3-10-2978/45

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Maili Lokk ja Agu Timmi

1. mai 2012, Tartu 3-10-2978 Juri Stronfeli kaebus Tartu Vangla vastu 475 krooni (30,358 eurot) varalise kahju hüvitamiseks (nelja geelpliiatsi, juuksegeeli Nova, musta markeri ja deodorant Volcano)
2. juuli
3. a läbiotsimise käigus kadumisega seonduvalt. Tartu Halduskohtu 18.04.
4. a otsus Juri Stronfeli apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Juri Stronfel Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 18.04.
5. a otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, so kuni
6. juunini
7. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Juri Stronfel konvoeeriti Tallinna Vanglast 07.07.
9. a Tartu Vanglasse. 08.07.
10. a teostati tema suhtes läbiotsimine. Läbiotsimise käigus koostati kaebaja asjade kohta nimekiri, kuhu kanti lattu ja kambrisse minevad asjad. 11.08.
11. a esitas kaebaja Tartu Vanglale taotluse 08.07.
12. a läbiotsimise käigus äravõetud kruusi, juuksegeeli ja geelpliiatsite tagastamiseks. Tartu Vangla jättis 10.09.
13. a vastusega nr V1 9299-1 taotluse rahuldamata, kuna nimetatud esemed ei olnud Tartu Vangla valduses, ning teatas, et läbiotsimist teostanud A.S. sõnul kaebajal juuksegeel küll oli, ent kaebaja viskas selle vabatahtlikult ära. 17.09.
14. a registreeriti Tartu Vanglas kaebaja poolt vaide blanketil esitatud kahju hüvitamise taotlus, milles ta palus hüvitada varalise kahju väidetavalt vangla süül kaduma läinud esemete eest (pastakad 4 tk, juuksegeel Nova, must marker ja deodorant Volcano). Tartu Vangla direktori 19.11.
15. a otsusega jäeti kahju hüvitamise nõue rahuldamata, kuna leiti, et Tartu Vangla ei ole õigusvastaselt ja süüliselt kaebajale kahju tekitanud.
16. 17.11.
17. a esitas J. Stronfel halduskohtule kaebuse Tartu Vangla toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks, mis seisnes temale kuulunud esemete (nelja pastaka, juuksegeeli Nova, musta markeri ja deodorant Volcano) kaotamises ja taotluse kahju hüvitamiseks. 27.12.2010.a kohtule saadetud kaebuse täienduses täpsustas kaebaja oma nõuet ning taotles Tartu Vanglalt varalise kahju hüvitamist esemete kaotamise eest. Kohtuistungil täpsustas kaebaja taotlust ja palus 475 krooni suuruse kahju hüvitamist.
18. Tartu Halduskohus rahuldas 18.04.
19. a otsusega kaebuse osaliselt ja mõistis Tartu Vanglalt kaebaja kasuks välja 10 eurot. Poolte vahel ei ole vaidlust küsimuses, et hagetavate asjade puhul on tegemist kinnipeetavatele Tartu Vanglas keelatud esemetega, mis kuuluvad hoiustamisele vangla jurisdiktsiooni all olevas laos. Halduskohus hindas asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis ning jõudis seisukohale, et kaebus on põhjendatud osaliselt, s.o nelja geelpliiatsi ja musta markeri maksumuse ning deodorant Volcano osalise maksumuse väljamõistmise osas vastustajalt. Halduskohus leidis, et juuksegeel Nova äraviskamise osas ei ole tal alust kahelda valvur A.S. tunnistuses. Asja materjalidest nähtuvalt oli juuksegeel kaebajal kambris rohkem kui aasta vältel ja ta sai seda pikaajaliselt kasutada, mille tõttu on äärmiselt vähetõenäoline, et geeli oli alles kaebaja kirjeldatud väärtuses. Samuti pole usutav, et vangivalvur oleks õigusvastaselt mõjutanud kaebajat juuksegeeli ära viskama, sest sellega oleks ta seadnud ohtu oma töökoha. Kohus märkis, et kuna vastustaja ei ole ühegi tõendiga tõendanud, et kaebajal polnud nimetatud esemeid Tartu Vanglasse saabudes enam alles ja vastustaja ei ole kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis dokumenteerinud kaebaja poolt nimetatud esemete äraviskamist, pole vastustaja tõendanud, et ta ei vastuta nimetatud vallasasjade kadumise eest, kuna kaebaja omandiõigust nimetatud asjade valdusele, kasutamisele ja käsutamisele oli täitevvõimu poolt olulisel määral piiratud seoses asjade lattu paigutamisega. Kaebaja tõendas asjade olemasolu Tallinna Vangla laos. Kaebaja toimetati konvoeerimise käigus Tartu Vanglasse, seega oli täitevvõimul kontroll kaebaja tegevuse üle Tartu Vanglasse toimetamise käigus ja kaebaja ei saanud nende asjade saatust teel Tartu Vanglasse ise käsutada. Vastustaja ei ole tõendanud, et Tallinna Vangla andis vaidlusalused asjad kaebajale laost välja ja kaebajal oli võimalus nende võõrandamiseks või hävitamiseks. Tõendatud ei ole, et kaebaja sai ka neid ise kasutada, käsutada ja vallata. Kohus uuris erinevatest internetipoodidest deodorant Volcano hindu ja leidis, et üldteada olevalt ei ole need nii kõrged nagu väidab kaebaja. Võttes arvesse asjaolu, et kaebaja oli toodet kasutanud ja selle tavapärane kasutusaeg kaks aastat oli möödunud või möödumas, leidis kohus, et väärtus ei saanud olla suurem kui 35 krooni. 2
20. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada halduskohtu 18.04.
