3-10-2651/34

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Agu Timmi ja Maili Lokk

1. mai 2012, Tartu 3-10-2651 Andrei Jelagini kaebus Viru Vangla toimingu (andmete muutmine 06.08.
2. a ankeedis) õigusvastasuse tuvastamiseks ja Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemiseks Tartu Halduskohtu 30.06.
3. a otsus Andrei Jelagini apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Andrei Jelagin Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON
4. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
5. Tühistada Tartu Halduskohtu
6. juuni
7. a otsus kohustamisnõude läbivaatamise osas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta Andrei Jelagini kaebus Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemiseks läbi vaatamata.
8. Ülejäänud osas jätta Tartu Halduskohtu
9. juuni
10. a otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. Andrei Jelagin esitas 06.08.2010 Viru Vanglale ankeedi kutsehariduse omandamiseks Viru Vanglas. A. Jelagin soovis asuda õppima XXX erialale ning asuda haridust omandama vene keeles. A. Jelagin esitas 30.08.2010 vanglale selgitustaotluse kutsehariduse omandamise kohta ning Viru Vangla selgitas 20.09.
12. a vastuses nr 6-10/31995-1, et kaebajale ei võimaldata kutsehariduse omandamist, kuna sel õppeaastal ei avatud venekeelset XXX õppegruppi.
13. A. Jelagin esitas Tartu Halduskohtule kaebuse ning selle täiendused, milles taotles Viru Vangla toimingu – andmete muutmine 06.08.
14. a ankeedis – õigusvastasuse tuvastamist ja vangla kohustamist võimaldada kaebajale venekeelse kutsehariduse omandamine. Kaebuse põhjenduste kohaselt on vastustaja rikkunud kaebaja õigusi, kuna ei võimaldanud omandada kutseharidust vene keeles ning muutis omal algatusel andmeid kaebaja poolt esitatud erialakursustele kandideerimise ankeedis. Põhjendatud huviks õigusvastasuse tuvastamisel märkis kaebaja, et see aitab tal tõendada, et vastustaja piiras tema õigust haridusele.
15. Tartu Halduskohtu 30.06.
16. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole vanglateenistuse toimingud kinnipeetava ankeedile asjakohaste täienduste tegemisel õigusvastased. Kohus ei pea võimalikuks, et ankeedis tehtud muudatused – kinnipeetava uus kambri- ja osakonna number ning avatava õppegrupi keel – oleksid võinud mõjutada kaebajale õppimise võimaldamist. Kuna kaebajal on kohustamisnõude osas läbimata vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 5 tulenev kohustuslik kohtueelne menetlus, siis puudub kaebajal õigus taotleda vanglale ettekirjutuse tegemist, võimaldamaks talle venekeelse kutsehariduse omandamist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
17. A. Jelagini apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole vastustajal õigust piirata kaebaja õigust hariduse omandamisele. Kaebaja ei esitanud vaiet, kuna puudus akt, mida vaidlustada. Vastustaja poolt esitatud vale informatsiooni tõttu ei saanud kaebaja registreeruda venekeelse kutsehariduse erialakursusele, mis oli Ida-Viru Kutsehariduskeskuse poolt välja pakutud.
18. Viru Vangla vaidleb oma vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjenduste kohaselt ei ole apellatsioonkaebuses esitatud väited aluseks kohtuotsuses toodud põhjenduste ümberhindamisele. Ankeedis tehtud muudatused ei mõjutanud kaebajale hariduse omandamise võimaldamist. Kaebajal ei olnud takistust märkida ankeedis mitu eriala, mille omandamist ta soovib, lisades, mis on tema esimene eelistus. Halduskohus on õigesti tuvastanud, et kaebajal on kohustamisnõude osas VangS § 11 lg-st 5 tulenev kohtueelne menetlus läbimata. Kohus oleks pidanud kohustamisnõude osas jätma kaebuse läbi vaatamata (kuni 31.12.2011 kehtinud) HKMS § 23 lg 1 p 1 alusel. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
19. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust, kuid Tartu Halduskohtu 30.06.
20. a otsus tuleb menetlusnormi olulise rikkumise tõttu osaliselt tühistada ja jätta A. Jelagini kaebus vanglale kohustava ettekirjutuse tegemise nõudes läbi vaatamata HKMS §-de 200 lg 5, 121 lg 1 p 4 ning 151 lg 1 p 1 alusel. Ülejäänud osas tuleb halduskohtu otsus jätta muutmata.
21. Esitatud kaebusest ja selle täiendusest nähtuvalt (tl 8, 26) taotles kaebaja halduskohtult Viru Vangla toimingu – andmete muutmine 06.08.
22. a ankeedis – õigusvastasuse tuvastamist ja vangla kohustamist võimaldada kaebajale venekeelse kutsehariduse omandamine. Sellele, et A. Jelagin ei ole vanglale esitanud vene keeles kutsehariduse võimaldamise osas vaiet, viitas Viru Vangla juba oma 11.01.
23. a vastuses kohtu järelepärimisele ning kordas 2 seda 08.06.
