Ametlikud allikadriigiteataja.ee · EUR-Lex
Europaius

3-12-1467/2

Haldusasi nr 3-12-1467 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Monika Laatsit Määruse tegemise aeg ja koht 13.07.2012, Tallinn Haldusasja number 3-12-1467 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei rahapesu andmebüroo taotlus loa saamiseks vara käsutamise piiramiseks RESOLUTSIOON 1.

Rahuldada Politseija Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei rahapesu andmebüroo taotlus ning anda luba V. K. (isikukood XXXXXXX) AS Swedbank arvelduskontol nr XXXXXX oleva vara (27 770,88 euro ning 45 058,50 USD) käsutamise piiramiseks kuni vara omaniku kindlakstegemiseni, kuid mitte kauem kui üheks aastaks arvates käesoleva loa väljastamisest.

2.Edastada määruse ärakiri Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei rahapesu andmebüroole ja V. K.’le.

Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruse peale määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA TAOTLUSE ESITAJA SEISUKOHT 1. 12.07.2012 esitas Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei rahapesu andmebüroo (RAB) taotluse anda luba rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RTRTS) § 40 lg 6 alusel V. K. (i.k. XXXXXXX) arvelduskontol nr XXXXXXX AS-s Swedbank oleva vara summas 27 770,88 EUR ja 45 058,50 USD käsutamise piiramiseks kuni vara omaniku kindlakstegemiseni.

2.Taotlusest nähtuvad alljärgnevad asjaolud.

RAB avas 18.04.2012 rahapesukahtluse kontrolltoimiku nr 1201210, mille raames kontrollitakse V. K. AS Swedbank arvelduskontol nr XXXXXXX ning maksevahendaja Western Union ja FIXI toimunud tehingute suhtes tekkinud rahapesukahtlust. RAB tuvastas, et variisiku V. K. identiteeti ning isikuandmeid kasutavad kolmandad isikud finantstehingute tegemiseks Eesti finantssüsteemis eesmärgiga vabaneda kohustustest ja vastutusest kolmandate isikute ees, kellelt petetakse S. M. MMM püramiidskeemiga Venemaal, Ukrainas ja Kazahstanis raha välja. V. K. AS Swedbank arvele nr XXXXXXX laekusid järgmised summad:

-26.03.2012 P. A. (XXXXXXX) vozvrat dolga 3000.00 EUR;
-26.03.2012 N. A. (XXXXXXX) ülekanne 2500.00 EUR;
-26.03.2012 Z. K. (XXXXXXX) Darenije deneznqx sredstv 4000.00 EUR;
-26.03.2012 P. A. (XXXXXXX) perevod 500.00 EUR;
-09.04.2012 R. V. E. (XXXXXXX) DONATION 15 000,00 USD;
-10.04.2012 V. A. A. (XXXXXXX) TRANSFER TO AC COUNT /CHGS/USD28,5 summa 4971.50 USD;
-11.04.2012 V. A. A. (XXXXXXX) TRANSFER TO AC COUNT/CHGS/USD25,5 summa 109.50 USD;
-11.04.2012 F. T. A. 108 KV (XXXXXXX) UNREFUNDA BLE FINANCIAL SUPPORT/CHGS/USD22,5 summa 14 977.50 USD;
-17.04.2012 S. E. A. (XXXXXXX) GIFT 5000.00 USD;
-17.04.2012 S. N. A. (XXXXXXX) GIFT 5000.00 USD;
-20.04.2012 V. K. <- WESTERN UNION KAUDU SAADUD ABIRAHA 17770.88 EUR, mille päritolu:
-17.04.2012 O. M.’lt Western Union vahendusel summa 3803 EUR;
-18.04.2012 I. S.’lt Western Union vahendusel summa 3803 EUR;
-19.04.2012 A. N. ’lt Western Union vahendusel summa 3806 EUR;
-20.04.2012 Y. S.’lt Western Union vahendusel summa 3820 EUR;
-K. A. FIXI vahendusel 13.04.2012 ja 19.04.2012 kaks korda 1800 USD, kokku 3600 USD, kuid väljastati 2571,42 EUR.

