Obsah (4)

§ 37§ 35§ 34§ 42

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatami

) § 37 lg-st 1 kohustatud töötama alates hetkest, mil lõpeb kool ja algab koolivaheaeg ning kui Viru Vangla määrab kaebaja tööle koolivaheajal, siis on kaebaja kohustatud vangla korraldust täitma. R. Kalda esitas 21.06.2010 vaide Viru Vangla 31.05.

1. a haldusakti nr 6-10/17668-1 tühistamiseks ja kohustava ettekirjutuse tegemiseks. Viru Vangla ei jõudnud vaiet tähtaegselt lahendada.
2. R. Kalda esitas 11.08.2010 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Viru Vangla 31.05.
3. a haldusakti nr 6-10/17668-1 tühistamist ja vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei vasta haldusakt nr 6-10/17668-1 haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-des 54-56 toodud nõuetele, kuna kohaldatud on ebaõiget materiaalõiguse normi, arvestamata on jäetud olulise tähtsusega asjaolud, enne keelduva haldusakti andmist ei ole kaebajale antud võimalust vastuväidete esitamiseks ning otsus on kaalutlusvigane ja motiveerimata. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 24 kohaselt kestab õppeaasta
4. septembrist järgmise aasta
5. augustini ning õppeaasta koosneb õppeveeranditest ja koolivaheaegadest. Kuna kaebaja õppis 2009/2010 õppeaastal J.G. XX. klassis, siis vastavalt

§ 37

lg 2 p-le 2 ei ole ta kohustatud töötama ning tulenevalt Haridus- ja teadusministri 18.12.

1. a määrusest nr 72 on tal õigus suvevaheajale perioodil 04.06.2010-31.08.
2. Vaidlustatud haldusaktis ei ole põhjendatud, miks kaebajale ei võimaldata ettenähtud koolivaheaega võrdselt teiste õpilastega, kui koolivaheaeg kuulub õppeaasta sisse ning koolis õppiv kinnipeetav ei ole kohustatud töötama. Viitamine 14.04.2010 individuaalses täitmiskavas märgitud töökohustusele ei ole asjakohane, kuna tegemist on soovitusliku iseloomuga dokumendiga ning kaebaja on selle vaidlustanud.
3. Tartu Halduskohtu 04.04.
4. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt koostas Viru Vangla 14.04.2010 R. Kaldale uue individuaalse täitmiskava, mis ei näe kaebaja jaoks ette edasise hariduse omandamist ning kohustab teda tööle asuma.

§ 35

lg 2 kohaselt võimaldatakse põhihariduse omandanud kinnipeetavale üldkeskhariduse omandamine vastavalt riiklikule õppekavale, juhul kui see on tema individuaalses täitmiskavas ette nähtud. Ebaõige on kaebaja arusaam, et vangla ei saa teda tööle määrata, kuna ta esitas individuaalse täitmiskava peale vaide. Kaebaja lõpetas XX. klassi 04.06.2010 ning pärast seda ei olnud ta enam J.G. õpilaste nimekirjas. Seega lõppes 2009/2010 õppeaasta ja ühtlasi lõppesid ka kaebaja õpingud J G 04.06.2010, mistõttu kaebaja ei olnud alates 04.06.2010 vabastatud töökohustusest

§ 37lg 2 p 2 alusel ning tema 05.05.2010.

a taotluse rahuldamata jätmine on seadusega kooskõlas. Kohus ei saa teha vanglale kohustavat ettekirjutust mitte määrata kaebajat koolivaheaegadel tööle ning järgida

§ 34

lg 2 p-s 5 ja

§ 37

lg 2 p-s 2 sätestatud nõudeid, kuna kohus ei saa sisuliselt asja otsustada haldusorgani eest. Taotluse põhjendatuse korral tuleks kõne alla vastustajale ettekirjutuse tegemine taotluse uueks läbivaatamiseks, kuid selleks puudub alus, sest keeldumine oli õiguspärane. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

1. R. Kalda apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on kohus jätnud kaebaja seisukohad analüüsimata ning kohtuotsuse sisuliselt põhjendamata. 14.04.2010 individuaalses täitmiskavas märgitu ei tähenda, et kaebaja koolitee jätkumine oleks välistatud, kuna ühelgi soovitusliku iseloomuga dokumendil ei tohiks olla vahetut mõju kaebaja õigustele ja kohustustele. Kaebajat ei ole koolist välja visatud ega õpilaste nimekirjast kustutatud. Seega oli kaebaja kooli õpilaste nimekirjas õppeaasta 2009/2010 lõpuni, so 31.08.
2. a. Tulenevalt Viru Vangla kodukorra p-dest 11.3 ja 11.3.4 peab kinnipeetav esitama enne õppeaasta algust koolile uue avalduse, millega ta kinnitab soovi jätkata õppimist, ning kaebaja poolt 10.08.2010 J.G. direktorile esitatud avaldus ei kinnita vastustaja väidet, justkui vahepeal ei 2 olnud kaebaja õpilaste nimekirjas. Ebaõige on vastustaja ja kohtu seisukoht, et hetkest, kui algab koolivaheaeg, on kaebaja töökohuslane.
3. Viru Vangla vaidleb oma vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjenduste kohaselt on halduskohus otsust arusaadavalt põhjendanud, viidanud kohaldatud õigusnormidele ning kõiki asjaolusid ja tõendeid kogumis hinnates jõudnud õiguspärasele järeldusele. Vormistuslikud puudused ei muuda kohtuotsust õigusvastaseks. Samuti ei mõjuta kohtuotsuse sisu kuupäeva ja

