3-10-2042/22

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Agu Timmi ja Madis Ernits 08.06.2012, Tartu 3-10-2042 Vitali Kulikovi kaebus riigieksamitöö tulemuse tühistamiseks ning eksamihinde osas Haridus- ja Teadusministeeriumile uue otsuse tegemiseks ettekirjutuse tegemiseks Tartu Halduskohtu 18.02.

1. a otsus Vitali Kulikovi apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Vitali Kulikov Vastustaja Haridus- ja Teadusministeerium RESOLUTSIOON
2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
3. Jätta menetluskulud kaebaja kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 09.07.2012 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Kaebaja kirjutas 28.05.2010 ajaloo riigieksamitöö, mille arutluse osa hinnati mõlema eksamikomisjoni liikme poolt X punktiga. 17.06.2010 esitas kaebaja riigieksami tulemuse vaidlustamiseks avalduse Haridusja Teadusministeeriumi riigieksamite apellatsioonikomisjonile. Apellatsioonikomisjon jättis 06.07.
5. a otsusega nr A4 riigieksamitulemuse muutmata. Otsuse kohaselt kontrollis komisjon riigieksamitöö hindamise vastavust hindamisjuhendile, võttes arvesse hindamiskomisjoni otsuseid hindamisjuhendi täpsustamise kohta, ning otsustas jätta kaebaja riigieksamitulemuse muutmata. Kutsehariduse osakonnajuhataja üldhariduse õppekavade ja eksamite osakonna juhataja ülesannetes 30.07.
6. a kirja kohaselt oli põhjuseks, miks on kaebaja eksamitöö arutluse osa hinnatud Xpunktiga ning miks apellatsioonikomisjon otsust ei muutnud, teemast mööda kirjutamine. Nimetatud kirja kohaselt oli arutluse teema „Teine maailmasõda kui pöördepunkt Eesti ajaloos“ ja see eeldas arutlemist küsimuste üle, mis Eestis iseseisvuse kaotamise järel muutus ning miks saab Teises maailmasõjas toimunut ning kaasnenut pidada Eesti ajaloos pöördepunktiks.
7. 09.08.2010 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 3-4) ning 28.11.2010 kaebuse täpsustuse (tl 44-45, 50-51), milles palus Haridus- ja Teadusministeeriumi riigieksamite apellatsioonikomisjoni 06.07.
8. a otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemiseks ettekirjutuse tegemist. Kaebuse kohaselt on apellatsioonikomisjoni otsus kui haldusakt täielikult põhjendamata. Otsusest ei ole võimalik aru saada, miks on õige, et kaebaja riigieksamitöö peab olema hinnatud X punktiga. Vaidlustatud otsusest ei tulene otsuse andmise sisulist põhjendust ega viiteid muudele dokumentidele, mis võiksid selliseid põhjendusi sisaldada. Õigusliku alusena märgitud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 29 lg 8, 9 ja 9¹ ning haridus- ja teadusministri 03.12.
9. a määruse nr 70 „Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korraldamise ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimused ja kord“ § 27 lg 7 annavad küll apellatsioonikomisjonile õiguse diskretsiooniotsustuse tegemiseks kaebaja avalduse lahendamisel, kuid neist sätetest ei nähtu, millistel sisulistel alustel ja millistest kaalutlustest lähtuvalt vastustaja oma otsustuse tegi. Otsuses ei ole viidatud õigusaktile, millest tuleneksid kriteeriumid, mille alusel kaebaja riigieksamitöö oli hinnatud X punktiga ja seega ei ole otsustus anda kaebaja riigieksamitööle X punkti põhjendatud. Kaebaja on seisukohal, et otsustus, millega tema riigieksamitööle on antud X punkti, on ebaõige ja ebaseaduslik. Kaebaja kirjutatud ajaloo riigieksamitöö üheks osaks oleva arutluse teemaks oli Teine maailmasõda. Kaebaja kirjeldas 3 lehel piisavalt põhjalikult Teise maailmasõja faktilisi asjaolusid. Seega vastas kaebaja arutlus riigieksamitöö teemale. Isegi kui oletada, et töös olid võimalikud puudused, peaks ka siis riigieksamitööle olema antud vähemalt XX punkti. Riigieksamitöös puuduvad faktivead, järeldused on teemakohased, stiil on korrektne, töö on struktureeritud ja terviklik. Kaebuse täienduses täpsustab kaebaja, et X punktiga on hinnatud tema riigieksamitöö arutluse osa, mitte kogu riigieksamitöö. Samuti märgib kaebaja, et vastustaja poolt esitatud hindamisjuhend on tõendina kõlbmatu, kuna ei ole algdokument või ärakiri ja ei ole seega dokument ning seda ei saa kasutada tõendina.
