Tsiviilasi nr: 2-11-52585 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mare Merimaa, Kaupo Paal, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 21.05.2012.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-11-52585 Tsiviilasi T I hagi R I vastu abielu lahutamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 16.02.2012.a otsus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 1 595 eurot Kaebuse esitaja ja kaebuse liik R I apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): T I (isikukood xxxxxxx, elukoht xxxx), tehinguline esindaja vandeadvokaat Mare Lust; Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): R I (isikukood xxxxx, elukoht xxxxx) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:
- Harju Maakohtu 16.02.2012.a otsus jätta muutmata.
- Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
- Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulu poolte endi kanda.
- Tagastada apellandile 17.05.2012.a menetlusdokumendiga kohtusse esitatud täiendavad tõendid.
- Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt 1
(4)Tsiviilasi nr: 2-11-52585 määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
- 28.10.2011.a esitas hageja maakohtusse kostja vastu hagi, milles palus lahutada hageja ja kostja vaheline abielu. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu 14.06.1989 Tallinna Perekonnaseisuametis (abieluakt nr 1017). Abielust sündinud lapsed on täisealised. Pooled elavad eraldi ja abielulised suhted on pöördumatult lõppenud hiljemalt
- suvel. Leppimine ei ole võimalik. Hageja elab püsivalt Soome Vabariigis. Hagejal on sündinud uuest suhtest laps. Kostja vastuväited
- Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja leidis, et abielu on võimalik taastada poolte lepitamisega. Kostja on nõus viivitamatult Soome Vabariiki kolima ja aktsepteerima hageja last. Esimese astme kohtu otsus
- Maakohus tegi 16.02.2012.a otsuse, millega rahuldas hagi ja lahutas T I ja R I abielu, mis on registreeritud 14.06.1989 Tallinna Perekonnaseisuametis ja mille kohta on koostatud abieluakt nr
- Abielutunnistusest nähtuvalt sõlmiti poolte abielu 14.06.1989 Tallinna Perekonnaseisuametis, mille kohta koostati abieluakt nr
- Hagiavaldusest, esitatud tõenditest ja poolte kohtuistungil antud seletustest nähtuvalt on poolte abielusuhted lõppenud ja nad elavad eraldi vähemalt
- suvest, s.o ligi kaks aastat. Hagejal on uuest suhtest sündinud laps 08.02.2011 ja ta ei pea abielu jätkamist võimalikuks ning soovib abielu lahutada. Kostja ei soovi abielu lahutamist. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Kohus leidis, et antud asjaoludel on abielu jätkamine võimatu. Abielu ei ole võimalik säilitada ja tuleb lahutada, kuna hageja ei ole nõus kostjaga leppima ja kooselu taastama. Abikaasasid on võimalik leppimisele suunata ainult nende mõlema soovil ja nõusolekul. Kuna hageja kategooriliselt keeldub kostjaga leppimast, ei ole võimalik suunata pooli nõustamisele. Kostja esitatud tõendid ei tõenda abielu jätkamise võimalikkust. Kohus ei arvestanud tõenditena peale asja sisulise arutamise lõppemist kostja esitatud dokumente, kuna need esitati hilinenult. Apellatsioonkaebus
- Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega peatada abielu lahutuse menetlus kuueks kuuks ning saata asi esimese astme kohtule menetluse jätkamiseks pärast kuuekuulise peatamistähtaja möödumist. Kostja leiab, et vaidlusalune otsus on ebaseaduslik ebaõigesti tuvastatud asjaolude ning materiaalõigusnormide ja protsessiõigusnormide rikkumise tõttu. Erinevalt otsuses väidetust, ei ole poolte abielulised suhted lõppenud, vaid asjaolude tõttu katkenud alates
- suvest, 2
