Obsah (13)

§ 113§ 217§ 208§ 34§ 218§ 220§ 116§ 114§ 223§ 189§ 191§ 107§ 111

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 27. veebruar 2012. a Tartu Tsiviilasja number

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras.

2.

1. Mõista välja OÜ-lt Tirpitz kahju 839,63 € (kaheksasada kolmkümmend üheksa eurot 63 senti) Mihkel Õnnise kasuks. 2.
2. Kohustada OÜ-d Tirpitz sõiduauto Saab 9000 vastu võtma VIN-kood XXXXXXXXXXXXXXXXX. 2.
3. Kuna ühelt poolt ostuhinna, kahju ja viiviste tasumise kohustus ning teiselt poolt sõiduauto üleandmise taganemisest, kohustus siis peavad tulenenevad lepingupooled kohustused täitma üheaegselt. 2.
4. Jätta rahuldamata hageja nõue viivise välja mõistmiseks alates müügilepingu sõlmimisest kuni taganemisavalduse tegemiseni 15.01.
6. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Menetluskulude jaotus Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus menetlusosaliste poolt kantud menetluskulud OÜ Tirpitz kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. 2 Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
7. Mihkel Õnnis esitas OÜ Tirpitz vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista 2501.33 eurot, viivise ostuhinnalt summas 1661.70 eurolt ning kohustada kostjat lepingule mittevastav asi vastu võtma. Hageja palus tuvastada kostja poolt hagejale müüdud sõiduki lepingutingimustele mittevastavus. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 16.10.
8. a sõiduki Saab 9000 müügilepingu, sõiduk anti hagejale üle samal päeval. 28.10.
9. a ning korduvalt pärast seda teatas hageja kostjale, et soovib olulise mootoririkke tõttu ostulepingu tühistada ja raha tagasi saada. Hageja leidis, et sõiduk ei vastanud lepingutingimustele

§ 217lg 2 p 2 mõistes, kuna see ei sobi sõitmiseks.

Vaidlusalust sõidukit ei ole võimalik teeliikluses ohutult kasutada, kuna sellel on oluline mootoririke, mis vajab kapitaalremonti. Hageja ei olnud lepingu sõlmimise ajal puudustest teadlik.

1. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata. Hageja ei ole avaldanud, millistele kokkulepitud omadustele või lepingu tingimusele sõiduk ei vasta. Hageja kinnitas müügilepingu punktis 2, et tal ei ole pretensioone auto komplektsuse ja tehnilise seisukorra suhtes. Auto oli müügi hetkel korras. 25.10.
2. a tehnoülevaatusel esitatud kulunud vasak esirehv ning ohutulede mittepõlemine on pisipuudused ja nimetatud asjaolu tõendab, et muus osas oli sõiduk korras ja vastas tehnoülevaatuse tingimustele. Tehnoülevaatusel ei saanud märkamata jääda kolin mootoris. Kuna müügi hetkel oli sõiduk korras, viitasid rikke asjaolud sellele, et rikke on põhjustanud hageja. Hageja on rallimees ja kummide kulumine võis olla tema süü. Kui sõidukit on kasutatud võidusõitudel, rallidel jne, kaotab garantii kehtivuse. MAAKOHTU LAHEND
3. Tartu Maakohus jättis 30.06.
4. a otsusega Mihkel Õnnise hagi OÜ Tirplitz vastu 2 501.33 euro ja viiviste väljamõistmiseks rahuldamata. Kohus jättis menetluskulud hageja kanda. Kohus luges esitatud dokumentaalsete tõenditega ja TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tõendatuks järgmised asjaolud: 1) pooled sõlmisid 16.10.
5. a müügilepingu, millega hageja ostis kostjalt sõiduki Saab
6. Sõiduk anti hagejale üle samal päeval, kostja ei andnud sõidukiga kaasa hooldusraamatut (tl 16, 17); 2) sõiduk ei olnud Eestis arvele võetud ning hageja lasi auto 16.10.
7. a Eesti Riiklikus Autoregistrikeskuses registreerida (tl 18-19); 3 3) 20.10.
8. a ja 25.10.
9. a teostati Troost Auto OÜ remonditöökojas auto hooldust ja remonti; 4) 25.10.
10. a ei läbinud sõiduk tehnoülevaatust kulunud vasaku esirehvi ja ohutulede mittepõlemise tõttu; 5) 27.10.
11. a hakkas auto mootor tegema kolksuvat häält ning sõiduki mootoris on oluline rike; 6) 29.10.
12. a ja 15.01.
13. a esitas hageja kostjale müügilepingust taganemise avalduse (tl 29-30, 31-32); 7) hageja on kostjale tasunud sõiduki hinna 1661.70 eurot ja teinud sõidukile kulutusi 839.63 euro eest, kokku 2501.33 eurot. Seega sõlmisid pooled kasutatud sõiduki müügilepingu

