lg-st 2 hagiga kohtusse, nõudes, et kostja tagastaks hagejale kõik maksekäsu kiirmenetluse käigus saadu ja hüvitaks kulud, mis olid tehtud sundtäitmise ärahoidmiseks. Kohus ei rakendanud õigesti liikluskindlustuse seaduse norme (§ 45; § 38; § 42; § 6; § 4; § 19; § 39), mis ei reguleeri hageja poolt sundmenetluse takistamiseks tehtud kulude hüvitamist.
lg 4, mis sätestab erandi hagimenetluses kehtivale üldisele reeglile, mis on sätestatud
lg-s 1 ja mille kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 4 järgi võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Käesolevas asjas ei ole millegagi tuvastatud sellise äärmise ebaõigluse või ebamõistlikkuse olemasolu; 3) on kohus menetluskulude poolte endi kanda jätmise järeldusele jõudnud põhjendusel, et kostja oli hageja nõude rahuldanud osaliselt vabatahtlikult.
lg 6 kohaselt, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hageja ei võtnud kostjaga enne kohtusse pöördumist ühendust. Seega ei saanud kostja käitumine olla hagi esitamise põhjuseks. Hageja on käitunud kostja suhtes pahatahtlikult ja heade kommete vastaselt. Samuti on kohus tuvastanud, et kostja on hagi põhjendatud osas õigeks võtnud enne kohtuistungit. Seega oleks kohus pidanud kohaldama
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Vastavalt
lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. AS Inges Kindlustus on vaidlustanud maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse ning V. Kovalenko hagi 504,97 euro ulatuses rahuldamata jätmise osas. Ringkonnakohus kontrollibki vaidlustatud otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas. Ringkonnakohus ei kontrolli maakohtu otsust osas, millega jäeti rahuldamata V. Kovalenko hagi AS Inges kindlustus vastu 635,15 euro ulatuses.
Samuti palus hageja kostjalt riigilõivu väljamõistmist. Apellatsioonkaebuses taotles hageja hagi rahuldamist.
lg 2 kohaselt kui viivitamata täitmisele kuuluvat lahendit muudetakse või lahend tühistatakse, peab sissenõudja tagastama võlgnikule viivitamatu sundtäitmisega saadu ja hüvitama võlgnikule sundtäitmise vältimiseks tehtud kulutused. Võlgnik võib nõuda ka seda ületava kahju hüvitamist. Asja materjalidest nähtub, et Pärnu Maakohtu 10.11.2009 määrusega tühistati AS Inges Kindlustus maksekäsu kiirmenetluse avalduse alusel maksekäsu kiirmenetluses V. Kovalenko vastu 20.05.2009 tehtud maksekäsk. Seega nõudis V. Kovalenko talle seoses tühistatud maksekäsuga tehtud kahju hüvitamist ning põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et V. Kovalenko nõue tuleb jätta rahuldamata, kuna ta rikkus liikluskindlustuse seaduse sätteid ja hagiavalduses märgitud kulutused on tingitud liikluskindlustuse seaduse sätete rikkumisest V. Kovalenko poolt. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et vaidlusalused kulutused (7901 krooni) on tekkinud seoses maksekäsu tühistamisega ning kahju väljamõistmisel tuleb juhinduda
Seoses maksekäsu täitmisega on V. Kovalenkolt nõutud sisse kohtutäituri tasu 2850 krooni. TMS § 42 sätestab, et võlgnikul on õigus sissenõudjalt nõuda tasutud täitekulude tagastamist, kui sundtäitmise aluseks olev täitedokument on tühistatud. Kuna Pärnu Maakohtu 20.05.2009 maksekäsk on tühistatud, siis on hageja nõue kostja kui sissenõudja vastu 2850 krooni väljamõistmiseks põhjendatud. Lisaks on maksekäsu täitmisega peetud V. Kovalenko arveldusarvelt kinni teenustasu 51 krooni. Nimetatud nõue on käsitletav kahjuna
lg 2 tähenduses ning kuna kinnipidamise aluseks on tühistatud maksekäsk, on nõue 51 krooni väljamõistmiseks sissenõudjalt põhjendatud. Lisaks nõudis V. Kovalenko kostjalt õigusabikulude väljamõistmist 5000 krooni ulatuses. Arvest (I kd, t.l 10) nähtuvalt on õigusabi osutatud seoses täiteasjaga nr 066/2009/1904 ning kaebuse ettevalmistamisega Pärnu Maakohtule. V. Kovalenko ei ole tõendanud õigusabi osutamist seoses täiteasjaga ning seetõttu ei ole õigusabikulude väljamõistmise nõue 3000 krooni ulatuses põhjendatud. Tulenevalt
lg-s 2 sätestatust nähakse menetluskulude jaotus ette maksekäsu menetluses tehtavas määruses ning maksekäsu menetluses ei hüvitata esindaja ja kättetoimetamise kulusid.
