← Eesti

3-10-1428/16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. november 2011, Tartu Haldusasja number 3-10-1428 Haldusasi Lasva Agro OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja informatsiooni Ameti 01.02.
  2. a käskkirja nr 12-6/326 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
  3. oktoobri
  4. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Lasva Agro OÜ apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Lasva Agro OÜ, esindaja vandeadvokaat Kaspar Lind Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja informatsiooni Amet, esindaja Veiko Bergmann RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu
  5. oktoobri
  6. a otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  7. Lasva Agro OÜ esitas 19.05.
  8. a pindalatoetuse taotluse nr 11009861109, millel ta taotles muuhulgas mahepõllumajandusliku tootmise toetust kokku 100,29 hektarile. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) 23.-30.11.2009 Lasva Agro OÜ majandusüksuses läbi viidud kohapealse kontrolli käigus tuvastati, et Lasva Agro OÜ põllud nr 1, 2, 3, 4, 5, 6, 8, 10, 12, 13, 14, 15, 17, 21, 22, 24, 27 ja 28, kogupindalaga 93,39 hektarit, ei olnud käsitletavad sõstraistandikena, vaid tegemist oli rohumaadega. PRIA peadirektori 01.02.
  9. a käskkirja nr 12-6/326 kohaselt on kaebajale makstavat toetust vähendatud põllumajandusministri
  10. aprilli
  11. a määrusega nr 44 „Mahepõllumajandusliku tootmise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (edaspidi määrus nr 44) § 8 lg 1 alusel ning Euroopa Komisjoni määruse nr 1975/2006 art 16 lg 3 lõik 2 alusel. Kaebaja esitas 08.03.
  12. a vaide 01.02.
  13. a käskkirja tühistamiseks, kuid vastustaja 03.05.
  14. a vaideotsusega nr 12-4/296 jäeti vaie rahuldamata.
  15. Lasva Agro OÜ esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada PRIA peadirektori 01.02.
  16. a käskkiri ja välja mõista kohtukulud summas 7600 krooni. Õigusaktides ei olnud varasemalt kehtestatud nõudeid, millest lähtudes otsustada, kas ja millisest taimekogusest, istutamistihedusest vmt näitaja täitmisest alates on võimalik pidada põllumajandusmaad marjakultuuri kasvatamiseks kasutatavaks põllumajandusmaaks. Seega ei saa neid nõudeid tuletada ka hilisemalt kontrollimenetluse käigus. Rikutud on õiguskindluse põhimõtet. Kaebaja tegevust seoses mahetootmisega on kontrollitud korduvalt Taimetoodangu Inspektsiooni poolt ning kaebaja põldude puhul on märgitud selgelt, et need vastavad nõuetele. HALDUSKOHTU LAHEND
  17. Tartu Halduskohus jättis
  18. oktoobri
  19. a otsusega kaebuse rahuldamata. Käesoleval juhul on vaidlus selles, kas kaebaja istandusi saab käsitleda marjakultuuride kasvatamiseks kasutatava põllumajandusmaana või mitte. Määruse nr 44 § 8 lg 1 sätestab, et kui taotluse kontrollimisel tehakse kindlaks, et maa tegelik pindala erineb taotlusel märgitud pindalast, mille kohta toetust taotleti, otsustab PRIA taotletud toetuse vähendamise komisjoni määruse (EÜ) nr 1975/2006 artikli 16 kohaselt. Mahepõllumajandusliku tootmise toetuse saamist reguleerivas määruses ei olnud kehtestatud nõudeid selle kohta, millistest taimekogustest või istutustihedusest alates on põllumajandusmaad võimalik lugeda marjakultuuri kasvatamiseks kasutatavaks põllumajandusmaaks. Tavapärase istutustihedusega ei ole tegemist, kui ühele hektarile istutatakse kuni paarkümmend sõstrapõõsast. Vastustaja on kaebajale kontrollaruandes nr 090391-86-0001 põhjalikult selgitanud, mis põhjustel (sõstrapõõsaste rea vahe oli umbes 10 m ning taimede arv väga väike, ulatudes paarist taimest kuni paarikümne taimeni ha kohta) ei ole kaebaja põllud nr-d 1, 2, 3, 4, 5, 6, 8, 10, 12, 13, 14, 15, 17, 21, 22, 24, 27 ja 28 tavapärases mõistes käsitletavad marjakultuuri kasvatamiseks kasutatava põllumajandusmaana. Põlluraamatu kui tõendi väärtus on äärmiselt kaheldav dokument, kuna selle koostab kaebaja ise ning seda ta saab igal ajal ja igas osas muuta. Tegelik objektiivne olukord põldudel ei sõltu põlluraamatu kannetest. Asjaolu kindlakstegemiseks, kas kaebaja vaidlusalused põllud on käsitletavad marjakultuuride kasvatamiseks kasutatava põllumajandusmaana või mitte, ei oma Taimetoodangu Inspektsiooni tõendid tähendust, kuna temapoolne kontroll on teistsuguse eesmärgiga. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  20. Lasva Agro OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu
  21. oktoobri
  22. a otsuse ja teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada. Esitatud kuludokumentidest nähtub, et kaebaja on soetanud 31 765 taime. Taimetoodangu Inspektsioon on kaebaja põlluraamatuid ja tegevust kontrollinud jooksvalt ning leidnud, et põlluraamatud vastavad nõuetele. Kohus on tähelepanuta jätnud, et põldudel 8, 10, 14, 17, 27 ja 28 teostati põõsaste täielik purustamine, sest suur osa taimi oli nendel põldudel välja langenud ning seetõttu oli mõistlik põldude täielik uuendamine. Selline tegevus pole ühegi õigusaktiga keelatud ning see on mõistlik tegevus istanduse uuendamisel eriti mahepõllumajanduses, kus purustatud taimed on haljasväetiseks. Taimede reavahe oli tõepoolest 10 m, kuid kaebaja istutas põldudele taimi arvestusega 400 taime hektarile (väiksema taimetiheduse puhul on põldudel tuvastatavad ka read ja nende vahed, seda eriti 2 novembrikuus, kui toimus kaebaja kohapealne kontroll ning kui taimedel pole lehti). Kaebaja on esitanud tõendid istikute ostmise kohta, kuid kohus pole neid hinnanud. Kohus ei ole viidanud mitte ühelegi nõudele või selgitanud, et milline peaks olema üldteada marjakultuuride istutamistihedus mahepõllumajanduses. Mahepõllumajanduse nõuded erinevad oluliselt tavapärasest majandamisest. Sisuliselt hindab kohus kaebaja vastavust nõuetele
  23. aastal määruse redaktsiooniga, mis on jõustunud 24.04.2010 aastal. Selline arutluskäik ja võrdlus on vale ning see rikub õiguskindluse põhimõtet. Kaebajalt ei saa nõuda nõuete täitmist või nendest lähtumist, mis ei kehtinud toetusperioodil. Taimetoodangu Inspektsioon on 04.11.
  24. a väljastanud dokumendi nr 091213, kus on tuvastatud, et punase sõstra (15 hektaril) ja mustsõstra (49,84 hektarit ja 31,64 hektarit) taimekasvatuse puhul on tegemist mahetootmisega. Taimetoodangu Inspektsioon on 04.11.2009 väljastatud dokumendi nr 091213, kus on pindala kaupa ära toodud taimekasvatus. Lisaks sellele on Taimetoodangu Inspektsioon kontrollinud kaebaja põlluraamatuid ning kui selles osas oleks tuvastatud mittevastavusi tegelikkusega, siis oleks pidanud see kaasa tooma ka tagajärjed või järelduse, et põlluraamat ei vasta nõuetele.
  25. PRIA palub jätta Lasva Agro OÜ apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kuludokumendid ei tõenda mingitki moodi istikute tihedust kontrollitud põldudel, samuti pole tõendatud, kas antud istikud üldse istutati nimetatud põldudele, mida vastustaja poolt kontrolliti. Seega on Tartu Halduskohus täiesti õigustatult jätnud tähelepanuta kaebaja poolt esitatud tõendi. Vastustaja kontroll tuvastas küll taimede purustamise, aga mitte uusi istutatud taimi. Seega põldude nr 8, 10, 14, 17, 27 ja 28 osas oleks kaebaja äärmisel juhul saanud taotleda toetust rohumaade eest, kuid mitte marjakultuuride eest, mille toetuse määr oli kordades kõrgem rohumaade eest makstavast toetusest. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks tema väidet, et kontrollimise hetkel oli hektaril 400 taime. Vastustaja on seisukohal, et kui õigusaktis ei olnud vastavaid saanud nõudeid fikseeritud, siis oleks kaebaja pidanud järgima üldist agrotehnilist tava, kuna kaebaja puhul on tegemist kogemustega põllumajandusettevõttega. Kaebaja viited Taimetoodangu Inspektsiooni poolt läbi viidud kontrollile on antud juhul asjakohatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  26. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 27.10.
  27. a otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
  28. Kaebaja on apellatsioonkaebuses leidnud, et tema tegevuse vastavus nõuetele on kinnitust leidnud tema poolt esitatud kuludokumentidega ja põlluraamatutega ning halduskohus on need tõendid põhjendamatult arvesse võtmata jätnud. Taimetoodangu Inspektsiooni 04.11.
