arvesse. Seega olid kaebaja menetluslikud õigused selles osas tagatud. 13.

§ 12

lg 3 punkti 6 kohaselt laieneb avaliku teenistuse seadus vanglaametnikele niivõrd, kuivõrd põhiseaduse või seadusega ei sätestata teisiti. Vangistusseaduses ei ole eraldi reguleeritud teenistuskohustusi, mis on sätestatud avaliku teenistuse seaduses.

§ 59

lg 1 kohaselt peab teenistuja oma teenistuskohustusi täitma täpselt, õigeaegselt, kohusetundlikult, otstarbekalt ja omakasupüüdmatult, lähtudes avalikest huvidest. Teenistuskohustused on kindlaks määratud avaliku teenistuse seaduse, muude seaduste, samuti määruste, ametijuhendite ning muude õigusaktidega. Sama seaduse § 84 p 1 kohaselt on distsiplinaarsüüteoks teenistuskohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas ka teenistuses joobnuna viibimine.

1. Murru Vangla direktori 06.02.2008 käskkirjaga nr 113-p on kinnitatud ametijuhend, mille kohaselt on julgeolekuosakonna peaspetsialisti ametikoha eesmärgiks tagada õigusrikkumiste ennetamine, avastamine ning osakonna operatiivtöö ja uurimise koordineerimine. Justiitsministri 11.07.2002 määrusega nr 41 vastuvõetud Murru Vangla põhimääruse § 9 kohaselt on julgeolekuosakonna põhiülesanded ennetada ja avastada õiguserikkumisi ning korraldada vanglas uurimist ja jälitustegevust. Murru Vangla direktori 20.03.2008 käskkirjaga nr 251-p kinnitatud julgeolekuosakonna põhimääruse § 2 p 1.3 kohaselt on julgeolekuosakonna ülesandeks õigusrikkumiste ennetamine ja tõkestamine vanglas. Punkt 2.1 sätestab, et seatud ülesannete täitmiseks julgeolekuosakond jälgib ja fikseerib vanglas kuritegude ennetamiseks ja avastamiseks, töötleb informatsiooni, teostab selle põhjal analüüsi: vanglas ettevalmistatavate või toimepandavate kuritegude tõkestamiseks. Koostab jälitus- või uurimistoiminguteks olulise informatsiooni kohta päringuid (§ 2 p 5).Lähtudes eeltoodust võis kaebajat distsiplinaarkorras karistada. 3 KOHTU PÕHJENDUSED
2. Kohus, hinnanud menetlusosaliste esitatud põhjendusi ja tõendeid nende kogumis, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
3. Käskkirjas nr 43 t-d heideti A. A.’le ette teenistuskohustuste mittenõuetekohast täitmist, mis väljendus selles, et A. A. oli alates 07.07.2010 tegevusetu Murru Vanglasse paigutatud kinnipeetav R.V. osas vajaliku tausta ja julgeolekuinformatsiooni kogumisel, A. A. jättis kohased ja vajalikud järelevalvetoimingud teostamata. 16.1 VangS § 66 lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab käesoleva seaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Sama seaduse § 2 lg-st 2 tulenevalt vastutab vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja julgeoleku eest vanglas vanglateenistuse ametnik. Justiitsministri 11.07.2002 määrusega nr 41 vastuvõetud Murru Vangla põhimääruse § 9 kohaselt on julgeolekuosakonna põhiülesanded ennetada ja avastada õiguserikkumisi ning korraldada vanglas uurimist ja jälitustegevust. Murru Vangla direktori 20.03.2003 käskkirjaga nr 251-p kinnitatud julgeolekuosakonna põhimääruse (tl 27-29) § 2 punkti 1.3 kohaselt on julgeolekuosakonna ülesandeks õigusrikkumiste ennetamine ja tõkestamine vanglas. Põhimääruse punkti