lg 7 kohaselt ei saa esitada nõuet menetluskulude kindlaksmääramise väliselt menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu. Kuivõrd õigusabikulu 2000 krooni määruskaebuse ettevalmistamiseks ei ole käsitletav sundtäitmise vältimiseks tehtud kulutusena, siis puudub alus selle väljamõistmiseks sissenõudjalt
Lisaks märgib ringkonnakohus, et maksekäsu tühistamiseks on piisav võlgniku väide, et talle ei ole isiklikult maksekäsku kätte toimetatud ning selleks ei ole vajalik teha kulutusi 2000 krooni ulatuses. V. Kovalenko nõue õigusabikulude väljamõistmiseks 5000 krooni ulatuses tuleb jätta rahuldamata. Kokku on V. Kovalenko nõue 504,97 väljamõistmiseks põhjendatud 185,41 euro ulatuses, s.o kohtutäituri tasu 2850 krooni (182,15 eurot) ja panga teenustasu 51 krooni (3,26 eurot). Seoses hagi osalise rahuldamisega tuleb anda hinnang kostja vastuväidetele. Asja materjalidest nähtub, et pärast hagiavalduse kättesaamist kandis kostja hageja kontole 9950 krooni (s.o viivitamatu sundtäitmisega saadu) ning esitas samaaegselt tasaarvestusavalduse. Tasaarvestuse vastuväitest nähtuvalt on V. Kovalenko rikkunud LKindlS § 38 lg 2, kuna kahju tekitanud isikuna ei ole teatanud liiklusõnnetusest. LKindlS § 48 lg 2 p-de 8 ja 9 alusel on kindlustusandjal tagasinõude õigus kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu 30% ulatuses hüvitisest ning kuna kindlustusandja on hüvitanud kannatanule 5420 krooni, siis on tal nõudeõigus hageja vastu 1626 krooni (30% 5420-st kroonist). Lisaks 7 on vastuväites tuginetud sellele, et LKindls § 48 lg 3 järgi on kindlustusandjal nõuda koos tagasinõudega sisse käsitluskulud (s.o antud juhul 3768 krooni). VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki poolt (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 197 lg-s 2 sätestatule tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et tasaarvestuseks esitatud nõue on selle esitajal olemas ja see on lubatav 5395 krooni ulatuses (344,74 eurot), s.o tagasinõue 30% ulatuses kannatanule makstud hüvitisest 1626 krooni ja kahju käsitluskulud 3768 krooni. Hageja on esitanud tasaarvestusele vastuväite (I kd, t.l 153) üksnes põhjusel, et vastuväites tugineb kindlustusandja LKindlS § 48 lg 2 p-dele 8 ja 9, kuid maksekäsu menetluses LKindlS 48 lg 2 p-le 4. Selline hageja vastuväide ei ole põhjendatud, kuna vaidlust ei ole selles, et hageja rikkus LKindlS § 38 lg 2 ning et kostja on hüvitanud kannatanule 5420 krooni. VÕS § 197 lg-st 1 tuleneb, et tasaarvestava poole nõue peab olema sissenõutav. Ringkonnakohus leiab, et tasaarvestuse vastuväites esitatud nõue riigilõivu 750 krooni väljamõistmiseks hagejalt ei ole sissenõutav, kuna AS Inges Kindlustus ei saa maksekäsu avalduselt tasutud riigilõivu 750 krooni hagejalt sisse nõuda. Menetluskulude jaotuse põhimõtetega oleks vastuolus olukord, kus nõue jääb rahuldamata, kuid sellelt tasutud riigilõiv vastaspoole kanda. Eelnevast järelduvalt kuulub AS Inges Kindlustus nõue V. Kovalenko vastu 344,74 euro ulatuses tasaarvestamisele V. Kovalenko nõudega AS Inges Kindlustus vastu 185,41 euro ulatuses ning kuna hageja V. Kovalenko nõue on väiksem AS Inges Kindlustus nõudest, siis puudub AS-l Inges Kindlustus kohustus käesoleva otsusega temalt väljamõistetud 185,41 euro väljamaksmiseks V. Kovalenkole. 9. AS Inges Kindlustus apellatsioonkaebus. Vaidlustatud maakohtu otsusega jäeti poolte menetluskulud nende endi kanda ning apellatsioonkaebuses taotletakse kõigi menetluskulude jätmist hageja kanda. Ringkonnakohus leiab, et AS Inges Kindlustus apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Hageja nõudis kostjalt 17 839 krooni väljamõistmist ning tema nõue rahuldati 2901 krooni, s.o 16,26% ulatuses. Sellest tulenevalt on põhjendatud kohaldada menetluskulude jaotusele
lg 1 teist alternatiivi, mille kohaselt jaotatakse menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kuna hagi rahuldati 16,26% ulatuses, siis jäävad menetluskuludest maakohtus 16,26% kostja ja 83,74% ulatuses hageja kanda. Maakohtu seisukoht jätta menetluskulud poolte endi kanda ei ole õiglane, kuna tegemist oli rahalise nõudega, milline rahuldati osaliselt. Apellandi viide
Nimetatud sätte kohaldamise eelduseks on asjaolu, et kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Antud juhul tühistati maksekäsk 10.11.2009 ning tulenevalt
lg-st 2 oli kostjal kohustus tagastada hagejale viivitamatu sundtäitmisega saadu. Sellest tulenevalt on ebaõige määruskaebuses esitatud väide, et kostja ei ole andnud oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks. Kostjal oli võimalus maakohtu 10.11.2009 määrusest teadasaamisest sundtäitmisega saadu hagejale tagastada ning sellega vältida hageja poolt kohtusse pöördumist. Seetõttu ei ole põhjendatud apellandi väide jätta kõik menetluskulud hageja kanda. 8 Apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht, et maakohus on tuginenud menetluskulude jaotamisel
10. V. Kovalenko apellatsioonkaebus rahuldati 36,72% ulatuses (504,97 euro nõudest rahuldati 185,41 eurot). Sellest tulenevalt jäävad V. Kovalenko apellatsioonkaebusega seotud menetluskuludest 36,72% AS Inges Kindlustus kanda ja 63,28% V. Kovalenko kanda. Seoses AS Inges Kindlustus apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad AS Inges Kindlustus apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud tema enda kanda. Viivi Tomson Andra Pärsimägi 9 Üllar Roostoja
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.