§ 208kohaselt.

Kuna sõiduki ostjaks on füüsiline isik ning kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et hageja kasutaks sõidukit oma majandus- või kutsetegevuses, on hageja tarbija

§ 34tähenduses ja kohaldamisele kuuluvad tarbijamüüki reguleerivad sätted.

Poolte vahel sõlmitud müügilepingu p 1 kohaselt kohustus müüja andma ostjale üle sõiduki Saab 9000 vin-koodiga XXXXXXXXXXXXXXXXX. Lepingu p 2 kohaselt ei oma ostja müüja suhtes pretensioone auto komplektsuse ja tehnilise seisukorra suhtes. Antud autoga ei kaasne müüja poolne üldgarantii (tl 16). Lisaks tuleb müügilepingu tingimustena arvestada ka müügikuulutuses toodud tingimusi (tl 73), kuid need puudutavad ainult sõiduki andmeid, varustust, tehnilisi näitajaid. Teavet sõiduki puuduste kohta müügikuulutuses ei ole. Muid tingimusi, mis reguleeriksid sõiduki seisukorda, pooled kokku leppinud ei ole. Hagejal on hoolimata lepingus kokkulepitust õigus tugineda

§ 217lg 2 p-le 6.

Samas mõjutab lepingus kokkulepitu tarbija mõistlikke ootusi asja kvaliteedi suhtes. Müügilepingu kohaselt on sõiduki hinnaks 26 000 krooni, sõiduki registreerimistunnistusest nähtuvalt toimus esmane registreerimine 07.03.

1. a. Seega oli sõiduk ostmise hetkel 14 aastat vana. Arvestades sõiduki iga pidi kostja arvestama sõiduki tavapärasest kasutamisest tingitud kulumise ja sellest tulenevate vigadega. Kostja ei ole vaidlustanud hageja väidet, et 27.10.
2. a hakkas auto mootor tegema kolksuvat häält. Tunnistaja V.P. , kelle kohus luges asjatundjaks, ütlustega on tõendatud, et hageja sõidukil oli mootoris kolks, millega ei oleks tohtinud edasi sõita. Tunnistaja R.K. , kelle kohus luges samuti asjatundjaks, ütlustega on tõendatud, et vaidlusaluse sõiduki korda saamiseks tuleks teha suurem remont. Seega on asjatundjate ütlustega ja kostja omaksvõtuga tõendatud, et sõidukil tekkis 27.10.
3. a oluline rike, mille tõttu ei olnud võimalik sellega sõita. Troost Auto 15.11.
4. a aruande kohaselt põhjustasid kolinat mootoris kepsu- ja raamsaaled, mis on kulunud (purunenud) ebapiisava õlitatuse tõttu (tl 23-24). Viking Motors AS 25.02.
5. a tõendi kohaselt on vaidlusalusel sõidukil mootoris kolks, mis on tekkinud kulunud raam- ja kepsusaaledest (tl 55). OÜ Autoeksperdi Grupp asjatundja K.L. on andnud fotode põhjal arvamuse, mille kohaselt on tegemist sõiduki ekspluatatsiooni käigus tekkinud rikkega – mootori väntmehhanismi liuglaagrite kulumisega. Kulumist kiirendas asjaolu, et õlivõtturi sõel on mehhaaniliste osade ummistuse tunnusega. Tegemist võis olla õlivaeguse tingimustes töötanud mootoridetailidega ja halvast õlitusest tulenenud kahjustustega (tl 162176). Seega oli mootor saanud kahjustada tulenevalt ebapiisavast õlitusest, mis ei saa olla tavapärane kasutatud sõiduki puudus ning millega hageja oleks pidanud tarbijana arvestama. Kohus asus seisukohale, et vaidlusalune sõiduk ei vasta eeltoodu alusel vähemalt alates 27.10.
6. a lepingutingimustele. Ülejäänud hagiavalduses toodud sõidukil 20.10.
7. a ja 25.10.
8. a tuvastatud puudused on oma olemuselt sellised, mis on tõenäoliselt 14 aastat 4 vanade sõidukite puhul tavapärased, hageja pidi nende puudustega arvestama ja need ei too kaasa sõiduki lepingutingimustele mittevastavust. Müüja vastutuse tekkimiseks pidi mittevastavus