4. 1.1 kohaselt seatud ülesannete täitmiseks julgeolekuosakond jälgib ja fikseerib vanglas kuritegude ennetamiseks ja avastamiseks, töötleb informatsiooni, teostab selle põhjal analüüsi vanglas ettevalmistatavate või toimepandavate kuritegude tõkestamiseks. Põhimääruse § 2 punkti 5 kohaselt julgeolekuosakond koostab jälitus- või uurimistoiminguteks olulise informatsiooni kohta päringuid. Murru Vangla direktori 06.02.2008 käskkirjaga nr 113-p kinnitatud julgeolekuosakonna peaspetsialisti ametijuhendi (tl 25-26), millega kaebaja on tutvunud 07.03.2008, kohaselt on julgeolekuosakonna peaspetsialisti ametikoha eesmärgiks tagada õigusrikkumiste ennetamine, avastamine ning osakonna operatiivtöö ja uurimise koordineerimine. Ametijuhendi punkt 12 sätestab julgeolekuosakonna peaspetsialisti tööülesandeks kuritegevusele ja põgenemisele kalduvate kinnipeetavate arvelevõtmise ja nende isikute suhtes vahetuse peaspetsialist-korrapidaja poolt julgeolekumeetmete rakendamise kontrolli. Ametijuhendi punkti 25 kohaselt täidab julgeolekuosakonna peaspetsialist vangla juhtkonna poolt antud ühekordseid suulisi ja kirjalikke korraldusi ja tööülesandeid, mis ei tulene otseselt ametijuhendist. 16.2 Kaebaja on 30.08.2010 andnud seletuse Justiitsministeeriumi vanglate asekantsleri 23.08.2010 käskkirjaga nr 43-d algatatud distsiplinaarmenetluse raames (tl 23), milles on öelnud, et üldiselt on tema ülesanne vaadata läbi kõigi kinnipeetavate taust, kes Murru Vanglasse karistust kandma saabuvad. Küsimusele, kas ta kontrollis enne või pärast R.V. Murru Vanglasse paigutamist tema tausta, on kaebaja vastanud, et KAIRI-st ta teda ei vaadanud, pole siiani vaadanud, toimikut ka ei jõudnud vaadata. Olid kiired ajad, lihtsalt ei jõudnud. Samuti on kaebaja öelnud, et ta ei tea, kas kellelgi julgeolekuosakonnast oli enne R.V. põgenemist informatsiooni tema varasemate põgenemiste kohta, temale informatsiooni ei edastatud. Küsimusele, kas kaebaja kinnipeetav V.’le koostatud riskihindamisega tutvunud on, vastas kaebaja, et ei ole tutvunud. Küll luges ta läbi Viru julgeoleku poolt saadetud lühikese iseloomustuse iga saadetu kohta. Viide põgenemise kohta sealt silma ei jäänud. 16.3 Murru Vangla direktori 08.11.2010 käskkirjaga nr 29t-d algatatud distsiplinaarmenetluse raames antud seletuses (tl 20-22) on kaebaja öelnud, et enne 21.08.2010 oli tema tööülesandeks uute kinnipeetavate saabumisel Murru Vanglasse viia saabunud kinnipeetavatega läbi esmane vestlus, paigutada kinnipeetavad vastuvõtuosakonna kambritesse, tutvuda arvestusosakonnas saabunud isikute toimikutega, selgitada välja andmebaaside vahendusel organiseeritud kuritegevusega seotud isikud, selgitada välja saabunud kinnipeetava staatus, tema probleemid, tuttavad vanglas, meelestatus, kalduvused. Ametijuhendis neid tööülesandeid välja toodud ei olnud. Toimikutega tutvumine ja organiseeritud kuritegevusega seotud ülesanne oli antud suulise korraldusega. Samuti on kaebaja 4 kinnitanud, et vangla direktor on talle andnud suulise korralduse tutvuda alati uute kinnipeetavate vanglasse saabumisel nende isikute toimikutega ühe nädala jooksul ning kinnitanud, et kõik juhtkonna poolt antud korraldused on täitmiseks formaadist sõltumata. Kaebaja 04.11.2010 täiendavas selgituses (tl 22 pöördel) on kaebaja märkinud, et R.Villoneni Murru Vanglasse saabumise ajal kehtinud ametijuhendis ei olnud teenistusülesannetena märgitud kinnipeetava taustaandmetega tutvumist. Samuti ei ole ta saanud kirjalikku korraldust kinnipeetavate taustaandmetega tutvumiseks. 16.4

§ 59lg.

