3-11-906/25

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Maili Lokk ja Agu Timmi

1. märts 2012, Tartu 3-11-906 AS Tari kaebus Põlva Vallavalitsuse 21.07.
2. a korralduse nr 251-k õigusvastaseks tunnistamiseks, Riigihangete vaidlustuskomisjoni 1.04.
3. a otsuse nr 12.2-9/10752 tühistamiseks ja Põlva Vallavalitsuselt tekitatud kahju väljamõistmiseks summas 5116,20 eurot Tartu Halduskohtu 21.10.
4. a otsus AS Tari apellatsioonkaebus 15.02.2012 Kaebaja (apellant) AS Tari, esindaja vandeadvokaat Marko Paabumets Vastustaja Põlva Vallavalitsus RESOLUTSIOON
5. Jätta Tartu Halduskohtu 21.10.
6. a otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
7. Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni
8. aprillini
9. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Põlva Vallavalitsus korraldas 2009 aastal riigihanke (nr 113880) Mammaste LasteaedAlgkooli laienduse ehitusprojekti koostamiseks.
11. AS Tari, AS Resand ja Innopolis Insenerid OÜ esitasid pakkumused riigihankel osalemiseks.
12. Põlva Vallavalitsuse 21.07.
13. a korralduse nr 251-k punktis 4 lükati tagasi Innopolis Insenerid OÜ ja AS Tari pakkumised ja punktis 5 tunnistati edukaks AS Resand poolt esitatud pakkumus. AS Tari pakkumus ei vastanud hankedokumentides esitatud tingimustele.
14. AS Tari esitas 21.07.2010 Riigihangete vaidlustuskomisjonile kahju hüvitamise taotluse. Riigihangete vaidlustuskomisjoni 01.04.
15. a otsusega nr 12.2-9/10752 jäeti AS Tari kahju hüvitamise nõue rahuldamata.
16. AS Tari esitas 08.04.2011 Tartu Halduskohtule kaebuse Põlva Vallavalitsuse 21.07.
17. a korralduse nr 251-k õigusvastaseks tunnistamiseks ja Põlva Vallavalitsuselt tekitatud kahju väljamõistmiseks summas 5116,20 eurot. Vastustaja 21.07.
18. a korraldus kaebaja pakkumuse tagasi lükkamiseks on õigusvastane. Kaebaja on oma pakkumuse esitamisel lähtunud eskiisprojektist nr 0903 ja tema pakkumus vastas hanke tingimustele. Kaebajale tekitati riigihankega kahju riigivastutuse seaduse mõttes. HALDUSKOHTU LAHEND
19. Tartu Halduskohtu 28.10.
20. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Halduskohus leidis, et kuigi kaebaja ei ole otseselt taotlenud Riigihangete vaidlustuskomisjoni 01.04.
21. a otsuse tühistamist, on sisuliselt tegemist vaidlustuskomisjoni otsuse tühistamise ja kahju hüvitamise kaebusega. Hanketingimuste kohaselt ei olnud pakkujal õigus koostada uut eskiisprojekti, muuta ehitise tehnilisi lahendusi ega pakkuda alternatiivseid lahendusi. Kaebaja pakkumus ei lähtu hankedokumendina esitatud eskiisprojektist ning tema soov teostada töö alternatiivse lahendusena ei ole lubatav. Seega on Põlva Vallavalitsuse 21.07.