RAB’i ametnikud said 20.04.2012 V. Kozlovi käest seletused rahaliste vahendite päritolu ning tehingute eesmärgi kohta. V. K. seletas, et ta on vaene ja haige inimene, kelle põhitegevus on prügilas pudelite ning toidu otsimine. V. K. andis oma dokumendid A. nimelise isikule, kes organiseeris tema jaoks toetust, kasutades selleks arvutit. V. K. ülesanne oli ainult käia Eesti Posti kontoris ning võtta raha vastu. Raha päritolu kohta ei tea V. K. midagi. Kes ja miks temale väidetavalt abi saadab, ta ei tea. Samuti puuduvad temal saatja isikute kontaktid ja muud andmed. Kõik dokumendid, mille alusel on näha, et V. K. sai rahalisi vahendeid, edastab ta A. nimelisele isikule. Vastavalt RTRTS-le küsis AS Swedbank V. K. käest selgitusi raha päritolu ning saatja kohta, mida V. K. keeldus tegemast. Selle tulemusena keeldus AS Swedbank temale raha väljastamast ning arvelduskonto seisust teavitamast. V. K. selgitas, et A. nimeline isik vaatas arvutist ning teavitas teda, et V. K.’l pidi olema 24 000 eurot. A. nimeline isik andis iga kord V. K.’le teada, kui oli vaja raha järgi minna ning andis vajalikud andmed raha saamiseks. V. K. ütles, et saadud rahast ostis ta diktofoni ning videokaamera ja andis need asjad A.’le, kuna ema saab kurjaks, kui ta kulutab raha nii kalli asja peale. V. K. on loobunud rahast, mis temale laekusid maksevahendajate Wester Union ja FIXI kaudu ning AS Swedbank arvele nr XXXXXXX tuvastamata ning tundmatute isikute poolt.

10.05.2012 seletas A. N. (i.k XXXXXXX) RAB’le, et ta tunneb V. K. oma vanaema kaudu. A.

N. kinnitas, et on seotud S. M. MMM püramiidskeemiga, kuid siis rääkis ta ühiskassast, mille kaudu inimesi toetatakse. Inimesed panustavad süsteemi raha, kuid neid on hoiatatud, et raha tagasisaamise garantiid ei ole. A. N. kogus inimestelt raha ja kandis need edasi, korraldused andis temale Vene Föderatsioonis asuv J.K., kelle kohta täpsemaid andmeid ei ole esitatud.

Eesmärgiks, miks MMM skeem oli loodud, seletas A. N., et vaja on inimesi aidata. Tema panustas 150 eurot ning veel 2000 eurot, mille eest teda toetati omakorda 4000 euroga. Raha, mis toetuseks makstakse, laekub uutelt MMM süsteemi liikmetelt niikaua, kuni uusi liikmeid 2 jätkub. A. N. edastas kogu info V. K. kohta Läti elanikule P. S.’le, kes edasi otsustas, kas nad saavad aidata V. K.

26.06.2012 kinnitas V. K, et kõik raha laekumised organiseeris temale A. N. A. N. pakkus, et kui ta annab mingi raha, siis võib-olla ta saab temale toetust organiseerida. Selleks oli vaja astuda MMM süsteemi. Seda tegi tema eest A. N, kuna V. K. ei valda arvutit. Selleks andis ta oma andmed – ees- ja perekonnanime ning panga rekvisiidid. Lisaks oli vaja anda A. N.’le raha. Selleks tegi V. K. oma AS Swedbank kontolt ülekande A. N.’i kontole nr XXXXXXX AS-s SEB pank summas 24 000 eurot selgitusega „LAENU TAGASTUS“. Hiljem hakkas V.

K.’le laekuma toetus Western Union, FIXI ja AS Swedbank kaudu.

RAB’i 18.04.2012 ettekirjutusega nr 1-7/1749 kehtestati V. K. arvelduskontole nr XXXXXXX kasutamise piirang 30 ööpäevaks. RAB’i 17.05.2012 ettekirjutusega nr 1-7/2325 kehtestati V. K. arvelduskontole nr 1104781512 kasutamise piirang 60 ööpäevaks. RAB’i 26.06.2012 ettekirjutusega nr 1-7/2953 muudeti 17.05.2012 ettekirjutuse nr 1-7/2325 V.

