KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kristel Vedro Määruse tegemise aeg ja koht 18. juuni 2012.a, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-19702 Tsiviilasi Osaühingu BLIZZARD väljakuulutamiseks Men

§ 22

lg 2 p 2 hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele, samuti võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaadetele. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et OÜ Blizzard on püsivalt maksejõuetu, kuna tema olemasolev vara ei kata olemasolevaid kohustusi ning äriühingu majandustegevus on lõppenud. Võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara ca 48 000 euro võrra. 7.

1. Võlgniku seletus maksejõuetuse põhjuste kohta. Võlgnik on pankrotiavalduses esitanud kokkuvõtvalt järgneva selgituse maksejõuetuse põhjuste kohta: „Võlgniku juhatuse liikme ja osaniku äriplaani kohaselt oli kavas arendada ehitusmaterjalide jaekaubandust Narvas ja kaasata selleks investoreid Venemaalt, et hiljem võlgniku ehitusmaterjalidega kaubanduse äritegevus müüa Vene Föderatsioonis St Peterburgi regioonis tegutsevale ehitusmaterjalide müügiga tegelevale jaekaubanduse ketile. Võlgnik üüris oma vastava äritegevuse jaoks ruume Kalda 3, Narva. Äriplaan ei realiseerunud vajaliku kiirusega ja seetõttu tekkis võlg üürileandja (AS Junona) ees. Üürivõla tekkimisega seoses ütles üürileandja lepingu üles 30.04.2012.a. ja võttis enda valdusesse kõik varad mis asusid üüritud ruumides, põhjendades seda üürileandja pandiõiguse rakendamisega. Võlgniku juhatus on pidanud läbirääkimisi üürileandjaga, samuti püüdnud kaasata investoreid üürivõla tasumiseks, kuid tulemusteta. Juhatus asus seisukohale, et tegemist on püsiva maksejõuetusega kuna puuduvad ruumid milles majandustegevust jätkata. Võlgniku maksejõuetuks muutumise põhjused tulenevad hetkel Eestis olevast negatiivsest ärikliimast, mis piirab ehitusturu taastumist. Samuti Narva inimeste madalast maksejõulisusest, mis omakorda tuleneb suurest tööpuudusest“ 7.
2. Ajutise pankrotihalduri seisukoht maksejõuetuse põhjuste kohta Ajutine pankrotihaldur nõustub osaliselt võlgniku poolt esitatud maksejõuetuse põhjustega. Võlgnik ei ole esitanud ajutisele haldurile äriplaani kavandatud tegevuste kohta ega ka tõendanud selle elluviimist. Ajutise halduri poolt kogutud materjalidest nähtub, et võlgniku juhatus on sõlminud 01.03.2012.a. üürilepingu, millega kaasnesid 10 800 euro suurused kulud kalendrikuus ja 2 kuu pärast ütles üürileandja üürilepingu üles. Seega kavandatud äriplaan oli ilmselgelt ebareaalne ja täitmatu. Ajutise halduri poolt kogutud ja võlgniku poolt esitatud andemete kohaselt olid võlgnikul enne 01.03.2012.a. likviidsusprobleemid (nt täitemenetlused täitmata kohustuste suhtes – üks 2009 aastal alustatud ja kaks 2012 aastal alustatud), kuid vaadates täitemenetluses olevate nõuete summasid ja võlgniku varade väärtust ei saa üheselt väita, et võlgniku alaline maksejõuetus oleks tekkinud enne üürileandja poolt üürilepingu ülesütlemist. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et arvestades eeltoodud asjaolusid ei ole olemasoleva informatsiooni alusel alust pidada rasketeks juhtimisvigadeks Pankrotiseaduse § 28 lg. 2 tähenduses, kuna ei ole võimalik tuvastada juhatuse liikmete kohustuse tahtlikku rikkumist või rasket hooletust ja sellest tulenevat pankrotisituatsiooni tekkimist. Ajutine haldur märgib, et olemasolevate andmete põhjal (mh üürisuhte ja autodega seonduvad lepingud esitatud ajutisele haldurile alles aruande kohtule esitamise päeval) ei saa täpselt määratleda püsiva maksejõuetuse tekke aega. Arvestades, et üürileandja ütles 30.04.2012.a. üles võlgniku majandustegevuse seisukohalt äärmiselt olulise üürilepingu, millest johtuvalt üürnik ei saa jätkata senist majandustegevust, siis asub ajutine pankrotihaldur seisukohale, et võlgniku püsiv maksejõuetus tekkis 01.05.2012.a. Võlgnik esitas pankrotiavalduse 16.05.2012.a. Olemasoleva informatsiooni põhjal on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku majandustegevuse raskused, maksejõuetus ning pankrotimenetluse algatamine on tingitud eelkõige võlgniku kavandatud äriplaani mitterealiseerimisest, üürivõlgnevuse tekkimisest ja sellest johtuvalt suutmatusest täita rahalisi kohustusi, mille tõttu üürileandja ütles üürilepingu üles. Ajutine pankrotihaldur loeb maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses.
3. HINNANG TEGEVUSE JÄTKAMISELE JA TERVENDAMISELE Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku tegevuse jätkamiseks ja tervendamiseks puuduvad objektiivsed võimalused. Võlgniku vara koosseisus olevad ehitusmaterjalid, nõuded kolmandate isikute vastu ja Hoonestusõigus saadav prognoositav raha ca 20 000 eurot ei kata võlgniku kohustusi. Majandustegevuse jätkamiseks oleks vaja üürida uued ruumid, kuid selleks puuduvad vahendid.
4. MUU OLULINE INFORMATSIOON Ajutine haldur ei ole ajutises pankrotimenetluses tuvastanud selgeid vara tagasivõitmise võimalusi tulenevalt

§ 110

-114 ega tagasinõude võimalusi, kuid ajutine haldur ei välista selliste võimaluste tekkimist pankrotimenetluse käigus. Tähelepanekud: Seoses võlgniku juhatuse poolt dokumentide/andmete hilise esitamisega ajutisele haldurile vajavad võlgniku pankroti korral täiendavat analüüsi järgnevad olulised positsioonid: Autod Võlgnik on võõrandanud talle kuulunud autod

§ 1

lg 2 järgi on pankrot võlgniku maksejõuetus, mis ei ole ajutise iseloomuga ja millega kaasneb võlgniku suutmatus võlausaldajate nõudeid rahuldada.

