Obsah (5)

§ 66§ 407§ 392§ 376§ 170

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 25. aprill 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-11-4

) § 407 lg 1 kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale määratud hagile vastamise pikendatud tähtaeg lõppes 7. novembril 2011. Kirjalik vastus hagile laekus kohtule 13. novembril 2011. Kooskõlas

§ 66loetakse kostja vastus kohtule mitteesitatuks.

Hageja esitas taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostja ei ole kirjalikku vastust kohtule tähtaegselt esitanud. Kohus rahuldas hageja taotluse ja tegi käesolevas asjas tagaseljaotsuse, millega jättis hagi rahuldamata.

§ 407

lg 6 kohaselt kui hageja taotleb sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul tagaseljaotsuse tegemist, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus asus seisukohale, et hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Seega ei kuulu hageja poolt esitatud hagi rahuldamisele. TMS § 221 lg 2 tulenevalt on vastuväited jõustunud kohtulahendi täitmisele lubatavad üksnes siis, kui alus, millel vastuväited põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Hagiavaldusest nähtub, et hageja tugineb asjaoludele, mis on ilmnenud enne lahendi jõustumist. Seega ei ole hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Analoogsele seisukohale on jõudnud Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-64-09. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. OÜ Kotkas ja KO esitas Viru Maakohtu 12. detsembri 2011 otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellant palus maakohtu otsus tühistada täies ulatuses ning saata asi uueks arutamiseks tagasi samale maakohtule. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) võib kohus

§ 407

lg 6 kohaselt teha tagaseljaotsuse, millega jätab hagi rahuldamata juhul, kui hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Maakohus rikkus

§ 392lg 1 punktides 1 ja 3 sätestatud kohtu selgitamiskohustust.

Maakohus jättis välja selgitamata faktilised ja õiguslikud väited, millega apellant põhjendab oma nõudeid. Apellant on seisukohal, et juhul kui maakohtul oli kahtlus, et hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, pidanuks sellele

§ 392

lg 1 järgi eelmenetluses apellandi tähelepanu juhtima ja selgitama talle vajadust oma nõuet täiendavalt põhjendada. Maakohus seda ei teinud; 2) tuleb TMS § 221 lg-s 2 sätestatud piirangut tõlgendada laiendavalt ning võlgnik võib esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks vastuväiteid ka siis, kui vastuväite alused on tekkinud (st nõue rahuldatud) pärast kohtuasja arutamise lõpetamist ja enne kohtulahendi jõustumist ning 3 pooled kohtulahendit ei vaidlusta. Seega on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi; 3) on KÜ Puškini 22 nõue lõppenud tasaarvestusega pärast kohtulahendi jõustumist tsiviilasjas nr 2-09-

1. Kuna maakohus ei andnud apellandile võimalust hagi täiendavalt põhjendada, ei saanud apellant seda väidet ka maakohtule esitada.
2. Vastustaja KÜ Puskini 22 vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Vastustaja vastuväidete kohaselt on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning vastustaja nõustub maakohtu otsuses väljendatud seisukohtadega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski apellatsioonkaebuse väide ei anna alust selle tühistamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
4. Hagi on esitatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Maakohus tegi asjas tagaseljaotsuse seetõttu, et kostja jättis tähtaegselt hagile vastamata ja hageja taotles asjas tagaseljaotsuse tegemist. Nimetatud tagaseljaotsuse tegemise aluste olemasolu apellant ei vaidlusta. Maakohus jättis hagi tagaseljaotsusega rahuldamata

§ 407

lg 6 alusel seetõttu, et hagi ei olnud hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hageja nõue tugineb asjaolul, et ta on täitnud Viru Maakohtu

1. detsembri 2009 otsusest tuleneva kohustuse enne kohtuotsuse jõustumist, kuid pärast kohtuotsuse tegemist. TMS § 221 lg-st 2 tulenevalt on vastuväited jõustunud kohtulahendi täitmisele lubatavad üksnes siis, kui alus, millel vastuväited põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Maakohus leidis põhjendatult, et hagi ei ole hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja jättis hagi tagaseljaotsusega rahuldamata. Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et TMS § 221 lg-t 2 tuleks tõlgendada laiendavalt hageja poolt soovitud viisil. Nimetatud tõlgendus oleks vastuolus ka Riigikohtu otsusega tsiviilasjas nr 3-2-1-64-
3. Apellant tugineb apellatsioonkaebuses mh asjaolule, et kostja nõue hageja vastu on lõppenud ka tasaarvestusega. Nimetatud asjaolule ei ole hageja hagiavalduses hagi alusena tuginenud. Seega on hageja apellatsioonkaebuses soovinud muuta hagi alust.

§ 376

lg 1 kohaselt võib hageja muuta hagi alust pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kostja nõusolekut eeldatakse, kui ta ei esita hagi muutmisele viivitamatult vastuväidet. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi seisukohaga selles, et maakohus on rikkunud

§ 392

lg-s 1 sätestatut sellega, et ei ole eelmenetluses hagejale selgitanud vajadust nõuet täiendavalt põhjendada.

§ 392

lg 1 sätestatud selgitamiskohustus ei pane kohtule ülesannet selgitada hagejale vajadust hagi muuta. Kui hageja nüüd leiab, et kostja nõue tema vastu on lõppenud tasaarvestusega, siis on tal võimalus esitada sellel alusel uus hagi. 9.

§ 170lg kohaselt tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta apellandi kanda.

Viivi Tomson Andra Pärsimägi 4 Kersti Kerstna-Vaks