22. a korraldus õiguspärane osas, millega lükati kaebaja pakkumus tagasi. Lähteülesandes on märgitud üheks üle antud dokumendiks eskiisprojekt, AS Resand töö nr
23. Kaebaja on hankemenetluses kinnitanud, et tema pakkumus ei lähtunud ega kavatse ka hiljem lähtuda AS Resand poolt välja töötatud eskiisprojektist. Kaebaja on alles kohtule esitatud kaebuses esmakordselt selgitanud, et pakkumuse koostamisel nad lähtusidki eskiisprojektist
24. Kaebaja pakkumuse tagasi lükkamise üheks põhjuseks ei olnud autoriõiguste kokkuleppe puudumine AS Resand töö nr 0903 osas. Vaidlustatud korraldus kaebaja pakkumuse tagasi lükkamise osas on õiguspärane ja ei riku kaebaja õigusi. Samuti ei riku ka kaebaja õigusi korraldus AS Resand pakkumuse edukaks tunnistamise osas. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
25. AS Tari esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 21.10.
26. a otsuse ning teha uue otsuse, millega jätta kaebus rahuldamata. Kohus ei ole otsuses ja Põlva Vallavalitsus oma 21.07.
27. a korralduses nr 251 analüüsinud kaebaja poolt esitatud pakkumust ning toonud välja konkreetseid asjaolusid, mis viitavad hanketingimuste muutmisele ning alusdokumendiks olevast projektist mittelähtumisele. Kohtule ei ole esitatud eelpoolnimetatud tõendeid. Kohus ega vastustaja ei ole otsuses ega korralduses välja toonud põhjendusi, mis viitavad alternatiivse projekti esitamisele. Menetlusele lisatud materjalidest ei nähtu, milline on uus lahendus, mille kaebaja on esitanud. Kaebaja ei ole pakkumuse esitamisel muutnud tehnilisi lahendusi. Põlva Vallavalitsuse korralduses nr 251-k ei ole välja toodud ühtegi asjaolu, mis viitaksid kaebaja poolt esitatud pakkumuse tehnilistele tingimustele mittevastavusele. Vastustaja on kaebaja pakkumuse kõrvaldamisel hankemenetlusest aluseks võtnud autoriõiguste kokkulepete puudumise, mitte pakkumuse mittevastamise hankemenetluse tingimustele. Põhjendamata on kohtu seisukoht, miks ta nõustub asjaoluga, et kuna kaebajal puuduvad kokkulepped eskiisprojekti autoriõiguste kohta, siis tema pakkumine ei vasta hankelepingu tingimustele. Kohus on põhjendamatult jätnud kõrvale kaebaja 26.05.
28. a kinnituse hanketingimustest lähtumise kohta. Kohus on otsuse tegemisel ekslikult toetunud kaebaja 09.07.2009 saadetud kirjale. Kaebaja on lähtunud pakkumuste koostamisel eskiisprojektist nr
29. Vastustaja koostatud hanketeatest ei tulene nõuet, et hankemenetluses 2 osalise või pakkumuse esitamise tingimuseks oleks autoriõiguste lepingu sõlmimine eskiisprojekti autoriga. Kohus ei ole hinnanud pakkumuse vastavust hanketeates sätestatud tingimustele. Vastustaja on riigihanke läbiviimisel lähtunud hankemenetluse põhimõtetega vastuolus olevast tingimusest. Vastustaja on pahatahtlikult kaebajalt ära võtnud võimaluse vaidlustada Põlva Vallavalitsuse 21.07.
30. a korraldust, kuna AS-ga Resand sõlmiti hankeleping samal päeval kui tema pakkumine tunnistati hankemenetluses edukaks.
31. Põlva Vallavalitsus palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Kaebaja oli kindlal seisukohal, et Mammaste Lasteaed-Algkooli laienduse ehitusprojekti koostamisel ei pea ta lähtuma eskiisprojektist 0903, vaid võib esitada alternatiivprojekti, mis on õiguslikult lubatud. Kaebaja on oma seisukohta väljendanud ka oma 09.07.
32. a kirjas. Kaebaja on rikkunud hanketingimusi eskiisprojektiga määratud tehniliste lahenduste muutmisega. Kaebaja peab täitma riigihankes osalemisel põhitingimusi, seega lähtuma eskiisprojektist pakkumuse esitamisel, mitte tulevikus hankelepingu sõlmimisel. Põhjendamatu on kaebaja väide, mis tugineb vaidlustatud otsuses põhjenduste puudumisele. Kaebaja pakkumine on tagasi lükatud põhjusel, sest see ei vastanud hankedokumentides esitatud tingimustele. Kaebaja seisukoht hanketingimustest kõrvalekaldumise kohta oli vastustajale teatavaks tehtud enne pakkumuste vastavause kontrollimist ning pakkumuste hindamist ja edukaks tunnistamist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
33. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 28.10.