sätte märkimisel ning põhihariduse ja üldkeskhariduse mõistete kasutamisel esinenud ebatäpsused. Ehkki vastustaja ei kuulanud kaebajat enne keelduva haldusakti välja andmist ära, ei ole tegemist sellise menetlusnormi rikkumisega, mis võinuks mõjutada asja otsustamist. Antud juhul ei olnud vastustajal kohustust haldusakti vormistada ja keeldumist võinuks põhjendada ka suuliselt. R. Kalda on oma seisukohad 05.05.2010. a taotluses väljendanud ning vastustaja ei ole neist seisukohtadest kõrvale kaldunud. Seega ei ole enne haldusakti välja andmist ära kuulamata jätmine viia valeotsuseni.

§ 35

lg 2 kohaselt on üldhariduse omandamine otseselt seotud individuaalses täitmiskavas sätestatuga ja kaebajale 14.04.2010 kinnitatud individuaalses täitmiskavas hariduse omandamist ette ei nähtud. Seega ei vastanud R. Kalda pärast reaalse õppetöö lõppu 04.06.2010 ühelegi

§ 37lg 2 p-s 2 nimetatud tingimusele ja tal oli kohustus töötada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 04.04.
2. a otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
3. Käesoleval juhul käib vaidlus selle üle, kas kaebajal, kes vanglas olles õppis 2009/2010 õppeaastal kaugõppes J.G. XX. klassis, on kohustus suvevaheajal vangla majandustöödel töötada või mitte. 8.

§ 35

lg 1 kohaselt kinnipeetavale, kellel puudub põhiharidus, võimaldatakse põhihariduse omandamine vastava riikliku õppekava alusel, juhul kui see on individuaalses täitmiskavas ette nähtud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt põhihariduse omandanud kinnipeetavale võimaldatakse üldkeskhariduse omandamine vastavalt riiklikule õppekavale, juhul kui see on individuaalses täitmiskavas ette nähtud. Haridus- ja teadusministri 18.12.2008. a määruse nr 72 § 1 p 4 kohaselt kestis 2009/2010 õppeaasta suvevaheaeg 04.06.2010 kuni 31.08.2010.

§ 37

lg 1 kohaselt kui käesolev seadus ei sätesta teisiti, on kinnipeetav kohustatud töötama. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ei ole töötama kohustatud üle kuuekümne kolme aasta vanune kinnipeetav, üldharidust või kutseharidust omandav või tööalasel koolitusel osalev kinnipeetav, kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama ja kuni kolmeaastast last kasvatav kinnipeetav. Asja materjalidest nähtuvalt (tl 21) kinnitati 14.04.2010 R. Kaldale ITK, milles on riskide maandamise tegevusena märgitud tööle asumine tööharjumuse ja –oskuste kujundamiseks ja haginõuete tasumiseks. 14.04.

1. a ITK ei näinud seega kaebajale ette edasist hariduse omandamist, küll aga kohustust töötada. Asjaolu, et kaebuse esitaja on nii vaidemenetluse kui ka kohtumenetluse korras ITK vaidlustanud, ei muutnud dokumenti automaatselt õigusvastaseks ega mõjutanud selle kehtivust. Pealegi on R. Kalda kaebus seoses 3 14.04.
2. a ITK-ga (haldusasi nr 3-10-2679) jäetud nii esimese astme kohtus kui ka teise astme kohtus rahuldamata. 2009/2010 õppeaasta lõppes 04.06.2010 ja seega lõppesid ka R. Kalda õpingud J G. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et alates 04.06.2010

§ 37lg 2 p 2 R.

Kalda suhtes enam ei kohaldunud. Kuna 31.05.2010. a seisuga oli vanglale teada asjaolu, et R. Kalda õppetöö lõpeb 04.06.2010 ning ITK järgi järgmisel õppeaastal kaebajal hariduse omandamise jätkamist ette nähtud ei ole ja ta ei kuulu taotluses nimetatud perioodil enam

§ 37

lg-s 2 loetletud kinnipeetavate hulka, siis oli vastustajal õigus jätta rahuldamata kaebaja taotlus teda 2010. a suvel vanglas majandustöödele mitte määrata.

§ 34

lg-d 5 ja 6 sätestavad, et hariduse omandamine toimub töö ajal, ning et vangla suunab ja soodustab kinnipeetavaid hariduse omandamisel.

