lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
lg 4 kohaselt on tarbijatöövõtuleping oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine.
Kui asi on valmistatud töövõtja materjalist, peab töövõtja tegema võimalikuks omandi ülemineku tellijale.
lg 1 kohaselt, kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu.
lg 4 kohaselt, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks.
lg 5 kohaselt ei pea tellija töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust.
kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.
Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Kohus rõhutas, et töövõtuleping on tasuline leping. Töövõtja põhikohustuseks on
lg 1 kohaselt töö (valmis)tegemine, tellija põhikohustuseks aga töö eest tasu maksmine. Need kohustused on omavahel vastastikuses suhtes. Hageja on pärast tööde teostamist nõudnud sõiduauto üleandmist, kostja hagejalt lepingujärgse tasu maksmist. Hageja on töövõtulepingu üles öelnud, seega on
lg 1 järgi töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Kohus tuvastas, et kostja oli töövõtulepingu ülesütlemise ajaks vahetanud vastavalt hageja juhtnööridele generaatori, generaatori pistiku, hageja sõnul tegeles tema aktiivselt uue generaatori otsimisega kui kuulis tekkinud probleemidest (tl 52 ja 90, 116), mistõttu on tõendamist leidnud, et tööde teostamine ei toimunud ühe päeva jooksul ning tööde eest kuulus tasumisele
lg 1 kohaselt mõistlik tasu, millist tasu ei saa pidada põhjendatuks hageja poolt esitatud arvetega teistest auto remondifirmadest (tl 57-61). Töövõtulepingu ülesütlemisega tuli hagejal tasuda arve, kuna lepingu ülesütlemise ajaks oli töövõtja oma tööde arvestuse esitanud. Hageja on tsiviilasjas leidnud, et kostja poolt nõutud summa ei vasta selleks tegelikult kulunud töömahule ning kostjale sõiduauto üleandmisel tasutud 4 329 krooni katab täilikult teostatud tööde maksumuse. Kohus hageja väidetega ei nõustunud.
lg 3 kohaselt on välistatud töövõtja vastutus lepingutingimuste mittevastavuse eest, mis tulenes töövõtja juhistest ja töövõtjale üleantud materjalist (antud juhul generaatorist). Kohus rõhutas, et selleks, et hageja kui tellija saaks kasutada kostja kui töövõtja suhtes puudustega tööle tuginedes õiguskaitsevahendeid, muuhulgas keelduda töö vastuvõtmisest, peab töövõtja puuduste eest ka vastutama. See tähendab, et kui töö ei vasta lepingutingimustele, peab tellija selle siiski vastu võtma, kui töövõtja ei vastuta seaduse või lepingu kohaselt puuduse eest (nt kui puudus tulenes tellija juhisest
4 Hageja selliseid asjaolusid välja ei toonud. Kohus leidis, et kuna 4 329 krooni on hageja kostjale 05.10.
§-de 1045 lg 1 p 5 ja
lg 4 alusel summas 36 255.48 krooni.
lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. TsÜS § 62 lg 1 kohaselt on esemest saadav kasu eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised (kasutuseelised).
lg 4 kohaselt, kui kahjustatud asi oli isikule vajalik või kasulik, eelkõige tema majandus- või kutsetegevuseks või tööks, hõlmab kahjuhüvitis ka samaväärse asja kasutamise kulusid kahjustatud asja parandamise või uue muretsemise aja jooksul. Kui isik samaväärset asja ei kasuta, võib ta nõuda asja parandamise või uue asja muretsemise aja jooksul saamata jäänud kasutamiseeliste hüvitamist. Antud juhul taotles hageja kasutuseeliseid sõiduauto Audi A6 kasutamata jätmise eest ja liisingumaksete jätkuva teostamise eest. Kohus rõhutas, et eelkõige on kasutuseelise arvestamisel valdaja huviks saada hüvitatud tema valduse ja sellega kaasneva kasutamise ja tarbimise võimaluse (kasutuseelise), millest ta õigusvastase teo tõttu ilma jääb või mida kitsendatakse, väärtus. Samuti peaks kostja valdus olema õigusvastane. Kohus leidis, et kostja Toomas Geidik ei ole toime pannud õigusvastast tegu, kuna
lg-st 1 tulenevalt oli tal töövõtulepingujärgne pandiõigus.
lg 1 kohaselt on töövõtjal oma töövõtulepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus tellija vallasasjadele, mille töövõtja on valmistanud, parandanud või muutnud, kui need on töövõtu eesmärgil tema valduses.
lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
lg 2 kohaselt ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis ning sama paragrahvi 3 kohaselt lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Lisaks rõhutas kohus, et kahju hüvitamise puhul on oluline tuvastada, kas kostja Toomas Geidik oleks pidanud arvestama lepingurikkumiste selliste tagajärgedega (ehk sellise kahju tekkimisega). Kohus leidis, et töövõtulepingu sõlmimisel ei saanud kostja ette näha seda, et hageja nõuab temalt sõiduauto kasutuseeliste hüvitamist. Lepingu sõlmimisel selliseid asjaolusid hageja välja ei ole toonud. Lisaks eeltoodule ei ole hageja tõendanud kahju tekkimist, kuna hageja ei ole tõendanud, et ta on pidanud üürima 226 päeva jooksul teist sõiduautot. Samuti on
lg 4 järgi silmas peetud kahjustatud asja kasulikkust või vajalikkust isikule eelkõige tema majandus-või kutsetegevuses või tööks. Nimetatud asjaolusid hageja samuti ei tõendanud. Eeltoodud põhjendustel jättis kohus hageja nõude kahju 36 255.48 krooni hüvitamiseks rahuldamata. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Ülev Sirel esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist osaliselt ja selles osas uue otsuse tegemist, millega rahuldada Ülev Sireli hagi Toomas Geidiku vastu summas 2 317.15 eurot ja tasaarvestada Ülev Sireli nõue Toomas Geidiku vastu summas 5 2 317.15 eurot Toomas Geidiku nõudega Ülev Sireli vastu summas 276.61 eurot selliselt, et tasaarvestuse tulemusel kohustub Toomas Geidik hüvitama Ülev Sirelile 2 040.54 eurot. Apellant palub jätta esimese astme kohtumenetluses kantud kulud hagis võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega vastustaja kanda ning apellandi poolt teise astme kohtumenetluses kantud menetluskulud täies ulatuses vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) on kohus vääralt kohaldanud materiaalõigust. Õigusalases kirjanduses on asutud seisukohale, et
lg 1 kohaldamine on võimalik üksnes siis, kui tegemist on tellijale omandiõiguse alusel kuuluva vallasasjaga. Kui tellija ei ole asja omanik vaid üksnes selle valdaja (nt üürnik või liisinguvõtja), ei ole pandiõiguse omandamine
Kommenteeritud väljaanne, lk 97-98). Antud juhul on tegemist liisitud sõidukiga, mille omanikuks on AS Sampo Pank. Seega, kuna sõiduki omandiõigus ei kuulunud apellandile ning pandiõiguse osas kokkulepe puudus, ei olnud vastustajal võimalik pandiõigust teostada ning maakohus, leides, et vastustajal pandiõigus oli, on vääralt kohaldanud
Apellant on seisukohal, et käesoleval juhul pidi vastustaja ette nägema, et juhul, kui vastustaja lepingut rikub, on apellandil õigus nõuda temalt kahju. Apellant leiab, et ka juhul, kui väita, et vastustaja ei pidanud kahju tekkimist ette nägema, on ta ikkagi kohustatud apellandile tekitatud kahju hüvitama, kuna vastustaja tekitas apellandile kahju tahtlikult. Antud juhul on apellant tõendanud, osundades seejuures vastustaja poolt 27.02.
lg-ga 4, mille kohaselt juhul, kui kahjustatud asi oli isikule vajalik või kasulik, eelkõige tema majandus- või kutsetegevuseks või tööks, hõlmab kahjuhüvitis ka samaväärse asja kasutamise kulusid kahjustatud asja parandamise või uue muretsemise aja jooksul. Kui isik samaväärset asja ei kasuta, võib ta nõuda asja parandamise või uue asja muretsemise aja jooksul saamata jäänud kasutamiseeliste hüvitamist. Seega ei ole uue asja kasutamine kasutuseeliste hüvitamise eelduseks. Samuti jääb arusaamatuks, millest johtuvalt on kohus asunud seisukohale, et sõiduk, mille valdust vastustaja apellandile üle ei andnud, ei olnud apellandile kasulik või vajalik. Apellant selgitas kohtuistungitel korduvalt, et ta käis sõidukiga Tallinnas tööl, millest on võimalik teha ainult ühene järeldus, et sõiduk oli apellandile vajalik. Eeltoodud põhjendustel on apellant seisukohal, et kohus on vääralt kohaldanud
Vastustaja ei vaielnud vastu apellandi poolt nõutava kahju suurusele; 4) asus kohus seisukohale, et kahju ei olnud vastustaja jaoks ettenähtav. Apellant märgib, et nimetatud asjaolule ei ole menetlusosalised menetluse jooksul tuginenud, samuti ei ole kohus
lg 3 kohaselt sellele menetlusosaliste tähelepanu juhtinud, mistõttu on kohtu poolt vastava argumendi väljatoomine kohtuotsuses apellandi jaoks üllatav. Apellant leiab, et kohus on otsuse tegemisel rikkunud TsMS § 436 lg 4. Samuti märgib apellant, et kohus on nimetatud sättega vastustaja käitumist õigustades jõudnud justkui järeldusele, et vastustaja siiski rikkus lepingut või vastutab vastustaja delikti üldkoosseisu täitmise tõttu. Selles osas on kohtuotsus vastuoluline. Riigikohus märkis oma lahendis 3-2-1-46-04 muu hulgas, et 6 kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõue tähendab muuhulgas ka seda, et kohtuotsus ei või olla vastuoluline. Apellant leiab, et maakohus ei ole seda nõuet järginud, rikkudes sellega TsMS §-s 436 toodud nõuet; 5) lähtudes asjaolust, et apellant kohustub vastavalt kohtuotsusele tasuma vastustajale 276.61 eurot, samas on apellandil hagi rahuldamise korral vastustaja vastu nõue summas 2 317.15 eurot, on põhjendatud vastavad nõuded tasaarvestada selliselt, et tasaarvestuse tulemusel tasub vastustaja apellandile 2,040.54 eurot. Apellant on seisukohal, et käesoleval juhul ei esine
§-st 200 tulenevaid piiranguid tasaarvestuse kohaldamiseks; 6) palub apellant ringkonnakohtul tühistada maakohtu otsuse ilma hagi uueks läbivaatamiseks tagasi saatmata, mistõttu palub apellant jätta apellandi poolt esimese astme kohtumenetluses kantud kulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega vastustaja kanda ja teise astme kohtumenetluses kantud menetluskulud täies ulatuses vastustaja kanda.
Vastustaja viitab Riigikohtu lahendile 3-2-1-123-05, milles Riigikohus märkis, et õigusrikkumisega tekitatud kahju hüvitamise eeldusena peab hageja tõendama kostja käitumise õigusvastasuse (
§-d 1043 ja 1045), kahju tekkimise ning põhjusliku seose kostja käitumise ja kahju vahel (
Kostja vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi (
Hageja selliseid asjaolusid tõendanud ei ole, küll aga on kostja poolt leidnud tõendamist, et ta ei ole süüdi kahju tekitamises. Vastustaja nõustub ka kohtu seisukohaga, et töövõtulepingu sõlmimisel ei saanud kostja ette näha, et hageja temalt sõiduauto kasutuseeliste hüvitamist nõuab; 4) on apellant kasutuseelise kaotamise eest kahjuhüvitise suuruse arvestamisel lähtunud Saksa kohtupraktikast, mille kohaselt loetakse selleks umbes 35-40% vastava auto üürihinnast. Vastustaja peab vajalikuks märkida, et Eesti Vabariigis ei ole selline arvestusmetoodika kasutamist leidnud. Seega on õige kohtu seisukoht, et hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist, kuna ei ole tõendanud, et pidi 226 päeva jooksul üürima teist sõiduautot; 7 5) on ekslik apellandi seisukoht, et vastustaja ei vaielnud vastu nõutava kahju suurusele. Vastustaja on kogu aeg vastu vaielnud nii valduse rikkumisele kui ka kahju tekitamisele ning ei ole seega nõustunud mitte mingis summas kahju hüvitamisega; 6) ei nõustu vastustaja apellandi seisukohaga, et kohus on otsuse tegemisel rikkunud TsMS § 436 lg 4, kuna on otsuses tuginenud
MS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsustab kohus otsust tehes, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. Vastustajale jääb arusaamatuks apellandi väide, et kohus oleks justkui tulnud järeldusele, et vastustaja siiski rikkus lepingut ning selles osas on kohtuotsus vastuoluline; 7) ei nõustu vastustaja apellandi ettepanekuga teha nö protsessuaalne tasaarvestus kohtumenetluse käigus. Apellant ei vaidlustanud kohtuotsust osas, millega temalt mõisteti vastustaja kasuks välja 276.61 eurot, seega on selles osas kohtuotsus jõustunud ning kuulub täitmisele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Apellandi väide, et
lg 1 sätestatud pandiõigus laieneb tellija vallasasjadele, st vallasasjadele, mille omandiõigus kuulub tellijale, on õige. Kui tellija ei ole töövõtulepingu objektiks oleva vallasasja omanik ja töövõtja seda teab või peab teadma, siis pandiõigust ei teki. Käesolevas asja materjalidest ei nähtu, kas koos autoga andis hageja üle ka auto dokumendid. 05.10.2009 sõlmitud üleandmise-vastuvõtmise aktiga anti üle auto ja varuosad, kuid auto dokumentide kohta märge puudub. 9. Ringkonnakohus märgib, et ka juhul kui kostjal puudus hageja vallasasjale pandiõigus töövõtulepingule kohalduva erisätte alusel, siis oli kostjal õigus keelduda remonti toodud vallasasja väljaandmisest seni, kuni tellija on talle tasu maksnud. Tasu maksmine muutus sissenõutavaks enne, kui hageja lepingu üles ütles. Maakohus ei ole hageja ülesütlemise 8 avalduse kehtimisele ja õiguslikele tagajärgedele hinnangut antud, kuid apellant ei ole selles osas apellatsioonkaebust esitanud, mistõttu ringkonnakohus käesolevas otsuses 14.02.2009 hageja poolt koostatud avaldust ei käsitle. Töövõtulepingust tulenesid tellijale (hageja) ja töövõtjale (kostja) vastastikused kohustused, st tegemist on vastastikuse lepinguga.
sätestab kohustuse täitmisest keeldumise vastastikuse lepingu puhul.
lg 1 kohaselt kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab.
lg 4 kohaselt lepingupool, kes peab oma kohustuse täitma enne teist lepingupoolt, võib keelduda lepingu täitmisest, kui talle pärast lepingu sõlmimist teatavaks saanud asjaolud annavad piisavalt alust arvata, et teine lepingupool ei suuda oma kohustust täita maksejõuetuse tõttu, või kui teise lepingupoole käitumine kohustuse täitmise ettevalmistamisel või täitmisel või muu oluline põhjus annab alust arvata, et ta oma kohustust ei täida. Ringkonnakohus leiab, et hageja andis oma käitumisega alust kostjal arvata, et hageja ei tasu kostja poolt teostatud remondi eest summat, mida kostja lepingutasuna nimetas, seetõttu tekkis tal sissenõutavaks muutunud tasu tõttu õigus omapoolse lepingu täitmise (auto üleandmise) kohustusest keelduda. 10. Asja materjalidest nähtub, et maakohtu menetluse ajal 01.10.2009 sõlmisid pooled kokkuleppe, milles lepiti kokku, et samaaegselt, s.o 05.10.2009, tasub hageja pooles ulatuses kostjale arve ja kostja kohustub üle andma kokkuleppes nimetatud varuosad ja auto. Menetlusosalistel puudub apellatsiooniastmes vaidlus, et nimetatud kokkulepe täideti osas, mis kuulus 05.10.2009 täitmisele. Ringkonnakohus leiab, et kuni poolte vahel sõlmitud kokkuleppes nimetatud tähtajani, s.o ajani, kui vastastikused kohustused täideti samaaegselt, oli kostjal õigus
Eeltoodud alusel puudub hagejal kui auto valdajal õigus nõuda kostjalt nn normatiivse kahjuna saamata jäänud kasutuseelise hüvitamist. 11. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on kohtulahendis märkinud hagihinna 6211,35 € (97 186,57
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.