§ 29

lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Vastavalt

§ 29

lg 2 võib kohus lõpetada pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele ka siis, kui vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning võlausaldaja ei maksa kohtu deposiiti

§ 31

lg 2 nimetatud summat.

§ 31lg.

1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Arvestades asjaolu, et võlgnikul on olemas vara, mille arvelt viia läbi pankrotimenetlust ning arvestades asjaoluga, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu palub ajutine pankrotihaldur kuulutada välja OÜ Blizzard pankroti ja määrata pankrotihalduriks vandeadvokaadi Hillar Villersi. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes

§ 31

lg 1 palub ajutine haldur : - Kuulutada välja OÜ Blizzard (registrikood 10161342) pankrot; - Määrata OÜ Blizzard (registrikood 10161342) pankrotihalduriks Hillar Villers (kinnitan oma nõusolekut asuda täitma pankrotihalduri ülesandeid). - Mõista välja ajutise halduri tasu ja tehtud kulutused vastavalt esitatud taotlusele. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi

) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 13

lg 2 alusel lisab võlgnik maksejõuetuse põhistamiseks pankrotiavaldusele seletuse maksejõuetuse põhjuse kohta ja võlanimekirja. Võlanimekirjas märgitakse võlgniku võlausaldajate nimed ja nende elu- või asukohad ning nende nõuded, samuti andmed võlgniku vara kohta. Seletusele ja võlanimekirjale kirjutab võlgnik alla.

§ 31

lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 31

lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

§ 31lg 7 kohaselt kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele.

Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.

§ 170

lg 1 kohaselt võlgniku kohustusest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Kohus leiab, et võlgnik on enda maksejõuetust põhistanud. Pankrotiavaldusele on lisatud dokumendid, mis kinnitavad pankrotiavalduses esitatud väiteid. Ajutine pankrotihaldur kinnitab aruandes avalduses toodud asjaolusid. Kohus leiab, et juriidilise isiku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Kohus leiab, et Osaühing BLIZZARD pankrotiavaldus tuleb rahuldada ja Osaühing BLIZZARD pankrot välja kuulutada. Hillar Villers on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Hillar Villers tuleb nimetada Osaühing BLIZZARD pankrotihalduriks. Pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kohus teatab, et pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus teatab, et võlgniku poolt pärast pankroti väljakuulutamist tehtud pankrotivara hulka kuuluva eseme käsutustehing on tühine. Teisele poolele tagastatakse tema poolt käsutustehingu alusel üleantu, kui see on pankrotivaras säilinud, või hüvitatakse, kui pankrotivara on üleantu arvel suurenenud. Kohus teatab, et pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur. Kui kohustus täideti võlgnikule, loetakse kohustus täidetuks üksnes juhul, kui täitmiseks üleantu on pankrotivaras säilinud või kui pankrotivara on üleantu arvel suurenenud. Kui kohustus täideti võlgnikule enne pankrotiteate avaldamist, loetakse kohustus täidetuks, kui kohustuse täitnud isik ei teadnud täitmise ajal pankroti väljakuulutamisest ega pidanudki sellest teadma. Kohus rõhutab, et pärast juriidilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamist võib selle võlgniku ärinime või muud nime kasutada üksnes koos sõnaga «pankrotis». Kui võlgnik on kantud äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, edastab pankroti välja kuulutanud kohus võlgniku asu- või elukohajärgsele kohtu registriosakonnale viivitamata ärakirjad enda lahendist. Kanne registrisse tehakse kohe pärast määruse edastamist registriosakonnale. Hillar Villers on kohtule 15.06.2012 esitanud Osaühing BLIZZARD ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 18,0 tundi (tunnitasuga 90,00 eurot), millele lisandub sotsiaalmaks, s.h: päringute koostamine, kogutud andmete analüüs, aruande koostamine. Ajutise halduri kulutuste summa on aruande kohaselt 59,83 eurot, millele lisandub käibemaks. Hillar Villers palub välja mõista ajutise halduri tasu tema enda arvele kokku summas 1620,00 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 534,60 eurot ja Alvin, Rödl ja Partner Advokaadibüroo OÜ kulude hüvitis 59,83 eurot, millele lisandub käibemaks 11,96 eurot. Kohus leiab, et taotletava tasu ja kulude summa on mõistlik ja vastab ajutise halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile. Ajutise halduri tasu 1620,00 eurot ning sotsiaalmaks 534,60 eurot tuleb Osaühing BLIZZARD ’lt Hillar Villersile välja mõista ning kulude hüvitis 59,83 eurot ja käibemaks 11,96 eurot tuleb Osaühing BLIZZARD ’lt büroole, mille kaudu haldur tegutseb – Alvin, Rödl ja Partner Advokaadibüroo OÜ - välja mõista. Tasu summas 2154,06 eurot tuleb kanda Hillar Villersi arveldusarvele Swedbank XXX ja kulud summas 71,79 eurot tuleb kanda Alvin, Rödl ja Partner Advokaadibüroo OÜ arvele Swedbank XXX. Kristel Vedro kohtunik