10. Tartu Halduskohus võttis 10.09.
11. a määrusega kaebaja kaebuse menetlusse ning selgitas, et tulenevalt Riigikohtu halduskolleegiumi 05.03.
12. a määrusest nr 3-3-1-97-08 tuleb kaebust, mille puhul kaebaja tahe on suunatud riigieksami tulemust kindlaksmäärava otsuse vaidlustamisele, käsitada mitte kaebusena apellatsioonkomisjoni vaideotsuse tühistamiseks, vaid kaebusena riigieksamitöö tulemuse tühistamiseks.
13. Vastustaja ei nõustu kaebusega ja palub jätta selle rahuldamata. Vastustaja märgib oma vastuses, et arutluse hindamisjuhend on avalikult Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse kodulehel kättesaadav. Hindamisjuhendis on kirjas, kuidas jaotub 25 punkti, mida arutluse osa eest anda saab. Töö struktuuri eest on võimalik koguda 2 punkti; töö üldisele teemale vastavuse eest 7 punkti; arutluse, analüüsi eest 6 punkti; konkreetsete näidete, faktoloogia eest 4 punkti; isikliku suhtumise ja järelduste eest 4 punkti; isiku- ja kohanimede õigekirja ja stiili eest 2 punkti. Hindamisjuhendis on väga täpselt lahti kirjutatud ka see, kuidas ühe hinnatava kriteeriumi (osa) sees omakorda punktid jaotuvad ehk millisel juhul saab osa eest, mille eest on võimalik koguda maksimaalselt 4 punkti, nt 2 punkti. Arutluse juhendi teisel lehel on 2 selgelt märgitud – kui arutlus ei vasta teemale, jäetakse ka teised kriteeriumid arvestamata ja töö hinnatakse X punktiga (tl 35 pöördel). Kaebaja ei saa eeldada, et kui tal on ajaloost olemas taustateadmised, peaks ta mõned hindepallid saama ka arutluse osa eest. Vastustaja selgitab, et kaebaja poolt esitatud arutlust hindas kaks hindajat, kusjuures teine hindaja esimese hindaja tulemust ei näe. Eksamitöö erinevate osade punktid kantakse protokolli. Kaebaja poolt 13.07.2010 saadetud apellatsiooni järel luges kaebaja eksamitööd täiendavalt kaks hindajat. Antud juhul otsustas apellatsioonikomisjon kaebaja ajaloo riigieksamitöö osas jätta riigieksamitulemuse (XX punkti) muutmata, kuna apellatsioonikomisjon tuvastas, et riigieksamitöö hindajad on kaebaja riigieksamitöö hindamisel lähtunud hindamisjuhendist. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et apellatsioonikomisjoni otsust ei ole piisavalt põhjendatud. Antud juhul on apellatsioonikomisjon teinud ühe kolmest võimalikust otsusest lähtuvalt ekspertide poolt eksamitöö teistkordsest ülevaatamisest ning otsuseks on jätta riigieksamitulemus muutmata. Seega on nii eksperdid kui ka apellatsioonikomisjon tuvastanud, et eksamitöö esialgsed hindajad on eksamitööd hinnanud korrektselt hindamisjuhendist lähtuvalt. Vastustaja selgitab, et kuna puudusi hindajate töös (hindamisprotsessis) ei tuvastatud, siis ei pea apellatsioonikomisjon oma otsust täiendavalt põhjendama. Isegi juhul, kui pidada apellatsioonikomisjoni otsust ebapiisavalt põhjendatuks, ei anna see vastustaja hinnangul alust haldusakti kehtetuks tunnistamiseks või tühistamiseks. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kui sisuliselt õige, kuid menetlus- või vormiveaga haldusakt tuleks igal juhul kehtetuks tunnistada, oleks see menetluse ökonoomia seisukohalt ebaõige, sest antud juhul tuleks pärast kehtetuks tunnistamist sama sisuga haldusakt uuesti välja anda. Kuna haldusmenetlus tuleks uuel otsustamisel algusest peale läbi viia, siis tooks see kindlasti kaasa olulisi viivitusi ega oleks otstarbekas, kuna lõpptulemus sellest ei muutuks. Eelnevast tulenevalt leiab vastustaja, et väidetav põhjendamiskohustuse rikkumine ei mõjutanud apellatsioonikomisjoni otsuse sisu ja otsus tuleb jätta kehtetuks tunnistamata (tühistamata).