§ 218lg 1 kohaselt eksisteerima juba asja üleandmisel.

Seaduse kohaselt ei pidanud mittevastavus avalduma asja üleandmisel, kuid selleks hetkeks pidi olemas olema mittevastavuse põhjustanud asjaolu. Järelikult ei pidanud sõiduki üleandmiseks olema kolksu mootoris, kuid autol pidi olema selle põhjustanud ebapiisav õlitus. Kuna puudus ilmnes kuue kuu jooksul asja üleandmisest, tuleks eeldada, et see oli olemas juba üleandmise ajal. Kostja peaks tõendama, et puudus on tekkinud hageja enda tegevuse tagajärjel. Kostja väidete kohaselt tekkis puudus seoses ebaõige õlivahetusega. Tunnistaja V.P. ütlustega on tõendatud, et 20.10.

1. a ei teinud sõiduki mootor tavapärasest erinevat häält. Asjatundja arvamuse kohaselt võib saale kolks tekkida õlivahetuse tagajärjel. Tunnistaja R.K. ütlustega on tõendatud, et ebapiisava õlituse põhjuseks oli see, et teine raamsaale laager oli ebapiisavalt kinnitatud, poldid olid lahti ning tavapärase õlivahetuse puhul neid polte lahti ei võeta. Tunnistaja viibis pidevalt sõiduki kõrval, kui seda Viking Motors AS-is defekteeriti ning kohtul ei ole alust tunnistaja ütlustes kahelda. Tunnistaja kui asjatundja ütlustega on tõendatud ka see, et antud juhul ei olnud kolksu tekkimise põhjuseks see, et karteri seinalt oli sete lahti tulnud. Kostja esitatud K.L. (tl 103-105, 223, 224) ja A.T. (tl 106-108, 225-226) seisukohtadest ei nähtu muud saale kolksu tekkimise põhjust, samas ei ole kostja esitatud asjatundjad ka vaidlusalust sõidukit näinud. Ka muudest kostja esitatud tõenditest (tl 147-150, 211-218) ei nähtu, et antud juhul tekkis saale kolks just õlivahetuse tagajärjel. Asjaolu, et tehnoülevaatusel ei tuvastatud saale kolksu, ei tõenda, et kolksu põhjust (ebapiisavalt kinnitatud poldid) ei olnud sõiduki müügi ajal. Seega tuleb eeldada, et puudus oli olemas juba asja üleandmisel. Kostja ei ole viidanud muudele müüja vastutustest vabanemise asjaoludele. Kohus jättis tähelepanuta poolte viited auto läbisõidule (tl 113-114, 152), kuna puudus ilmnes 6 kuu jooksul pärast asja üleandmist. Samuti jättis kohus tähelepanuta kostja viited sellele, et hageja sõitis edasi kolinaga mootoris (tl 109-112, 137). Sõidukil olid puudused hoolimata hageja tegevusest. Kuna eeldused on täidetud, on hagejal õigus kasutada kostja vastu õiguskaitsevahendeid. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja esitas kostjale 29.10.
2. a avalduse lepingu tühistamiseks ning 15.01.
3. a avalduse lepingust taganemiseks. Kohus leidis, et kuivõrd hagejal ei pea olema õigusalaseid teadmisi ning ka esialgses avalduses on viidatud sõiduki vigadele, saab ka 29.10.
4. a avaldust käsitleda lepingust taganemise avaldusena. Hageja ei ole kohtumenetluse kestel väitnud, et leping oleks tühine TsÜS § 92, § 97 või § 86 alusel. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid lepingust taganemise avalduse aja, vormi ega

§ 220alusel.

