) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 2 alusel lisab võlgnik maksejõuetuse põhistamiseks pankrotiavaldusele seletuse maksejõuetuse põhjuse kohta ja võlanimekirja. Võlanimekirjas märgitakse võlgniku võlausaldajate nimed ja nende elu- või asukohad ning nende nõuded, samuti andmed võlgniku vara kohta. Seletusele ja võlanimekirjale kirjutab võlgnik alla.
lg 2 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud füüsilisest isikust võlgnik, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta ajutise halduri nimetamata ja 10 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest pankroti välja kuulutada.
lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.
lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist.
lg 1 kohaselt võlgniku kohustusest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist.
lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite.
lg 11 kohaselt kui esineb Pankrotiseaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus leiab, et võlgnik on enda maksejõuetust põhistanud. Pankrotiavaldusele on lisatud dokumendid, mis kinnitavad pankrotiavalduses esitatud väiteid. Ajutine pankrotihaldur kinnitab aruandes avalduses toodud asjaolusid. Avaldaja on kohtule esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mistõttu kuulub võlgniku pankrot väljakuulutamisele. Kohus leiab, et füüsilise isiku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Tal puudub vararegistrisse kantav vallasvara ja kinnisvara. Võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad vähemalt 24 579,21 eurot. Võlgnikul puuduvad reaalsed vahendid oma kohustuste täitmiseks. Kohus leiab, et Ingrid Penti pankrotiavaldus tuleb rahuldada ja Ingrid Penti pankrot välja kuulutada. Hillar Villers on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Hillar Villers tuleb nimetada Ingrid Penti pankrotihalduriks. Pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kohus teatab, et pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus märgib, et võlgniku Ingrid Pent avaldus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus lõpparuande kinnitamisel. Hillar Villers on kohtule 15.06.2012 esitanud Ingrid Pent ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 11,5 tundi (tunnitasuga 90,00 eurot), millele lisandub sotsiaalmaks, s.h: päringute koostamine, kogutud andmete analüüs, aruande koostamine. Ajutise halduri kulutuste summa on aruande kohaselt 60,32 eurot, millele lisandub käibemaks. Hillar Villers palub välja mõista ajutise halduri tasu tema enda arvele kokku summas 1035,00 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 341,55 eurot ja Alvin, Rödl ja Partner Advokaadibüroo OÜ arvele kulude hüvitis 60,32 eurot, millele lisandub käibemaks 12,06 eurot. Kohus leiab, et taotletava tasu ja kulude summa on mõistlik ja vastab ajutise halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile. Ajutise halduri tasu 1035,00 eurot ning sotsiaalmaks 341,55 eurot tuleb Ingrid Pent’lt ajutisele haldurile välja mõista ja kulude hüvitis 60,32 eurot ja käibemaks 12,06 eurot tuleb Ingrid Pent’lt büroole, mille kaudu haldur tegutseb – Alvin, Rödl ja Partner Advokaadibüroo OÜ - välja mõista. Kuna võlgnikul puudub vara ajutise halduri tasu ja kulude katmiseks, tuleb väljamõistetud tasu ja kulude summast hüvitada riigi vahenditest 397 eurot. Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb 397 eurot (ei sisalda sotsiaalmaksu) kanda riigi vahenditest Hillar Villersi arvele Swedbank XXX. Kristel Vedro kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.