21. a otsuse ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebus täies ulatuses. 1) Kohtuotsus on vastuoluline. Kuigi halduskohus ei kahelnud valvuri A.S. antud seletuses, mille kohaselt kaebaja viskas ära juuksegeeli Nova, on ta märkinud, et peale aastapikkust kasutamist ei saanud geeli nii palju järel olla, et nõuda selle eest hüvitist soovitud summa ulatuses. Järelikult on halduskohus möönnud, et geeli võis alles olla ning kaebaja seisukohalt ei oleks ta hakanud tühja tuubi Tartu Vanglasse kaasa võtma, vaid oleks selle ise Tallinna Vanglas ära visanud. Kaebaja märgib, et kasutas geeli 2-3 korda, mistõttu oli tuub peaaegu täis ja see tuleb kompenseerida. 2) Kohus on põhjendamatult odavaks hinnanud deodorandi Volcano. Kaebaja sõnade kohaselt ostis ta deodorandi 300 krooni eest. Kohus lähtus hinda määrates geeldeodorandist, ent tegemist oli pihustatava deodorandiga. 3) Vastustaja oleks pidanuks akti tegema ka juhul, kui kaebaja tõesti ise viskas asja ära, see välistanuks vaidluse tekke.
22. Vastustaja palub oma vastuses apellatsioonkaebusele jätta kaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. 1) Vastustaja ei ole kordagi väitnud, et kaebaja juuksegeeli tuub oli päris tühi ning see oli äraviskamise põhjus. Tallinna Vanglas oli kaebajal lubatud juuksegeeli kambris kasutada, Tartu Vanglas on toode kinnipeetavatele keelatud. Seega võis kaebaja loota, et seda lubatakse kasutada ka Tartu Vanglas olles. Vastustaja esitas vastuses ühe loogilise versiooni põhjusest, miks kaebaja otsustas juuksegeeli ära visata. Kuna vastustaja väidet kaebaja poolt juuksegeeli äraviskamise kohta tõendas vanglaametniku seletus, siis luges halduskohus vastustaja seletusele ja tõenditele tuginedes kaebaja nõude alusetuks. 2) HKMS § 16 lg 2 kohaselt peab menetlusosaline halduskohtumenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited. Vajadusel kogub halduskohus tõendeid omal algatusel. Kaebaja väitis halduskohtus, et deodorant Volcano maksis
23. a soetamise ajal 300 krooni, esitamata selle kinnituseks ühtegi tõendit. Seda ei ole ta teinud ka apellatsioonkaebuses. Samuti ei ole kaebaja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et pihustatavad deodorandid on kallimad kui geeldeodorandid. Kui isik oma väidete kohta tõendit ei esita, loetakse, et asjaolu on tõendamata. Halduskohus on otsuses põhjendanud ja kirjeldanud, millistele kogutud tõenditele tuginedes on ta deodorandi maksumuse osas järeldusele jõudnud ning kaebaja etteheide toote eest väljamõistetud hüvitise osas on põhjendamatu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
24. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 18.04.
25. a otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
26. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja apellatsioonkaebuses toodud väitega, et halduskohus on ebaõigesti jätnud talle kompenseerimata juuksegeeli Nova väärtuse, kuna seda oli kaebajal alles peaaegu terve tuub. Juuksegeel oli kaebaja kambris alates 15.06.2009 (tl 7). Valvur A.S. seletuse kohaselt viskas kaebaja ise juuksegeeli Tartu Vanglasse saabumisel ära. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda valvuri seletuse usaldusväärsuses. Isegi kui möönda asjaolu, et juuksegeeli oli alles, siis väljus juuksegeel kaebaja valdusest tema enda tegevuse tulemusena. Ringkonnakohus 3 leiab, et kaebajal puudus mõjuv põhjus ära visata asja, mis omas materiaalset väärtust. Seega ei ole vastustaja kohustatud kaebajale hüvitama juuksegeeli väärtust. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga selles, et vastustaja oleks pidanud koostama eraldi akti selle kohta, et kaebajal oli olemas juuksegeel ja ta viskas selle ära. Sellise akti koostamise kohustust ei tulene vastustajale ühestki õigusaktist. Vastustaja oli kaebaja vanglasse vastuvõtmisel kohustatud koostama nimekirja kinnipeetava isiku asjadest. Sellisesse nimekirja ei ole vajalik kanda asju, mida kaebajal enam alles ei ole. Arvestades kaebaja isikut ja seda, et kaebaja on korduvalt vaidlustanud erinevates asjades vangla akte ja toiminguid, ei ole eluliselt usutav, et kaebaja oleks ära visanud materiaalset väärtust omava eseme.
27. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud seisukohaga, et halduskohus on ebaõigesti leidnud, et kaebajal kaduma läinud deodorant Volcano väärtuseks on 35 krooni. Kaebaja on väitnud, et tema kaduma läinud deodorandi maksumuseks on 300 krooni. Samas ei ole kaebaja esitanud ühtki tõendit selle kohta, et temal kaduma läinud deodorandi maksumus on just selline. Ringkonnakohtu arvates on halduskohus interneti kaudu kättesaadavaid hindu arvestades põhjendatult leidnud, et antud deodorandi maksumuseks on 35 krooni. Seejuures on kohus arvestanud ka seda, et kuna deodorant oli kaebajal ka kasutuses, siis ei saa selle maksumus moodustada summat, mida nõuab kaebaja. Seega puudub alus kaebaja kaebuse rahuldamiseks ka kaebajal kaduma läinu deodorandi maksumuse osas. Einar Vene Maili Lokk 4 Agu Timmi