1 kohaselt peab teenistuja oma teenistuskohustusi täitma täpselt, õigeaegselt, kohusetundlikult, otstarbekalt ja omakasupüüdmatult, lähtudes avalikest huvidest. Teenistuskohustused on kindlaks määratud Avaliku teenistuse seaduse, muude seaduste, samuti määruste ja ametijuhendite ning muude õigusaktidega. Teenistuskohustuste täitmisel peab teenistuja lähtuma ka Avaliku teenistuse seaduse lisas 1 toodud avaliku teenistuse eetikakoodeksist. Riigikohus on leidnud, et reeglina pole võimalik konkreetse ametikoha jaoks koostatud ametijuhendis anda ammendavat loetelu kõigist teenistusülesannetest ametikohal ja nende täitmiseks vajalikest üksikutest toimingutest. Ametnik peab täitma ka neid ülesandeid, mis tulenevad muudest õigusaktidest, samuti teenistuskoha olemusest ja teenistussuhte laadist, või ametiasutuse juhi või vahetu ülemuse korraldustest ( nt otsus asjas nr 3-3-1-57-05). 17. Kaebaja ei eita kohtule esitatud kaebuses, et ta oli alates 07.07.2010 tegevusetu Murru Vanglasse paigutatud kinnipeetav R. V. osas vajaliku tausta ja julgeolekuinformatsiooni kogumisel. Kaebaja leiab, et kuna distsiplinaarmenetluse käigus ei tuvastatud põhjuslikku seost R.V. taustaandmetega tutvumata jätmise ja põgenemise vahel, on kaebaja arvates menetleja laiendanud distsiplinaarmenetluse piire ning lisanud menetluse käigule uue distsiplinaarsüüteo. Kaebaja arvates jõuti ka Justiitsministeeriumi poolt läbi viidud distsiplinaarmenetluse käigus järeldusele, et puudub põhjuslik seos põgenemise ja taustaandmetega tutvumata jätmisel. 17.1 Justiitsministeeriumi vanglate asekantsleri 23.08.2010 käskkirjaga nr 43-d algatatud distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes (tl 32-36) on punktis 3.2 leitud, et oluliseks vajakajäämiseks, mis võis kaasa aidata R.V. põgenemisele, tuleb pidada info puudumist kinnipeetava ohtlikkuse kohta. Distsiplinaarmenetluse läbiviija näeb siin suurimat tegematajätmist julgeolekuosakonnal. A. A. ei tutvunud R.V. taustaga, ei vaadanud kinnipeetava isiklikku toimikut, riskihindamist ega tema käsutuses olnud politseiinfo andmebaasi. Kokkuvõttes on leitud, et julgeolekuosakonna poolt kinnipeetava tausta kontrollimata jätmine on probleem, ehkki antud põgenemise kontekstis mitte määrav. Distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes on tehtud Murru Vangla direktorile ettekirjutus otsustada A. A.’le distsiplinaarkaristuse määramine. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja ekslikult järeldanud, et Justiitsministeeriumi poolt läbi viidud distsiplinaarmenetluse käigus on jõutud järeldusele, et puudub põhjuslik seos kinnipeetava põgenemise ja tema taustaandmetega tutvumata jätmise vahel. 17.2 Murru Vangla direktori 08.11.2010 käskkirjaga nr 29t-d algatatud distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes (tl 16-18) on leitud, et menetluse käigus leidis kinnitust asjaolu, et R.V. kui uue kinnipeetava Murru Vanglasse paigutamisel jättis julgeolekuosakonna peaspetsialist A. A. tegemata tavapärased teenistusülesanded. A. A. ei kontrollinud vanglasse saabunud R.V. tausta. Kui A. A. oleks pööranud tähelepanu Riikliku kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registri riskihindamise (iseloomustus) osale, siis oleks R.V. varasem karistatus põgenemise eest ilmselt teada olnud. Distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes on leitud, et menetluse tulemusena võib asuda seisukohale, et julgeolekuosakonna peaspetsialist A. A. teenistusülesannete mittenõuetekohane täitmine või täitmata jätmine (tegevusetus) on põhjuslikus seoses asjaoludega, mis võimaldasid R. V.’l Murru Vangla territooriumilt lahkuda. 17.3 Seega on seoses kinnipeetav R.V. 21.08.2010 vanglast põgenemisega läbi viidud distsiplinaarmenetluste käigus jõutud järeldusele, et kaebaja poolt tema teenistusülesannete täitmata jätmine võis kaasa aidata R.V. põgenemisele. Samuti ei ole Käskkirjas nr 43 t-d, millega kaebajat 5 karistati, välistatud põhjuslikku seost kaebaja poolt tema teenistusülesannete täitmata jätmise ja kinnipeetava põgenemise vahel. Käskkirjas on leitud, et A. A. tegevusetus ei pruukinud olla põhjuslikus seoses kinnipeetava põgenemisega ning asutud seisukohale, et asjaolu, kas sisevalvetoimkond oleks kinnipeetava põgenemiskalduvuste kohast infot omades teisiti käitunud, ei oma A. A.’le süüks pandava osas tähtsust. 18.