14. Tartu Halduskohus jättis 18.02.
15. a otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on vastavalt
16. aastaks kinnitatud ajaloo riigieksami arutluse hindamisjuhendile arutluse hindamisel kõige olulisem teemakohasus. Kui arutlus ei vasta teemale, jäetakse kõik teised kriteeriumid arvestamata ja töö hinnatakse X punktiga (tl 35 pöördel). Kuna kaebaja ajaloo riigieksami I osa (arutlus) teemale vastavust on hinnatud 0 punktiga, on kogu arutlus (riigieksami I osa) hinnatud X punktiga. Seega leiab halduskohus, et hindamine on toimunud kooskõlas arutluse hindamisjuhendiga ja seega formaalselt õiguspärane. Halduskohus nõustub kaebuse esitajaga selles, et apellatsioonikomisjoni otsus ei sisalda piisavaid põhjendusi. Sellest ei nähtu, millest lähtudes on tehtud lakooniline otsus jätta eksamitulemus (XX punkti) muutmata, jättes muutmata arutluse osa tulemuse X punkti. Otsuses viidatakse eksamitulemuse vaidlustamise õigust ja korda puudutavatele seaduse sätetele ning osundatakse üldsõnaliselt ka hindamiskomisjoni otsustele hindamisjuhendi täpsustamise kohta, kuid puudub selgitus, milles seisneb see hindamisjuhendi viidatud täpsustus või täpsustused, millest lähtudes jäeti eksamitulemus muutmata. Õige ja kohtupraktikal põhinev on ka kaebaja seisukoht, et haldusakti tagantjärele põhjendamine ei ole lubatud. Põhjendatud on kaebaja väide, et eksaminandil oli enne eksamitöö kirjutamist raske leida informatsiooni selle kohta, millest eksamitööde hindamisel lähtutakse. Ka 3 vastustaja möönab, et seda teavet võis olla Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse kodulehelt, kus hindamisjuhendid avaldatakse, keeruline otsida ja leida. Samas on kohus seisukohal, et piisavate põhjenduste puudumine apellatsioonikomisjoni otsuses ja töö kirjutaja vähene informeeritus hindamise reeglitest ei anna alust sisuliselt õige eksamitulemuse tühistamiseks. Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus on pakkunud kaebajale võimalust eksami hindajate otsuse kohta selgituste saamiseks (tl 11). Seda võimalust kaebaja ei kasutanud, kuna ei soovinud suuliselt asju arutada, vaid soovis kirjalikku selgitust.
17. 20.03.2011 esitas kaebaja apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 18.02.