  29. a tõendava dokumendi nr 091213 kohaselt kasvatab kaebaja punaseid sõstraid 15 ha-l ja mustsõstraid kokku 81,48 ha-l (I kd tl 43). Nagu nähtub kaebaja poolt esitatud kuludokumentidest, on kaebaja 06.06.2006 ostnud 15 000 mustsõstraistikut (II kd tl 173),
  30. a-l 3365 mustsõstraistikut ja 3400 punase sõstra istikut (II kd tl 172) ning
  31. a-l 10 000 mustsõstraistikut (II kd tl 171). Seega oli kaebajal võimalik istutada ca 200 punase sõstra istikut hektari kohta ja ca 225 mustsõstraistikut hektari kohta. Sellega on ümber lükatud kaebaja väited, et tema on istutanud ca 400 taime hektari kohta. Ringkonnakohus märgib ka seda, et kaebaja ei ole tõendanud, et
  32. a-l soetatud taimed on üldse istutatud vaidlusalustele maadele, kuna mahepõllumajandusliku taimekasvatuse kontrollakti nr VÕ-051-92 kohaselt on kaebaja kinnitanud, et
  33. a-l ta ei ole midagi istutanud (I kd tl 40). Seda kinnitab ka
  34. a põlluraamat. 3 Kaebaja esitatud
  35. a põlluraamatu kohaselt (II kd tl 1-67) on kaebaja
  36. a-l istutanud põldudele nr 4, 5, 6, 12, 14, 15, 21, 22, 24, 27 ja 28 mustsõstraistikuid vahemikus 200-400 taime hektari kohta. Samas nähtub kaebaja esitatud istikute ostmist tõendavatest dokumentidest, et kaebaja ei ole
  37. a-l ühtegi istikut soetanud ja seega ei ole põlluraamat vaadeldav tõendina, mis kinnitab kaebaja väidete õigsust.
  38. a põlluraamatu (II kd tl 68-136) alusel on kaebaja põldudel nr 8, 10, 14, 17, 27 ja 28 teostanud põõsaste purustamist istanduse uuendamise eesmärgil. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et põldude nr 14, 27 ja 28 puhul on tegemist põldudega, millele kaebaja enda väidetel
  39. a-l oli istutanud uued istikud ja seega puudus vajadus aasta vanuste istikute purustamiseks istanduse uuendamise eesmärgil. Seega ei ole põlluraamatud selliseks tõendiks, mis kinnitaksid kaebaja väidet marjaistanduste olemasolu kohta tema poolt näidatud mahus.
  40. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vastustaja on vaidlustatud käskkirja vastuvõtmisel õigesti juhindunud 23.11.2009-30.11.2009 koostatud kontrollaruandest nr 090391-86-0001 (I kd tl 12-31). Sellest nähtuvalt oli kaebaja sõstrapõõsaste ridade vahe ca 10 m ja taimede arv ulatus paarist taimest paarikümne taimeni hektari kohta. Seega on vastustaja asunud õigele seisukohale, et vaidlustatud käskkirjas loetletud põllud ei ole käsitletavad sõstraistandikena, vaid tegemist on rohumaadega ning esines määruse nr 44 § 8 lg-s 1 sätestatud alus mahepõllumajandusliku tootmise toetuse vähendamiseks.
  41. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et kontrollakti koostamise ajal ei olnud millegagi paika pandud marjakultuuride istutamistihedus mahepõllumajanduses. Samas on ringkonnakohus otsuse p-s 7 käsitlenud juba asjaolu, et kaebaja enda esitatud tõenditega on ümber lükatud väide, et kaebaja on istutanud 400 istikut hektari kohta. Seega ei ole kaebaja ümber lükanud vastustaja kontrollaruandes toodut, et kuna istikuid oli põldudel väga vähe, siis ei ole tegemist marjakultuuride istandusega. Kuigi mahepõllumajanduse nõuded erinevad tavapärasest majandamisest, ei tingi see nii vähest istikute arvu, nagu see on olnud kaebajal, sest ka suurema istikute arvu puhul on ringkonnakohtu arvates võimalik nende kasvatamine mahepõllunduse nõudeid järgides. Asjakohatud on kaebaja väited selle kohta, et kuna Taimetoodangu Inspektsioon on kaebajat kontrollinud, siis puudus alus toetuse vähendamiseks. Ringkonnakohus nõustub seejuures vastustajaga, et Taimetoodangu Inspektsiooni ülesandeks on kontrollida seda, kas kaebaja tootmine toimub mahepõllunduse nõudeid järgides. Seega ei saa viimase poolt väljastatud dokumendid ümber lükata asjaolu, et kaebaja ei ole tegelenud marjakultuuride mahepõllumajandusega.
  42. Kaebuse rahuldamata jätmise korral jäävad kaebaja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud (riigilõiv ja kulud õigusabile) tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude väljamõistmise taotlust ei ole esitanud. Einar Vene Maili Lokk 4 Agu Timmi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.