§ 84

lg 1 kohaselt on distsiplinaarsüüteoks teenistuskohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas teenistuses joobnuna viibimine. Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja teadis oma kohustusi selgitada andmebaaside vahendusel kõigi Murru Vanglasse karistust kandma saabuvate kinnipeetavate taust, probleemid, kalduvused, tutvuda alati uute kinnipeetavate vanglasse saabumisel nende isikute toimikutega ühe nädala jooksul, vaidlust ei ole ka selles, et kaebaja jättis kinnipeetav R.V. osas oma teenistusülesanded täitmata. Seega on vaidlustatud käskkirjas õigesti leitud, et kaebaja pani toime

§ 84lg-s 1 sätestatud distsiplinaarsüüteo.

1. Kaebaja leiab, et distsiplinaarkaristuse käskkirjas ei ole välja toodud kõiki kaebaja poolt distsiplinaarmenetluse kokkuvõttele esitatud vastuväiteid ja väljatoodu osas puuduvad argumenteeritud põhjendused. 19.1 Kaebaja on 17.11.2010 vastuväidetes distsiplinaarmenetluse kokkuvõttele (tl 24) märkinud, distsiplinaarmenetluse käigus ei ole tehtud kindlaks põhjuslikku seost R.V. taustaandmetega tutvumata jätmise ja põgenemise vahel. Distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes on jäetud tähelepanuta asjaolu, et kaebaja on korduvalt pööranud tähelepanu, et 3-1 kuni 3-4 osakonnas ei toimu öisel ajal ringkäike, milles kontrollitakse reaalselt kinnipeetava kohalolekut. Isegi kui sisevalvetoimkonnale oleks teada olnud asjaolu, et R.V. on põgenemiskalduvusega, ei oleks teostatud põgenemiskalduvusega isikutele öisel ajal kohaloleku kontrolli kambrites. Distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes pole antud hinnangut sellele, mis oleks teisiti olnud kui oleks olnud teada, et R.V. on kinnipidamiskohast põgenenud. Samuti on kaebaja märkinud, et distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes on jäetud nimetamata tõendid, mis kinnitavad, et kaebaja jättis süüliselt täitmata teenistuskohustused, mille tulemusel sai võimalikuks R.V. põgenemine. Samuti on puudu distsiplinaarsüüteo toimepanemise aeg. 19.2 Käskkirjas nr 43 t-d on kaebaja vastusväiteid käsitletud (tl 4-5). Käskkirjas on märgitud distsiplinaarsüüteo toimepanemise aeg - A. A. oli alates 07.07.2010 tegevusetu Murru Vanglasse paigutatud kinnipeetav R. V. osas vajaliku tausta ja julgeolekuinformatsiooni kogumisel. Käskkirjas on nõustutud sellega, et kaebaja on korduvalt viidanud öise kinnipeetavate kohaloleku kontrolli puudustele ja leitud, et sellekohaste puuduste märkamine ning sellest ettekandmine on A.A. tööülesanne ning selles osas tema tööle etteheited puuduvad. Käskkirjas on leitud, et A.A. tegevusetus ei pruukinud olla põhjuslikus seoses kinnipeetava põgenemisega ning asutud seisukohale, et asjaolu, kas sisevalvetoimkond oleks kinnipeetava põgenemiskalduvuste kohast infot omades teisiti käitunud, ei oma A. A.’le süüks pandava osas tähtsust, A. A. peab temale pandud teenistusülesandeid täitma sellest olenemata. Tõendite osas on käskkirjas märgitud, et väga suure tõendite mahu tõttu on tõendid välja toodud eraldi ning kaebajat on teavitatud võimalusest kogutud tõenditega tutvuda. Distsiplinaarmenetluse kokkuvõttest koos distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte lisadega (tl 16-19) on näha, millistele tõenditele on kaebajale distsiplinaarkaristuse