Kozlovi arvelduskontole nr XXXXXXX kasutamise piirang summapõhiseks summas 27 770,88 EUR ja 45 058,50 USD.

V. K. loobus rahast, mis laekusid temale maksevahendajate Western Union ja FIXI kaudu ning AS Swedbank kontole tuvastamata ning tundmatute isikute poolt kogusummas 27 770,88 EUR ja 45 058,50 USD.

Tarbijakaitseamet (TKA) alustas S. M. MMM püramiidskeemi suhtes haldusmenetluse 07.11.2011, kui vastavad reklaamid avaldati välireklaamina Tallinnas ja Ida-Virumaal.

Reklaampindade omaniku Outdoor Media OÜ andmetel oli reklaami tellijaks Deksim Trade OÜ, kellele tehti ettekirjutus viivitamatuks täitmiseks ja reklaami eemaldamiseks. 07.11.2011 helistas TKA turismi- ja reklaamitalituse juhataja K. M. reklaamis avaldatud telefoninumbril 59 02 77 46 ning esines tarbijana, kes sooviks kirjeldatud skeemi raha paigutada. Ettevõtte esindaja kinnitas, et tegemist on küll püramiidskeemiga, kuid see on täiesti aus ja legaalne.

Lisaks teatas telefonile vastanud meeskodanik, et Eestis on nimetatud skeemiga liitunud juba ligikaudu 1000 inimest. TKA hindas haldusmenetluse käigus nii reklaamil kui veebilehel sergey-mavrodi.com avaldatud infot, mille kohaselt on tegemist skeemiga, kus investeeringult teenitav tulu on otseselt seotud uute liikmete liitumistasuga. Klientidele pakutakse boonust uute liikmete kaasamiselt 10-20% uue liikme poolt investeeritavalt summalt. Veebilehel oli menetluse läbiviimise hetkel otsene hoiatus, et tegemist on püramiidskeemiga, mis võib olla ohtlik. Tarbijakaitseseaduse (TKS) § 123 lg 8 p 14 kohaselt on eksitav ja keelatud kauplemisvõte niisuguse müügiskeemi loomine, kasutamine ja arendamine, milles osalemisel tarbija tasub võimaluse eest saada hüvitist tulenevalt peamiselt teiste tarbijate süsteemi kaasamisest, mitte kaupade või teenuste müügist või tarbimisest (püramiidmüügiskeem).

Veebilehe sergey-mavrodi.com andmetel teenivad eriti head intressitulu isikud, kes hoiustavad oma raha MMM skeemis. Krediidiasutuste seaduse (KAS) § 4 lg 1 kohaselt on õigus avalikkuselt raha hoiustamiseks vastu võtta või muid tagasimakstavaid rahalisi vahendeid muul viisil kaasata on ainult krediidiasutustel. TKA hinnangul ei vasta S. M. tegevus Eestis kehtivale seadusandlusele, kuna TKS § 123 lg 8 p 9 kohaselt on alati eksitav ja keelatud kauplemisvõte tõele mittevastav väide või muul moel tõele mittevastava mulje loomine, et kauba või teenuse müük on õiguspärane. Veebileht jätab klientidele mulje, et kuigi tegemist võib olla ohtliku teenusega, ei ole MMM skeem seadusega vastuolus. 14.03.2012 alustas TKA haldusmenetlust väljaande MK-Estonija suhtes seoses avaldatud MMM püramiidskeemi reklaamiga. Ajalehe andmetel oli reklaami tellijaks Gigant Mööbel Outlet OÜ, kellele TKA saatis vastava märgukirja hoiatusega võimalike tagajärgede eest keelatud kauplemisvõtte reklaami tellimisel.