18. a otsuse. Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus ebaõigesti hinnanud tõendeid ja oluliselt rikkunud kohtumenetluse normi, mis on kaasa toonud ebaõige kohtulahendi. Kaebaja arvates ei ole tõendatud halduskohtu järeldus, et on olemas dokument, millest tuleneks, et kui riigieksamitöö arutlus ei vasta teemale, jäetakse kõik teised kriteeriumid arvestamata ja töö hinnatakse X punktiga. Samuti ei ole kaebaja arvates ajaloo riigieksamitöö arutluse hindamine toimunud kooskõlas arutluse hindamisjuhendiga ega ole formaalselt õiguspärane. Kaebaja märgib, et kohtule esitatud dokumendil “Arutluse hindamisjuhend”, millest kaebaja riigieksamitöö arutluse osa hindamisel lähtuti, puuduvad andmed haldusorgani või ametniku kohta, kes oleks nimetatud hindamisjuhendi kinnitanud. Seega ei ole hindamisjuhend kinnitatud pädeva haldusorgani poolt. Kaebaja leiab, et vastustaja poolt esitatud “Arutluse hindamisjuhend” on tühine, selle alusel ei saa hinnata kaebaja riigieksamitöö arutlust ja seega halduskohus põhjendas kohtuotsust tühise haldusaktiga. Sellega rikkus halduskohus oluliselt kohtumenetluse normi. Kaebaja on väitele, et paber nimetusega “Arutluse hindamisjuhend” ei ole dokument ja seda ei saa kasutada tõendina, tuginenud ka halduskohtule esitatud kaebuse täpsustuses. Halduskohus jättis põhjendamata, miks ta ei nõustunud kaebaja eeltoodud väitega. Halduskohus rajas oma otsuse dokumendi (haldusakti) alusel, mis on tulenevalt HMS § 63 lg 2 punktist 1 tühine. Apellatsioonkaebuse kohaselt jättis halduskohus läbi vaatamata ka teised kaebuse esitaja poolt halduskohtule esitatud kaebuse täpsustuses toodud vastuväited ega ole põhjendanud, miks ta nendega ei nõustu. Sellega rikkus halduskohus oluliselt kohtumenetluse normi, s.h. TsMS § 442 lg
19. Halduskohus leidis kohtuotsuses, et kaebaja riigieksamitöö arutluse osa on hinnatud õigesti ja selle järelduse tegi halduskohus ainult vastustaja seletuste alusel vaatamata sellele, et vastustaja keeldus esitamast tõendeid oma väidete tõendamiseks, kuigi halduskohus palus seda teha. Selles olukorras pidi halduskohus asuma seisukohale, et vastustaja väited on tõendamata, mis võib olla kaebuse rahuldamise aluseks. Selle asemel võttis halduskohus kohtuotsuse aluseks vastustaja seletused (mis vastavalt TsMS ei ole tõend) ja jättis põhjendamata, miks ta ei nõustu kaebuse esitaja vastuväidetega, sh nendega, mis on esitatud 28.11.
20. a kaebuse täpsustuses. Halduskohus jättis ebaseaduslikult kaebaja vastuväited suuremas osas läbivaatamata. Kaebaja leiab, et halduskohus hindas asjaolusid vastustaja kasuks meelevaldselt, ebaõigesti ja ilma tõenditeta, tuginedes üksnes vastustaja seletustele. Kaebaja on seisukohal, et halduskohus ei olnud objektiivne. 4 Eelnevast tulenevalt leiab kaebaja, et halduskohtu otsus on ebaõige, kuna kohtu järeldused on põhjendamatud, halduskohtu seisukoht ei tulene haldusaktist või seadusest ja seega on riigieksamitöö arutlusele antud hinnang ebaseaduslik.
21. 13.04.2011 esitatud vastuses palub vastustaja jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Vastustaja hinnangul ei ole Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse kodulehel avaldatud ja vastava riigieksami ettevalmistava komisjoni poolt koostatud ajalooeksami hindamisjuhend vaadeldav haldusaktina, kuna see ei ole antud üksikjuhtumi reguleerimiseks ja see ei kujuta endast tahteavaldust õigussuhte reguleerimiseks. Taolise juhendi väljatöötamine riigieksameid ettevalmistava komisjoni poolt haridus- ja teadusministri 17.09.