§ 35

lg 2 kohaselt võimaldatakse põhihariduse omandanud kinnipeetavale üldkeskhariduse omandamine vastavalt riiklikule õppekavale, juhul kui see on individuaalses täitmiskavas ette nähtud. Koosmõjus

§ 37

lg 2 p-ga 2 tähendab see vangla kohustust vabastada kinnipeetav sama paragrahvi lg-s 1 ette nähtud töökohustusest ajaks, mil kinnipeetav võtab osa õppetööst. Kui konkreetsel õppeaastal on kinnipeetavate jaoks õppetöö lõppenud, siis tulenevalt kinnipeetava suhtes kehtivast absoluutsest töökohustusest võib teda ka sellisel perioodil vajaduse korral tööle määrata. Seda, et vanglas haridust omandavat kinnipeetavat ei saa täielikult võrdsustada PGS-i mõistes ja alusel põhi- või üldkeskharidust omandavate 7-17 aastaste isikutega, kinnitab ringkonnakohtu hinnangul ka see, et

-is on eraldi olemas säte kinnipeetava töökohustusest vabastamise kohta (§ 42), mille järgi võib kinnipeetav taotleda enda töökohustusest vabastamist kuni 21 kalendripäevaks siis, kui ta on töötanud 1 aasta või teinud 1 aasta jooksul vangla majandustöid.

§ 42

mõtteks ja eesmärgiks on seega analoogselt töötaja puhkusele lubamisega kinnipeetavale töövaba aja andmine ja rohkem aluseid töökohuslasest kinnipeetavale tööst vaba aja andmiseks

ette ei näe.

-s puudub säte selle kohta, et kinnipeetavate üldise töökohustuse tingimuses tuleb lisaks

§-le 42 teha töökohustusest vabastamisega seonduvaid erandeid ka nende kinnipeetavate suhtes, kes vanglas haridust omandavad, kuid kelle õppetöö on konkreetse õppeaasta raames lõppenud. 9. Võrdsuspõhiõigus tuleneb PS § 12 lg 1 esimesest lausest, mille kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed. Selle sätte järgimine eeldab, et võrdses olukorras olevaid isikuid koheldakse võrdselt ning ebavõrdses olukorras olevaid isikuid ebavõrdselt. Kuna vanglas haridust omandavat kinnipeetavat, kelle suhtes õppetööst vaba aja osas kehtib endiselt üleüldine töökohustus ja keda ei ole alust töökohustusest vabastada ka teistel

§ 37

lg-s 2 nimetatud alustel, ei ole võimalik lugeda võrdses olukorras olevateks isikuteks nende õpilastega, kes omandavad haridust vabaduses ja kellel üleüldist töökohustust ei ole, siis ei ole asjakohased ka kaebaja väited selle kohta, et teda on koheldud ebavõrdselt võrreldes tavaolukorras haridust omandavate isikutega, sest neil on võimalus suvevaheajal mitte töötada.

1. Halduskohtu otsuse muutmist või tühistamist ei tingi ka kaebaja väide, et vastustaja rikkus ärakuulamisõigust, sest ei andnud kaebajale pärast 05.05.2010 taotluse esitamist ja enne 31.05.
2. a haldusakti andmist võimalust esitada endapoolseid täiendavaid väiteid ja seisukohti. HMS § 40 lg 1 sätestab, et enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamuse ja vastuväited. HMS § 40 lg 1 sätestab üldreegli haldusakti adressaadi 4 ärakuulamiseks nii koormava haldusakti andmise kui ka soodustava haldusaktist andmata jätmise korral. HMS § 40 lg 1 üldreeglist sätestab HMS § 40 lg 3 aga erandid, mis annavad haldusorganile õiguse jätta menetlusosaline ärakuulamata. Üks selline erand on sätestatud HMS § 40 lg 3 p-s 2, mille kohaselt võib menetlusosalise jätta ärakuulamata, kui menetlusosalise poolt esitatud taotluses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ja puudub vajadus lisaandmete saamiseks. R. Kalda taotles vanglalt seda, et teda koolivaheajal, so alates 01.06.2010 kuni 01.09.2010 tööle ei määrataks, kuna ta soovib võrdväärselt teiste õpilastega kasutada koolivaheaega puhkamiseks, õpitu kordamiseks ja ka kirjutamiseks, mis on seotud tema õiguste ja vabaduste kaitsega halduskohtus ning vaidemenetluses. Vaidlus puudub selles, et Viru Vangla tugines kaebaja 05.05.
3. a taotlusele ja selles esitatud andmetele ning väidetele. Ka R. Kalda ei väida seda, et vastustaja oleks 31.05.
4. a otsustust tehes kaldunud kuidagi tema taotluses esitatud selgitustest ja andmetest kõrvale, mis tinginuks täiendava vajaduse lisaandemete või selgituste saamiseks. Seetõttu jättis Viru Vangla ringkonnakohtu hinnangul käesolevas asjas õiguspäraselt kaebaja täiendavalt enne 31.05.2010 ära kuulamata.
5. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisest ja HKMS § 108 lg-st 1 tulenevalt jäävad kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud (riigilõiv) tema enda kanda. Einar Vene Agu Timmi 5 Maili Lokk