Samuti edastas TKA 27.03.2012 märgukirja kohalikele omavalitsustele ja meediaväljaannetele, et hoiatada nimetatud püramiidskeemi reklaami avaldamise eest. Kuigi väljaannetes on reklaam vähenenud, tuleb endiselt tarbijatelt signaale, et MMM reklaami kleebitakse 3 kortermajade trepikodadesse ja pannakse inimeste postkastidesse M. skeemiga liitunud eraisikute poolt. Samuti reklaamitakse skeemiga seotud veebilehti eraisikute autodel. TKA hinnangul on S. M. MMM finantsskeem keelatud ja ebaaus kauplemisvõte, mille pakkumine ja reklaam on TKS alusel keelatud. Viidatud skeemi kasutamise tõkestamiseks on TKA rakendanud juba eelkirjeldatud meetmeid, eelkõige on need seni olnud suunatud õigusvastase reklaami avaldamise tõkestamisele ning selliste reklaamide tellijate väljaselgitamisele.

Finantsinspektsioon ei ole väljastanud teenuseosutajale tegevusluba KAS ega väärtpaberituru seaduses (VPTS) sätestatud finantsteenuste osutamiseks. Samuti ei ole teenuseosutaja kantud piiriüleste finantsteenuse osutajate nimekirja ega osuta Eestis finantsteenuseid filiaali kaudu.

Finantsinspektsioonile ei ole teada kõik teenuseosutajaga ja teenuse osutamisega seotud olulised asjaolud, sh kas teenuseosutaja näol on tegemist juriidilise isikuga, millises riigis on teenuseosutaja registreeritud, kas teenuseosutaja osutab Eestis teenuseid piiriüleselt või Eesti äriregistrisse kantud juriidilise keha kaudu ja muud asjaolud, milleta ei ole võimalik osutatava teenuse olemust täpselt kvalifitseerida. Lähtudes teenuseosutaja veebilehel toodust ning KAS § 4, § 13, § 206 ja § 21 lg-s 2 sätestatust, võib Finantsinspektsiooni hinnangul teenuseosutaja poolt osutatava teenuse näol olla tegemist teenusega, mille osutamiseks on vaja taotleda Finantsinspektsioonilt tegevusluba või luba filiaali asutamiseks. Kõige enam sarnaneb Finantsinspektsiooni hinnangul teenuseosutaja poolt osutatav teenus avalikkuselt hoiuste kaasamisega, kuivõrd tähtajaliselt raha hoiustamiselt lubatakse intressi (võlaõigusseaduse §

717). Samas on teenuse kvalifitseerimise raskuspunktiks asjaolu, et raha käibib füüsiliste isikute vahel ning teada ei ole lõplik kasusaaja. Tulenevalt eelpooltoodust ning võttes arvesse Finantsinspektsiooni pädevust, ei saa Finantsinspektsioon kinnitada ega välistada asjaolu, et teenus on kvalifitseeritav finantsteenusena, mille osutamiseks on vaja taotleda Finantsinspektsioonilt tegevusluba.

Maksu- ja Tolliameti (MTA) hinnangul on tegemist klassikalise püramiidskeemiga, kus liitujatele lubatakse kasumit uute liitujate sissemaksete arvel. MTA leiab, et selline skeem vastab hasartmänguseaduse § 2 lõikes 1 toodud hasartmängu definitsioonile ning skeemist saadavat tulu saab maksustamisel käsitleda kui hasartmänguvõitu. Nimetatud seisukohale on asunud ka Rahandusministeerium oma 25.05.2012 riigikogule saadetud kirjas.

Tulumaksuseaduse (TuMS) § 19 lõike 2 kohaselt on hasartmänguvõit maksustatav tulumaksuga. Tulumaksust on vabastatud ainult sellised hasartmänguvõidud, mis on läbiviidud korraldusloa või registreeringu alusel (TuMS § 19 lg 3 p 7). Kuna MMM-püramiidskeemist saadav füüsilise isiku tulu ei vasta TuMS § 19 lg 3 p 7 kirjeldatud tingimustele, on skeemist saadud tulu maksustatav tulumaksuga ja tuleb deklareerida tuludeklaratsiooni vormil A muu tuluna. MTA on teinud ettekirjutuse piirata ligipääs kõnealuse veebilehekülje inglise-, hispaania- ja saksakeelsele verisoonile vastavalt. Alates 01.06.2012 on juurdepääs nendele lehekülgedele ka piiratud.

Lähtudes ülaltoodust võib ajavahemikul 26.03.2012 – 20.04.2012 V. K. AS Swedbank arvelduskontole nr XXXXXXX ning maksevahendaja Western Union ja FIXI kaudu laekunud rahade näol olla tegemist S. M. püüraamidskeemiga MMM-2011, mis on suunatud pettuse toimepanemisele. Seisuga 10.07.2012 on teadmata raha päritolu ning tegelik kasusaaja ja omanik. Antud vara osas on jätkuv rahapesukahtlus. Variisik V. K. loobus tundmatute isikute poolt laekunud raha valdamisest, kasutamisest ja käsutamisest. Seega on otstarbekas piirata vara käsutamist tulenevalt RTRTS § 40 lg-st 6 kuni vara omaniku kindlakstegemiseni.

KOHTU PÕHJENDUSED 3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lõike 1 kohaselt seadusega sätestatud juhtudel annab kohus haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos 4 põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.

Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 3 kohaselt on menetlusosalisteks loa andmise otsustamisel taotleja ja seaduses sätestatud juhtudel isik, kelle suhtes loa andmist taotletakse. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RTRTS) § 40 lg 6 sätestab, et kui vara omanikku ei ole õnnestunud kindlaks teha, võib rahapesu andmebüroo taotleda halduskohtult luba vara käsutamise piiramiseks kuni vara omaniku kindlakstegemiseni, seda ka kriminaalmenetluse lõpetamisel, kuid mitte rohkem kui üheks aastaks. Vara valdajal, kelle suhtes vara käsutamise piiramiseks loa andmist otsustakse, on õigus esitada halduskohtule seletus määratud tähtajaks. HKMS § 264 lg 4 sätestab, et kui seadus ei sätesta teisiti, vaatab kohus taotluse läbi ja otsustab loa andmise viivitamata kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. Loa andmise võib erandina otsustada ka väljaspool kohtu tööaega. Seega, kuna seadusest ei tulene kohustust otsustada asi kohtuistungil, otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, ilma viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

4.Kontrollinud esitatud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust leiab kohus, et taotlus vastab seaduses kehtestatud nõuetele ja on piisaval määral põhjendatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Seetõttu peab kohus taotluses esitatud põhistuse ja faktiväidete ning lisatud tõendite alusel taotlust põhjendatuks ja see kuulub rahuldamisele. Asja materjalidest nähtuvalt on rahapesu andmebüroo teinud piisavalt jõupingutusi vaidlusaluse vara tegeliku omaniku väljaselgitamiseks, kuid siiani see pole õnnestunud. V. K. on kinnitanud, et ei tea vaidlusaluse raha päritolust midagi, ega tea, kes ja mis põhjusel temale raha saadab. V. K. on loobunud rahast, mis laekusid temale maksevahendajate Western Union ja FIXI kaudu ning AS Swedbank arveldusarvele nr XXXXXXX tuvastamata ja tundmatute isikute poolt. Kohus nõustub rahapesu andmebüroo põhjendustega selles osas, miks on vajalik V. K. arvelduskontol nr XXXXXXX AS-s Swedbank oleva vara summas 27 770,88 euro ning 45 058,50 USD käsutamise jätkuv piiramine. Kriminaalpolitseiosakonna RAB 17.05.2012 ettekirjutusega nr 1-7/2325, mida on muudetud RAB 26.06.2012 ettekirjutusega nr 1-7/2953, on V. K. arvelduskontole seatud summapõhine kasutamise piirang 60 ööpäevaks summas 27 770,88 euro ja 45 058,50 USD, mis lõppeb 17.07.2012. RTRTS § 40 lg 6 näeb halduskohtule võimaluse anda vastavat luba mitte kauemaks kui üheks aastaks, mistõttu annab halduskohus rahapesu andmebüroole loa vara käsutamise piiramiseks kuni vara omaniku kindlakstegemiseni, kuid mitte rohkem kui üheks aastaks alates loa andmisest.
5.Haldusasi nr 3-12-1375 määrati lahendamiseks kohtunik Indrek Paukštysele. Seoses asja menetleva kohtuniku Indrek Paukštyse korralisel puhkusel viibimisega ning tulenevalt loataotluse kiireloomulisusest, lahendab loataotluse vastavalt kohtu tööjaotusplaanile kohtunik Monika Laatsit.

Monika Laatsit 5

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.