22. a määruse nr 59 „Tasemetööde ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite ettevalmistamise, koostamise, läbiviimise ja hindamise tingimused ja kord ning tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite tulemuste analüüsimise tingimused ja kord“ § 30 lg 1 ja § 37 lg 2 alusel on vaadeldav menetlustoiminguna, mitte haldusakti väljaandmisena. Vastava juhendi puhul on tegemist hindajatele suunatud dokumendiga, millest ei teki õigusi ja kohustusi apellandile. Haldusaktina saab vaadelda eksamihinnet, mida hinde saaja saab vaidlustada. Vastustaja leiab, et kaebaja poolt kaebuses ning apellatsioonkaebuses esitatud väited selle kohta, kuidas tema kirjutatud arutlust tegelikult oleks pidanud hindama, põhinevad vaid isiklikul arvamusel ja veendumusel enda võimetest ja teadmistest, ning on seetõttu paljasõnalised. Erinevalt apellandist on vastustaja väited kontrollitavad ja need põhinevad eksamitöö hindajate poolt antud hinnangutel. Samuti ei saa vastustaja hinnangul käesolevas haldusasjas tõsiselt võtta kaebaja väiteid, et vastustaja ei ole oma väiteid tõendanud, kuna kohtuasjast on selgelt näha, et kui kaebajale on pakutud võimalus, et talle selgitatakse tema eksamitööga seonduvat, siis on kaebaja kas keeldunud või ei ole pidanud vajalikuks kohale tulla. Vastustaja on seisukohal, et sellised väited, mis põhinevad isiku enda arvamusel oma võimetest, ei ole lihtsalt kontrollitavad ja seega ei saa kohus neid ka põhjendada. Vastustaja on seisukohal, et Tartu Halduskohus on otsust, mille kohaselt on riigieksam sooritatud mitterahuldavalt, sisuliselt kontrollinud, kuna tegi ettepaneku töö läbivaadanud eksperdi või ekspertide kaasamiseks kohtumenetlusse, et kohtuistungil oleks võimalik ära kuulata asjatundja hinnang eksamitööle. Eksperthinnangu saamist ei pidanud aga vajalikuks vastustaja ega kaebaja ise, mistõttu ei pidanud eksamitöö täiendavat sisulist kontrollimist ja hindamist omal algatusel vajalikuks ka kohus ning tugines eksamitööle hinnangu andmisel seda tööd juba hinnanud spetsialistide arvamusele. Arusaamatu ja meelevaldne on kaebaja seisukoht, et vastustaja keeldus esitamast tõendeid oma väidete tõendamiseks, kuigi halduskohus palus seda teha. Vastustaja märgib, et on esitanud kõik vajalikud tõendid oma väidete kinnitamiseks ja täitnud kõik vajaliku Tartu Halduskohtu poolt küsitu. Vastustaja rõhutab, et isegi kui pidada apellatsioonikomisjoni otsust ebapiisavalt põhjendatuks, ei anna see alust haldusakti kehtetuks tunnistamiseks või tühistamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
23. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu põhjalike ja 5 ammendavate põhjendustega ega pea vajalikuks neid üle korrata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele.
24. Vaidlus asjas käib selle üle, kas kaebaja ajaloo riigieksamit on hinnatud õigesti. Kaebuse esitaja on saanud ajaloo riigieksami kogutulemuseks XX punkti (vt tl 30 pöördel) ning selline tulemus xx xxxxxxxxxxx xxx xxxxxxxxxxx xxxxxxxx.
25. Vaidlusaluse ajaloo riigieksami kirjutamise ajal kehtinud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (01.09.2009–31.08.2010 kehtinud redaktsioon; edaspidi PGS v.r) § 29 lg 1 laused 1–3 sätestasid: põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamiseks korraldatakse lõpueksamid vastavalt lg 2 alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri määrusele; põhikooli lõpueksamid on ühtlustatud küsimuste ja ülesannetega eksamid ning kooli direktori kinnitatud materjalidega eksamid; gümnaasiumi lõpueksamid on riigieksamid ja koolieksamid. PGS v.r § 29 lg 2 sätestas, et põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korraldamise ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega. Nimetatud määrus oli haridus- ja teadusministri 03.12.
26. a määrus nr 70 „Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korraldamise ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus nr 70). Vastavalt määruse nr 70 § 13 lg 1 punktile 1 oli gümnaasiumi lõpueksamite üheks eesmärgiks hinnata riiklikus õppekavas määratletud õpitulemuste saavutatust eksamiainetes. § 13 lg 2 sätestas, et gümnaasiumi riigieksamid võimaldavad lisaks lõikes 1 nimetatule: