1 Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (
Kohus selgitab, et vastavalt
lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded Hagi kohaselt on K A (kostja) 08.11.2004 sõlminud AS-ga Balti Investeeringute Grupp tarbijakrediidilepingu nr 04209/55kt krediidisumma 15 000 krooni saamiseks. 08.11.2004 on sõlmitud A Š`iga (hageja) käendusleping. Kostja oma kohustust panga eest ei täitnud, millest tulenevalt lasus kohustuse täitmise kohustus hagejal. Hageja täiitis kohustuse AS BIG ees täies ulatuses täitemenetluses. Kostja oli kohustatud AS-le BIG tasuma laenu maksegraafiku alusel kuni 21.11.2005. Kostja seda ei teinud. Hageja võttis kohustuse enda kanda 28.03.2006 sõlmitud kompromisslepingu alusel. Sellega seoses on kostja tekitatud hagejale kahju põhivõla ulatuses, s.o summas 35961.10 krooni ehk 2298.33 eurot. Viivis moodustab 28.03.2006 kuni 28.03.2011 12586.27 krooni ja 28.03.2011 kuni hagi esitamiseni 839 krooni, kokku 13425.27 krooni ehk 858.03 eurot. Hagi on esitatud VÕS § 76, 100, 101, 108, 113 alusel taotlusega välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõla katteks 2298.33 eurot ja viivise katteks 2091.35 eurot ning menetluskulud jätta kostja kanda, kusjuures hageja kasuks välja mõista 479.35 eurot tasutud riigilõivu eest ja kulutused õigusabile (mis esitatakse peale kohtuotsuse jõustumist). Kostja vastuväited Kostja ei ole ettenähtud tähtajaks kirjalikku vastust esitanud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt hagis näidatud asjaoludel ja ulatuses tagaseljaotsusega. Kostja ei ole oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja ei ole hagile tähtaegselt nõuetekohaselt vastuväiteid esitanud. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumisel võlgniku poolt nõuda kohustuse täitmist; rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. 2 VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. VÕS § 152 lg1 kohaselt läheb põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu.
lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Kohus on kostjale saatnud hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 14-päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest arvates. Kostjale saadetud materjalid on vastu võtnud kostja abikaasa E A 28.05.2012.a. Seega oli kostjal hagile vastuse esitamise tähtajaks 11.06.2012.a. Kostja vastust nimetatud tähtajaks esitanud ei ole, samuti ei ole teatanud takistustest vastuse esitamiseks.
lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kostjale on hagi menetlusse võtmise määruses selgitatud ka hagile vastamata jätmise tagajärgi.
lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus juhib hageja tähelepanu asjaolule, et hagiavalduse tekstis on hageja poolt esitatud viivise arvestus ning esitatud arvestuse alusel saadud viivise summaks 858.03 eurot. Hagiavalduse resolutiivosas on viivise summana märgitud 2091.35 eurot. Kuivõrd resolutsioonis esitatud summa suuruse kohta puudub arvestus, lähtub kohus hageja enda poolt esitatud arvestusest, milline on esitatud hagiavalduse sisus ning loeb väljamõistmisele kuuluvaks viivise summaks 858.03 eurot. Lisaks on hagiavalduse resolutsioonis taotletud kostjalt hageja kasuks tasutud riigilõivu 479.35 euro väljamõistmist. Hageja ei ole riigilõivu tasunud. Viru Maakohtu 23.03.2012 määrusega on hageja menetlusabitaotluse alusel hageja vabastatud riigilõivu 479.33 euro tasumisest. Seega ei ole hageja taotlus tema kasuks riigilõivu väljamõistmiseks põhjendatud. Hageja on taotlenud menetluskulude jätmist kostja kanda ning lisanud, et hageja õigusabikulude rahaline suurus esitatakse peale kohtuotsuse jõustumist. Menetluskulud
lg 1 p 3 kohaselt menetluskulud kannab isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel.
lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga.
lg 7 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 3-6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi 3 sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus käesoleva lahendiga kindlaks menetluskulude jaotuse selliselt, et hageja menetluskulud (va riigilõiv) jäävad kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda ning hagi esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 479.35 eurot jääb riigi kanda.
lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Kohtuotsus jõustus 31. juulil 2012. a. Nooremreferent Marika Leimann Lea Herne Lea Herne 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.