34. a otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
35. Kaebaja on apellatsioonkaebuses leidnud, et halduskohus ja vastustaja ei ole välja toonud konkreetseid asjaolusid, mis viitavad kaebaja poolt hanketingimuste muutmisele ning alusdokumendiks olevast projektist mittelähtumisele. Ringkonnakohus kaebaja taolise seisukohaga ei nõustu. Konsultatsiooniteenuse lähteülesanne Mammaste Lasteaed-Algkooli laiendamiseks p 2 kohaselt pidi tööde teostaja tööde teostamisel lähtuma detailplaneeringust - AS Resand töö nr 0820, eskiisprojektist – AS Resand töö nr 0903, ehitusgeoloogilise uuringu aruandest – OÜ Rakendusgeoloogia töö nr 08-072 ja geodeetilisest alusplaanist – A&O Maamõõdubüroo töö nr 391/
36. Asjas puudub ringkonnakohtu arvates vaidlus ka selle üle, et juhendi „Tehnilised nõuded Mammaste Lasteaed-Algkoolile“ p II 1.2 on sätestatud, et arhitektuurne lahendus on ette antud AS Resand koostatud eskiisprojektiga. Kaebaja esindaja on 09.07.2009 kirjas (tl 18) vastustajale kinnitanud, et tema poolt ei ole mingeid kokkuleppeid eskiisiprojekti autoriõiguste kohta sõlmitud ega sõlmitagi, kuivõrd kaebaja ei kavatse kasutada olemasolevat eskiisprojekti, vaid projekteerib uue. Seda, et kaebaja ei kavatsenud lähtuda AS Resand poolt koostatud eskiisprojektist, on kaebaja kinnitanud ka oma 21.07.
37. a esitatud kahju hüvitamise taotluses Riigihangete Ameti juures asuvale vaidlustuskomisjonile (tl 36-42). Hanketeate p II 1.9 kohaselt oli alternatiivsete pakkumuste esitamine lubamatu. Kuna kaebaja kinnitas, et ta ei kavatse kasutada pakkumuse koostamisel ettenähtud eskiisprojekti, siis oli vastustajal seaduslik alus kaebaja pakkumuse tagasilükkamiseks. Seega on alusetu apellatsioonkaebuses esitatud väide, et halduskohus ei ole hinnanud pakkumuse vastavust hanketeates sätestatud tingimustega. 3
38. Apellatsioonkaebuses on halduskohtule ette heidetud ka seda, et kohus on leidnud, et kaebaja pakkumine ei vasta hankelepingu tingimustele seoses sellega, et kaebajal puudus kokkulepe eskiisprojekti autoriõiguste kohta. Halduskohus on otsuse p-s 24 leidnud, et vastustaja ei ole kaebaja pakkumist tagasi lükanud sellise kokkuleppe puudumise tõttu. Selliseid põhjendusi ei nähtu ka Põlva Vallavalitsuse 21.07.
39. a korraldusest nr 251-k.
40. Kuna antud asjas ei ole tuvastatud Põlva Linnavalitsuse 21.07.
41. a korralduse nr 251-k õigusvastasus, siis on halduskohus põhjendatult jätnud rahuldamata kaebaja kahju hüvitamise taotluse, kuna riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 kohaselt on õigus nõuda kahju hüvitamist ainult siis, kui avaliku võimu kandja on tema õigusi rikkunud õigusvastase tegevusega.
42. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise korral apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud tema enda kanda. Einar Vene Maili Lokk 4 jäävad kaebaja Agu Timmi poolt