määramisel tuginetud. Loetelus on Murru Vangla distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte nr 20 materjalidena muu hulgas märgitud jrk nr 3 all Murru Vangla julgeolekuosakonna põhimäärus, jrk nr 6 all julgeolekuosakonna peaspetsialisti A. A. ametijuhend, jrk nr 30 all A. A. seletused T.E. küsimustele, jrk nr 42 all A. A. vastuväited distsiplinaarmenetluse kokkuvõttele, ning Justiitsministeeriumi distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte materjalidena muu hulgas märgitud jrk nr 57 all A. A. 30.08.2010 seletus M.T. küsimustele (tl 19). Seega on võimalik aru saada, millistele tõenditele on kaebajale distsiplinaarkaristuse määramisel tuginetud. 6
2. VangS § 150 kohaselt võib distsiplinaarsüüteo toime pannud vanglaametnikule määrata järgmisi distsiplinaarkaristusi: 1) noomitus; 2) ametipalga vähendamine 10 kuni 50 protsenti kuni kolmeks kuuks või 3) teenistusest vabastamine avaliku teenistuse seaduse § 118 alusel. Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (TDVS) § 8 lg 1 kohaselt ei tohi distsiplinaarkaristus olla ilmses vastuolus süüteo raskuse, selle toimepanemise asjaolude ning töötaja eelneva käitumisega. Distsiplinaarkaristuse määramisel ja karistuse valikul on pädeval ametiisikul väga ulatuslik kaalumisruum ning tulenevalt TDVS § 8 lg-st 1 on karistuse määramise õigust omav ametiisik kohustatud igal üksikjuhtumil arvestama rikkumisega seonduvaid asjaolusid ja neid vajalikul määral kaaluma, arvestades seejuures ka teenistuja varasemat käitumist. Vaidlustatud Käskkirjas nr 43 t-d on karistuse määramisel arvestatud, et A. A.’l on vanglaametniku staaži üle kümne aasta, talle on mitmel korral kohaldatud ergutusi ning senine teenistuskäik on laitmatu. Samas on tegemist isikuga, kellel on vangla julgeolekut ja selle tagamist puudutavas osas laiapõhjalised teadmised ning oskused. Karistuse määramisel on oluliseks peetud asjaolu, et tegemist on peaspetsialistiga, kes peab olema suuteline asendama osakonnajuhatajat ning nõustama ja aitama osakonnajuhatajat, seega on ametniku teadmised ja eeldused piisavad vastutuse kandmiseks. Lähtuvalt eeltoodust ei ole põhjendatud ametnikule kergeima karistuse kohaldamine, vaid kaaluda tuleks ametipalga vähendamist. Vaidlustatud Käskkirjast nr 43 t-d nähtuvalt on vangla direktor hinnanud distsiplinaarmenetluse käigus selgunud asjaolusid, toimepandud rikkumist, menetluse käigus antud selgitusi ja ametniku eelnevat teenistuskäiku ning on pidanud vajalikuks kohaldada kaebaja suhtes karistust ametipalga vähendamise näol. Kohus ei leia, et määratud karistus oleks käskkirjas toodud kaalutlusi arvestades ebaproportsionaalne ja/või vastuolus TDVS §-ga
4. HKMS § 285 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne seadustiku jõustumist tehtud menetlustoimingute korral menetluskulude jaotusele ja nende väljamõistmisele kuni 31.12.2011 kehtinud halduskohtumenetluse seadustikku (edaspidi vana HKMS). Vana HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Samuti sätestab alates 01.01.2012 kehtiva HKMS § 108 lg 1, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Vastustajad ei ole kohtule menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud, seega jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Aili Maasik Kohtunik 7 8