KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Maili Lokk ja Madis Ernits 08.06.2012, Tartu 3-10-2847 Romeo Kalda kaebus Viru Vangla 27.07.2010 õiendiga tekitatud õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamiseks ja Viru Vangla 27.09.
- a otsuse nr 6-14/31413 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 07.06.
- a otsus Romeo Kalda apellatsioonkaebus 09.05.2012 Kaebaja: Romeo Kalda Vastustaja: Viru Vangla RESOLUTSIOON
- Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
- Jätta menetluskulud kaebaja kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 09.07.2012 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Viru Vangla määras 29.06.2010 käskkirjaga nr 6.-2/642-T kinnipeetavast kaebaja tööle vangla finants- ja majandusosakonda majandustööle XXX , sektori E7 XXX 01.07.2010– 30.09.
- Viru Vangla inspektor-kontaktisik tutvustas 01.07.2010 käskkirja kaebajale, kes märkis sellele, et ei saa osakonnas E7 või E8 tööle asuda, kuna tema elu ja tervis on ohus. 02.07.2010 andis valvur kaebajale korralduse asuda tööle. Kaebaja korraldusele ei allunud ning tema suhtes alustati distsiplinaarmenetlust. Distsiplinaarmenetluse läbiviimise ajal vestles kaebajaga peaspetsialist J.P., kes koostas vestluse kohta 27.07.2010 õiendi, mis lisati distsiplinaarmenetluse materjalidele. Õiendi kohaselt tunnistas kaebaja J.P. , et ta tegelikult tööd teha ei taha, sest see töö on vastuvõetamatu ning teised kinnipeetavad teda ei austaks.
- 25.08.2010 esitas kaebaja taotluse tema au teotamise- ja väärikuse alandamise lõpetamiseks ning vabandamiseks, ebaõigete andmete kõrvaldamiseks, mis alusetult temale 27.07.2010 õiendis omistati. 27.09.2010 jättis vastustaja kaebaja taotluse rahuldamata. 26.10.2010 esitas kaebaja vaide, milles taotles vastustaja 27.09.2010 haldusakti nr 6.-14/31413-1 tühistamist ja ettekirjutuse tegemist, millega kohustada kõrvaldama ebaõige ja alusetult temale omistatud väide õiendis. 17.01.2011 jättis vastustaja kaebaja vaide rahuldamata.
- 26.10.
- a halduskohtule esitatud kaebuses palub kaebaja kohustada vastustajat lõpetama kaebaja au teotamine ja väärikuse alandamine seoses 27.07.
- a õiendiga kaebajale alusetute väidete omistamisega. Samuti kohustada vastustajat vabanduse esitamiseks kaebaja ees moraalse kahju hüvituseks, seoses õiendis talle omistatud ebaõigete ning alusetute väidetega. Kaebaja väitel puudus igasugune vajadus kirjalikult väita, et julgeolekuoht oli olemas, vestlusel aga, et kaebajale on antud töö vastuvõetamatu ja teised ei austaks teda. Kaebaja leiab, et talle omistati lause, mis pole tema poolt välja öeldud, vaid J.P. isiklik seisukoht, mis viimasele näis vestluse tulemusena. Kaebaja oli seisukohal, et õiendis märgitud lause omistati talle pahatahtlikult, sooviga teda alandada ja diskrediteerida. Ta on nördinud ning sügavalt solvunud, et peab taluma hingelisi kannatusi ning psüühilisi üleelamisi väidetuga seoses. Kaebaja leidis, et rikutud on tema au ja head nime. Kaebaja sedastas kooskõlas Riigikohtu lahendiga asjas nr 3-2-1-11-04, et isiku kohta mistahes andmeid sisaldavat lauset käsitletakse kohtupraktikas faktiväitena. Kaebaja taotles ebaõigete andmete ümberlükkamist, au teotamise ja väärikuse alandamise lõpetamist ning vabandamist kaebaja ees.
- Tartu Halduskohus jättis 21.06.
- a otsusega kaebuse rahuldamata. Kohus osundas vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1, mis sedastab, et kui seadus ei sätesta teisiti, on kinnipeetav kohustatud töötama. Kohus tuvastas, et 01.07.2010 tutvustati kaebajale käskkirja nr 6.2/642-T, millega kaebaja määrati tööle finants- ja majandusosakonda majandustööde XXX . Kaebaja märkis käskkirjale, et ta ei keeldu tööst, ent ei saa asuda tööle E7 või E8 XXX na ohu tõttu tema elule ja tervisele. 02.07.2010 keeldus kaebaja täitmast korraldust tööle asuda, kuna talle ei väljastatud tööriideid ega viidud läbi tööohutusinstruktaaži. Kuna kaebaja korraldusele ei allunud, alustati distsiplinaarmenetlust, mille käigus esitas kaebaja erinevaid põhjusi tööle mitteasumiseks. Distsiplinaarmenetluse käigus vestles kaebajaga julgeolekuosakonna peaspetsialist J.P. , kes koostas vestluse kohta 27.07.2010 õiendi. Kohtu arvates ei ole oluline, mida ja mis kontekstis kaebaja vestluse käigus J.P. ütles. Kohtule esitatud tõendid kinnitasid, et kaebajal puudus tegelik soov XXX na tööle asuda ning antud juhul oli tegemist põhimõttelise tööst keeldumisega. Kohus märkis, et asjaolu, et kaebaja ei nõustu õiendis märgituga, ei saa kuidagi pidada inimväärikust alandavaks ja seda ka Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kontekstis. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
- 27.07.2011.a esitas kaebaja Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada halduskohtu 21.06.
- a otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada või alternatiivselt saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. 2 Kaebaja on seisukohal, et kohtuotsus on täielikult põhjendamata ning halduskohus on väljunud kaebuse piiridest, kui asus käsitlema toiminguid, mille vaidlustamist kaebaja ei soovinud. Halduskohus on jätnud tähelepanuta kaebuses ja kohtumenetluses kaebaja esitatud õiguslikud väited, tõendid, seisukohad ja põhjendused. Kohtuotsuse põhjendav osa on rajatud vastustaja väidetele, analüüsimata ja uurimata, miks kohus nendega nõustus. 1) Kaebaja leiab, et kohus on väljunud kaebuse piiridest. Käesolevas asjas on kaebus esitatud J.P. tegevuse peale, õiendis märgitud alusetult süüdistatavate ja ebaõigete väidete peale. Kaebaja leiab, et asjakohatud on halduskohtu otsuse üldistavad väited. Kaebaja rõhutab, et ta ei ole vaidlustanud talle tööst keeldumise eest määratud karistusotsust või töölemääramise käskkirja, millele halduskohus on otsust tehes viidanud. Kaebaja vaidlustab õiendis alusetult ning kaebaja au ja head nime kahjustavat ning alandavat lauset. „Vestluse käigus kinnipeetav […] tunnistas, et tegelikult tema ei taha seda tööd teha, kuna antud töö on talle vastuvõetamatu ning teised kinnipeetavad teda ei austaks.“ Kaebaja sooviks oli algusest peale vaidlustada eelnimetatud lauset õiendis, mitte distsiplinaarkäskkirja nr 6-3/1716-D. Kaebaja leiab, et õiend ei ole koostatud mitte distsiplinaarmenetluse käigus vaid seoses kaebaja tööle määramisega. Õiendis on märgitud, et kaebaja keeldus töötamast seoses ohuga elule ja tervisele ning palus vestlust julgeolekuga. Kaebaja taotlusteks käesolevas vaidluses on esiteks 27.09.
- a haldusakti tühistamine, kuna see ei vasta faktilistele asjaoludele, ega ole kooskõlas HMS §-dega 54 ja 56 lg 3, samuti on rikutud uurimisprintsiipi. Teiseks taotleb kaebaja ettekirjutuse tegemist vastustajale, millega kohustada eelnimetatud ebaõige ja alusetu väite kõrvaldamiseks õiendist. Kaebaja on seisukohal, et halduskohus on juba enne asja sisulist läbivaatamist esitanud lubamatu seisukoha oma 07.02.2011 määruses, kus sedastatakse, et „Kaebaja on märkinud, et käskkirja nr 6-3/1716-D on ta vaidlustanud iseseisvalt, ning see ei puutu tema arvates käesolevasse vaidlusesse. Kohus ei nõustu kaebaja arusaamaga. Kohtu hinnangul tuleb kaebajal esmalt vaidlustada Viru Vangla 30.07.
- a käskkiri nr 6-3/1716-D, kuna käesolevas kaebuses esitatud õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamise nõude näol on sisuliselt tegemist kahju hüvitamise nõudega e sekundaarse riigivastutusnõudega, mis eeldab haldusakti eelneva tühistamise saavutamist õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamise nõude eeldusena.“ Kaebaja arvates on kohus sisuliselt keeldunud kaebust ja selle täiendust menetlemast kaebaja poolt taotletud nõuete piires ja sellest lähtuvalt ka oma otsuses asunud põhjendama halduskaebuse nõuetega mittevastavalt ja käesoleva vaidlusega mitte kuidagi seotud olevate põhjendustega. Arvestades eeltoodut, leiab kaebaja, et halduskohtu otsus on vastuolus Riigikohtu 17.11.
- a otsusega asjas nr 3-3-1-54-05, kus halduskolleegium märkis, et ei pea õigeks tõlgendada halduskohtu uurimispõhimõtet viisil, mis võimaldab kohtu initsiatiivil anda õigusliku hinnangu toimingutele ja aktidele, mille vaidlustamist kaebaja selgesõnaliselt ei soovi, sest ainuüksi kaebajal on õigus määrata kaebuse ese ning kohus peab seda valikut aktsepteerima ka juhul, kui selle tulemusena ei osutu võimalikuks isiku õiguste efektiivne kaitse. 2) Kaebaja arvates ei ole halduskohus otsuses vastanud kaebuse põhjendustele ning on jätnud arvestamata tema esitatud tõendid. Kohus keeldus kaebaja taotlusest kuulata üle J.P. . Kaebaja jääb taotluse juurde, samuti palub ringkonnakohtul arvestada eelnevalt esitatud väidete ja tõenditega. Kaebaja palub ringkonnakohtul nõuda välja J.P. poolt koostatud õiend E.K. suhtes, milles on samasugune eelpoolnimetatud lause ja mille halduskohus istungil menetlemata jättis. Kaebaja palub arvestada ka teisi halduskohtu poolt hindamata jäänud tõendeid ja seisukohti. Kaebaja ei ole öelnud vaidlusalust lauset ja on arvamusel, et kohus hindas ebaõigesti tõendeid ning eelkõige J.P. 27.07.2010 õiendit ning tugines otsust tehes ametniku isiklikule subjektiivsele arvamusele, mitte kaebaja sõnadele. Kaebaja ei ole kohtule öelnud ja ei selgu ka ühestki teisest seisukohtades ega pöördumisest vanglale, et tegemist on 3 üldise arusaamaga mitte tööle asuda. Samuti on ebaõige kohtuotsuses märgitu, et „Kaebaja enda käitumine ning tema erinevad esitatud põhjendused ja seisukohad näitavad ilmekalt, et XXX töö on talle vastuvõetamatu, millest tulenevalt jõudis kohus veendumusele, et kaebaja suhtes ei ole ebaõigeid andmeid esitatud ja 27.07.2010 märgitu on õige“. Kaebaja vaidleb kohtuotsuses väidetule vastu ning leiab, et halduskohus pidanuks näitama tõendid ja põhjendama oma järeldusi faktiliste asjaoludega, et ka lugejale oleks arusaadav, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti märkima kohaldatud seadused. Kaebaja viitab Riigikohtu otsustele asjades nr 3-3-1-62-03, 3-3-1-2-06, 3-3-1-80-05, 3-3-1-32-03 ja 3-3-1-49-05, kus on tühistatud alama astme kohtute lahendid, sest viimastel on jäänud täitmata eelnimetatud nõuded. Kaebaja leiab, et antud asjas on ta esitanud tõendeid, palunud kohtul tõendeid välja nõuda ja kuulata üle tunnistajaid, ent kõik taotlused on kas tagasi lükatud või jäetud tähelepanuta. 3) Kaebaja leiab, et halduskohus on vääralt asunud tõlgendama kaebuses esitatut ja leidnud EIK piinamise näidetele tuginedes, et õiendis märgitut ei saa kaebaja inimväärikust alandavaks pidada. Kaebaja leiab, et eelnimetatud lause on talle J.P. poolt omistatud täiesti alusetult ja pahatahtlikult, sooviga kaebajat alandada ja diskrediteerida. Kaebaja on nördinud ja sügavalt solvunud, et peab taluma hingelisi kannatusi ning psüühilisi üleelamisi seoses talle omistatud alusetute väidetega. Kaebaja leiab, et rikutud on tema õigust aule ja heale nimele (PS § 17) ning õigust heale haldusele (PS § 14). 4) Kaebaja leiab, et vangla on rikkunud uurimisprintsiipi 27.09.
- a akti nr 6-14/31413-1 väljaandmisel, kuna J.P. lt ei ole võetud selgitusi. Keelduv otsus on rajatud erinevatele oletustele ning asjasse mittepuutuvatele väidetele. Kaebaja arvates on halduskohus jätnud otsuses põhjendamata, miks ja millistele tõenditele kohus otsust tehes tugines, kui märkis, et akti nr 6-14/31413-1 tühistamiseks puudub alus.
- Vastustaja palub oma vastuses apellatsioonkaebusele jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja märgib taotluse kohta välja nõuda J.P. õiend seoses kinnipeetav E.K. järgmist: Tartu Halduskohtu 13.04.
- a määrusega anti menetlusosalistele aega täiendavate dokumentide esitamiseks kuni 02.05.
- Eelneval päeval esitas kaebaja täiendavalt pealkirjaga „taotlus, seisukoht, tõendite esitamine“ taotluse, milles ei sisaldunud E.K. seonduvat õiendit. Lisaks ei vestelnud E.K. mitte J.P. vaid V.T. . Vastustaja on seisukohal, et V.T. i õiend ei saa kuidagi tõendada kaebaja kohta koostatud õiendi õigsust. Vastustaja märgib, et ebaõige on kaebaja väide, et õiendi koostamise vajadus ei olnud seotud tema suhtes läbiviidud distsiplinaarmenetlusega. Just kaebaja tööst keeldumine oli distsiplinaarmenetluse algatamise põhjuseks. Muuhulgas peeti menetluse käigus vajalikuks täiendavalt kontrollida kaebaja väidet, mille kohaselt tema julgeolek on tööle asumisel ohus. J.P. vestlus kaebajaga toimus distsiplinaarmenetluse läbiviimise ajal ning vestluse kohta koostatud õiend on lisatud materjalide juurde, ning sellega arvestati menetluse läbiviimisel. Vestluse eesmärk oligi selgitada, kas väidetav oht, millele kaebaja viitas, oli reaalne. Vestluse käigus selgus, et tegelikult kaebaja julgeolek ohus ei ole. Vastustaja on esitanud halduskohtule protokolli asjas nr 3-10-2335, milles arutati kaebaja kaebust seoses 29.06.2010 tööle määramise käskkirja nr 6-2/642-T tühistamisega. Kaebaja väitis 10.03.
- a toimunud kohtuistungil järgmist: „Kehtib üldine arusaam, et keegi tööle ei hakka, ja kes hakkab, sellega klaaritakse füüsiliselt arveid ja hakatakse alandama.“ Seega on vale kaebuses märgitu, et kaebaja pole vastavasisulist lauset öelnud. Vastustaja lisab, et kuigi kaebaja ei ole kirjalikes pöördumistes kasutanud väljendit: „töö on talle vastuvõetamatu“, tuleneb viimase pöördumistest, et tal puudub igasugune soov tööd teha, mida kinnitavad ka erinevad põhjendused, miks kaebaja tööd teha ei saa. 4 Vastustaja rõhutab, et antud juhul ei ole kaebaja suhtes ebaõigeid andmeid esitatud ning asjaolu, et ta ei ole õiendi sisuga rahul ja tunneb end sellest puudutatuna, ei kvalifitseeru ei inimväärikuse ega au teotamiseks.
- 27.02.
- a saabus Tartu Ringkonnakohtusse J.P. kiri, milles viimane andis vastused Tartu Ringkonnakohtu poolt esitatud küsimustele haldusasjas nr 3-10-
- RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja on esitanud kohtule kaks taotlust: vabandada ja ebaõiged andmed kõrvaldada. Jutt käib seejuures J.P. allkirja ja 27.07.2010 kuupäeva kandva Õiendi (tl 21) kolmandast lõigust, kus sisaldub lause: „Vestluse käigus kinnipeetav [kaebaja] tunnistas, et tegelikult tema ei taha seda tööd teha, kuna antud töö on talle vastuvõetamatu ning teised kinnipeetavad teda ei austaks.“ Ringkonnakohus käsitleb kõigepealt taotlust ebaõiged andmed kõrvaldada ja seejärel taotlust vabandada.
- Ebaõigete andmete kõrvaldamise nõue eeldab seda, et tegu on ebaõigete andmetega. Kaebaja leiab, et talle omistati lause, mis pole tema poolt välja öeldud, vaid J.P. isiklik seisukoht, mis viimasele näis vestluse tulemusena. Ringkonnakohus kuulas J.P. tunnistajana kirjalikult üle ning tema selgituste kohaselt kaebaja „vastas, et mõlemas osakonnas, nii E7 kui ka E8 on kinnipeetavaid, kes võivad ohustada tema elu, kui ta hakkab majandustöölisena tööle. Julgeolekuosakonna hinnangul suurem osa kinnipeetavatest, kes kannavad karistust Viru Vangla osakondades E7 ja E8 ning ei ole nõus vastu võtma vangla poolt pakutavat XXX tööd seepärast, et peavad teiste järgi koristamist subkultuuri mõistes alandavaks. Osades kinnipeetavates on kujunenud veendumus, et koristustöid tegevat kinnipeetavat ei võeta teiste kinnipeetavate seas enam tõsiselt ega austata. Seega oma positsiooni säilitamiseks nad keelduvad XXX tööst.“ Kaebaja kinnitas 09.05.2012 aset leidnud ringkonnakohtu istungil, et ta tahtis tööd teha, kuid lisas: „Olen julgeolekuosakonnale korduvalt öelnud, et kui mind paigutatakse tugevdatud järelvalvega osakonnast mujale, siis ma asun tööle. […] Alternatiivina olen teinud ettepaneku, et pakutakse muud tööd kusagil mujal osakonnas.“ Ringkonnakohus leiab, et tegu on nelja silma all peetud vestlusega, kus on sõna sõna vastu. Vastavalt HKMS § 59 lg-le 1 peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti, samuti kohtu nõudmisel neid asjaolusid, mille puhul võib eeldada, et just temal on vastavatele tõenditele juurdepääs. Kui tõendite esitamine ei ole võimalik, tuleb näidata põhjused, miks neid esitada ei saa, ja teatada, kus tõendid asuvad või võivad asuda. Ringkonnakohus märgib, et tõendamiskoormis antud küsimuses lasub kaebajal. Ringkonnakohtul ei ole põhjust kahelda selles, et vanglateenistuse ametnik J.P. ei valeta. Kaebaja poolt istungil lausutud laused viitavad aga pigem sellele, et ta ei soovinud tööd teha tugevdatud järelevalvega osakonnas, vaid esitas vestluse käigus vanglateenistuse ametnikule omapoolseid tingimusi tööleasumiseks. Muid tõendeid ei ole käesolevas asjas võimalik koguda. Seetõttu on kaebaja väide, et ta ei ole öelnud talle omistatavat lauset, tõendamata. Järelikult ei ole andmed ebaõiged.
- Kuna andmed ei ole ebaõiged, siis ei ole alust ka vabandamisnõude rahuldamiseks. Täiendavalt osutab ringkonnakohus Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukohale, mille kohaselt puudub vabandama kohustamiseks õiguslik alus, kui tegu on ebaõigete andmete avaldamisega, vaid selleks oleks ebaõigete andmete ümberlükkamine (RKTKo 13.05.2005, 32-1-17-05, p 27-28). Samuti osutab ringkonnakohus Tallinna Linnakohtu
- a otsusele: „Kohus leiab, et hinnanguline otsustus on negatiivne, kui see oma sisu või vormi tõttu on 5 vastavas kultuuriruumis halvustava tähendusega. Mitte igat negatiivset väärtusotsustust ei saa pidada isiku au teotavaks. Negatiivse väärtusotsustusega saab isiku au teotada vaid juhul, kui see isik ei ole oma tegudega andnud selliseks hinnanguks põhjust. Seega on vaid põhjendamatu negatiivse mõjuga väärtusotsustus õigusvastane. Isiku au teotavaks tuleb hinnata sellist põhjendamatut väärtusotsustust, millega on isiku mainet kahjustatud.“ (Tln LKo 01.04.2004, 2/21-6282/03.) Ringkonnakohus leiab kaebaja isikut ja kohtuasja asjaolusid arvesse võttes, et käesoleval juhul ei ole kaebaja mainet kahjustatud.
- Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu otsus muutmata. Apellandi menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Einar Vene Maili Lokk 6 Madis Ernits