(4)Tsiviilasi nr: 2-11-52585 kuna pooled on sellest ajast elanud teine teiselpool Soome lahte. Korter, kus hageja praegu elab, üüriti ühiselt kooselu eesmärgil. Kostja lõpetas töölepingu hageja ettepanekul, eesmärgiga asuda koos elama ja tööle Soome, nagu hageja soovis. Soome saabudes sai kostja teada hageja truudusetusest. Saadud närvivapustuse tõttu vajas kostja meditsiinilist ja psühholoogilist abi ning oli sunnitud jääma Eestisse ravile. Nüüd on kostja tervis paranenud ja ta on võimeline minema tagasi Soome ja asuma elama poolte ühisesse korterisse ning seadma suhted korda. Hageja ei ela koos naisega, kellega ta kostjale truudust murdis. Kostja leiab, et on olemas kõik võimalused, et oma palju aastaid õnnelikult kulgenud abielu päästa. Oma väidete tõendamiseks esitas kostja kohtule Soome Elanikeregistri tõendi sissekirjutuse kohta Soomes abikaasa juures, elamisloa (õigus Soomes elada ja töötada) ja Soome isikutunnistuse. Kohus lükkas nimetatud tõendid tagasi, põhjendusega, et need on võõrkeeles. Kuigi kostja palus lisaaega dokumentide tõlkimiseks, kohus lisaaega ei andnud ja tõendeid arvesse ei võtnud. Otsuses märgitud asjaolu, nagu oleks hageja kohtus väitnud, et ei ole nõus abielu jätkama, ei vasta täielikult tõele. Vastus pressiti hagejalt sisuliselt välja tema kaitseadvokaadi Mare Lusti poolt. Kui kohtunik oli küsimust mitu korda korranud ja hageja ikka vaikis, hakkas hageja advokaat oma kaitsealust füüsiliselt ründama, kuni hageja lõpuks vastaski „ei“. Viimatinimetatud asjaolu võib tõendada kohtusaalis (kuulajana) viibinud tunnistaja advokaat Ilja Zujev. PKS § 67 lg 1 ja 2 kohaselt võib kohus abielu lahutada kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhte lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Käesoleval juhul on pooled lahus viibinud maksimaalselt poolteist aastat mõjuvatel põhjustel, ehk kostja tervisliku seisundi tõttu, millest johtuvalt oleks kohus pidanud andma pooltele leppimisaja ja suunama perenõustaja juurde. Vastavalt TsMS § 357 lg-le 1, 2 ja 3 peatab kohus abielu lahutamise menetluse, kui võib arvata, et abielu saab säilitada. Kui menetlus peatatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alusel, juhib kohus poolte tähelepanu leppimise võimalusele ja võimalusele saada nõu perenõustajalt. Menetluse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhjusel peatada ühe korra kuni kuueks kuuks. Kuigi kostja palus kohtult aega leppimiseks, kohus kostjale seda võimalust ei andnud. Vastustaja seisukoht 5. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht 6. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks alust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 7. Maakohus tuvastas abielu lahutamise eelduseks olevad asjaolud õigesti. Apellant märgib ka ise, et 2010nda aasta suvest hageja ja kostja vahel abielulisi suhteid ei esine ning et hageja ja kostja elasid sellest ajast eri riikides. Asjas tehtud otsust ei muuda see, et maakohus 3
(4)Tsiviilasi nr: 2-11-52585 keeldus Soome elanikeregistri väljavõtte, kostja elamis- ja tööloa ja Soome isikutunnistuse koopia vastuvõtmisest, sest ka nimetatud tõendite vastuvõtmise korral ei oleks olnud kohtul alust teha teistsugust otsust.
- Nõustuda tuleb maakohtu järeldusega, et poolte abielulised suhtes on pöördumatult lõppenud. Teistsugust järeldust ei saa teha ka sellest, et hageja ei suutnud maakohtu istungil väidetavalt sellesisulist tahet piisavalt veenvalt esitada. Ka apellatsioonimenetluse jooksul ei ole hageja oma meelt muutnud.
- Abielu lahutamine ei eelda ilmtingimata seda, et abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Määravaks on see, et abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Selle järelduse osas tuleb maakohtuga nõustuda.
- Apellant esitas ringkonnakohtule 17.05.2012.a menetlusdokumendiga täiendavad tõendid. Nende vastuvõtmisest tuleb keelduda ja tõendid tuleb apellandile tagastada. TsMS §-i 652 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust maakohtus menetlusosaliste poolt kohtu ette toodud asjaolude ja maakohtus esitatud tõendite alusel. Uusi asjaolusid ja uusi tõendeid saab ringkonnakohus juurde võtta ja arvestada üksnes juhul, kui selleks esineb seaduses sätestatud oluline põhjus. Käesoleval juhul sellist alust ei nähtu. Isegi siis, kui vastav alus nähtuks, tuleb uued tõendid esitada koos apellatsioonkaebusega ning uute asjaolude ja tõendite esitamist tuleb põhjendada. Kuigi ringkonnakohus teatas selles kirjas, millega tehti menetlusosalistele otsuse kuulutamise aeg teatavaks, tähtpäeva, mille jooksul on võimalik esitada veel viimased taotlused, märgiti selles kirjas ka selgesti, et uusi taotlusi saab esitada üksnes ulatuses, mida menetlusseadustik võimaldab. Menetluskulude jaotus
- Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes TsMS § 164 lg-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Mare Merimaa Kaupo Paal Ande Tänav 4
(4)