24. a vastuses kaebusele ja leidis, et kuigi kaebus on ka kohustamisnõudes menetlusse võetud, tuleks see selles osas jätta HKMS vr § 23 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata. Toimiku materjalidest nähtuvalt täitis kaebaja 06.08.2010 ankeedi kandideerimiseks kutsehariduskeskuse erialakursusele (tl 54). 30.08.2010 esitas ta Viru Vanglale selgitustaotluse erineva informatsiooni saamiseks seoses eelmainitud ankeediga (tl 50) ja vangla vastas selgitustaotlusele 20.09.2010, selgitades selles, et kaebaja on ankeedi tõesti täitnud, kuid kuna 2010/2011 õppeaastal avati üksnes eesti keelne XXX grupp, siis sellega seoses ei rahuldatud tema õppima asumise taotlust. 24.09.2010 pöördus A. Jelagin vangla poole sooviga saada ankeedist koopiat ja see talle ka 30.09.2010 võimaldati. Rohkem ei ole kaebaja selle küsimusega seoses vangla poole pöördunud, sh ei ole pärast keeldumisest teadasaamist esitanud HMS § 72 lg 1 p 3 mõistes vaiet ettekirjutuse tegemiseks haldusakti andmiseks, asja uueks otsustamiseks või toimingu sooritamiseks. Seda, et ta vaiet esitanud ei ole, kinnitab A. Jelagin ise ka esitatud apellatsioonkaebuses.
25. Kuna A. Jelaginil oli kaebusega kohtusse pöördumise hetkel ja ka halduskohtu otsuse tegemise hetkel kohustamisnõude osas läbimata VangS § 11 lg-st 5 tulenev kohustuslik kohtueelne menetlus, siis oleks halduskohtul tulnud A. Jelagini kaebus kohustamisnõude osas jätta läbi vaatamata HKMS vr § 23 lg 1 p 1 järgi. Ringkonnakohus leiab, et avastades sellise menetlusliku puuduse, on ka ringkonnakohtumenetluses võimalik seda kõrvaldada, kohaldades kehtiva HKMS §-e 200 lg 5, 121 lg 1 p 4 ning 151 lg 1 p
27. Ülejäänud osas, so esitatud tuvastamiskaebuse rahuldamata jätmise osas tuleb halduskohtu otsus jätta muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et vanglateenistuse ametniku poolt 06.08.
28. a ankeedile paranduste tegemine ei olnud õigusvastane ja ankeedi muutmise tõttu ei jäänud kaebaja ilma võimalusest omandada soovitud viisil kutseharidust. Toimiku materjalidest nähtuvalt on kaebaja poolt 06.08.2010 esitatud ankeedis muudetud kaebaja vanglas paiknemise andmeid - osakonna numbrit ja kambri numbrit. Samuti on ankeedile soovitud eriala „XXXXXXX XXXX XXXXXX“ asemel märgitud „eesti keeles“. Vastustaja selgituste kohaselt (tl 47-48) ei vaadatud ankeete läbi kohe nende esitamise ajal, ning kuna 10.08.2010 paigutati kaebaja osakonda S8 kambrisse nr 8152 (varasemalt oli ta osakonna S9 kambris 8212), siis sellest tulenevalt tehti ka parandus ankeedil, et seal kajastuks kinnipeetava reaalne paiknevus vanglas. VangS § 34 lg 1 kohaselt on hariduse omandamise võimaldamise eesmärk kindlustada kinnipeetav piisavate teadmiste, oskuste ja eetiliste tõekspidamistega, mis võimaldab tal jätkata vabaduses hariduse omandamist ja töötamist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hariduse andmist vanglas korraldatakse Eesti Vabariigi haridusseaduse ja kutseõppeasutuse seaduse ning nende alusel väljaantud õigusaktide kohaselt. Hariduse omandamine vanglas on seega üldise haridussüsteemi osa, mitte spetsiifiline vangistuse täideviimise protsessis antav haridus. Lisaks sellele kuuluvad vangla territooriumil tegutsevad koolid ühtsesse koolivõrku ja neid finantseeritakse samadel riiklikel alustel, millest omakorda järeldub, et hariduse andmine kinnipeetavatele ei ole vangla, vaid VangS § 35 lg-s 6 ja § 36 lg-s 2 nimetatud koolide kohustus. Seega on vanglal õigusaktidest tulenevalt kohustus tagada üksnes koolituse läbiviimiseks vajalikud ruumid ja suunata kinnipeetavaid hariduse omandamisele, kuid hariduse andmisega kinnipeetavatele tegeleb vastav õppeasutus, mistõttu sõltub hariduse võimaldamine õppeasutuse võimalustest. Viru Vangla kinnipeetavatele võimaldab kutsehariduse omandamist Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus ning kinnipeetavate õppimise võimaldamine sõltub otseselt sellest, millistel erialadel ja mis keeles on õppeasutuse poolt loodud õppegrupid. Vastustaja 3 selgituste kohaselt avati XXX erialal 2010/2011 õppeaastal ainult eestikeelne õppegrupp ja seega ei olnud kaebajal võimalik tema poolt soovitud erialal (XXXXXXX XXXX XXXXXX) sel õppeaastal haridust omandada. Kuna selgus, et XXX õpe toimub siiski üksnes eesti keeles, tehti vastav parandus ka kaebaja ankeedile ja vangla asjaajamise korras sellise paranduse tegemine ei mõjutanud kuidagi olukorda, et kaebaja ei saanud 2010/2011 õppeaastal vene keelses grupis XXX eriala omandama asuda põhjusel, et vastav õppeasutus sellist rühma sel õppeaastal Viru Vanglas ei avanud. Selliste muudatuste tegemine ankeedil pärast selle täitmist kinnipeetava poolt ei takistanud kuidagi kinnipeetavat märkimast soovi korral juba algselt ankeedis ära mitu eriala, mida ta vanglas vene keeles omandada tahab. Seetõttu ei ole põhjendatud ka kaebaja väide, et hilisem andmete muutmine ankeedil takistas teda omandamast mõnda muud eriala, mida vanglas vene keelse õppena pakuti. Madis Ernits Agu Timmi 4 Maili Lokk