Kuna asjatundjate arvamuste kohaselt ei tohi kolinaga mootoris sõita, ei saa hageja sõidukit kasutada ja kostja on müügilepingut oluliselt rikkunud. Hagejal on õigus lepingust taganeda

§ 116

alusel, arvestades

§ 114nõudeid.

Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt hageja takistas kostjal rikke olemuse ja põhjuse selgeks tegemist. Lepingust taganemine on

§ 116

kohaselt üldjuhul võimalik alles pärast ostja poolt müüjale müüdud asja parandamiseks või asendamiseks täiendava tähtaja andmist. Täiendavat tähtaega ei pea andma

§ 223lg-tes 1 ja 2 nimetatud juhtudel.

Kohus leidis, et kuivõrd sõiduki mootori remonti on üldjuhul võimalik korraldada mõistliku aja jooksul, ei saa eelduslikult asuda seisukohale, et asja parandamisega oleks tekitatud hagejale põhjendamatuid ebamugavusi. Samuti ei nähtu poolte esitatud asjaoludest, et asja parandamine või 5 asendamine ei ole võimalik. Seega ei kuulu

§ 223kohaldamisele.

Hageja taganes lepingust kaks päeva pärast puuduse avaldumist. Avaldustest ja poolte kirjavahetusest nähtuvalt esitas hageja ainult sõiduki eest tasutud raha tagastamise nõude, hageja ei ole kordagi nõudnud kostjalt sõiduki remontimist (tl 33-39, 79-99) ega võimaldanud selle remondiks kostja juurde transportimist. Toimikust nähtub, et hageja ei ole andnud kostjale täiendavat tähtaega sõiduki lepingujärgsesse seisukorda viimiseks, täidetud ei ole müügilepingust taganemise kõik eeldused ning hagejal ei olnud õigus sellist õiguskaitsevahendit kasutada. Kohus leidis eeltoodu alusel, et hagi 2501.33 euro ja viiviste väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. Kuna kõik lepingust taganemise eeldused ei ole täidetud, ei saa kohus tuvastada, et kostjal on

§ 189

alusel kohustus lepingule mittevastav asi vastu võtta ning

§ 191alusel kulutused hüvitada.

Kohus ei saa võtta eraldi seisukohta hageja taotluse osas tuvastada kostja poolt hagejale müüdud sõiduki lepingutingimustele mittevastavus. Kohus tuvastas nimetatud asjaolu ühe hagi rahuldamise eeldusena. Hagejal ei ole õiguslikku huvi ainult lepingutingimustele mittevastavuse tuvastamiseks. Kuna kohus jättis hagi 2501.33 euro ja viiviste väljamõistmiseks rahuldamata, ei analüüsinud kohus ka hageja poolt sõidukile tehtud kulutusi (tl 20, 21, 22, 23, 26, 27, 28, 53-54, 77-78). Kohus jättis tähelepanuta V.P. teadmisi kajastavad sertifikaadid (tl 132-133), kuna poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et tegemist on asjatundjaga. Kohus jättis tähelepanuta Troost Auto OÜ aruandele lisatud dokumendi (tl 25), sest hageja väidetest ei selgu, mida sellega tõendada soovitakse. Samuti jättis kohus tähelepanuta garantii kohta käivad tõendid (tl 7477), kuivõrd hageja ei ole soovinud sõiduki remonti. Kohus jättis tähelepanuta R.K. kirjalikud seisukohad, isik on tunnistajana üle kuulatud (tl 40) ning Troost Auto OÜ-le esitatud arved (tl 134-136), kuna need ei ole asjakohased. Kohus jättis asjasse puutumatuna tähelepanuta Autotarvete OÜ kirjelduse (tl 219-222). Samuti ei ole asjakohane kostja viide, et hageja on osalenud rallil (tl 10-12) ning muud otsuses analüüsimata tõendid. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Mihkel Õnnis esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist osaliselt ja uue otsuse tegemist selles osas, millega jäeti hagi rahuldamata. Apellant palub tuvastada, et 16.10.2010 kostja poolt hagejale müüdud asi (sõiduauto Saab 900, VIN-kood XXXXXXXXXXXXXXXXX) on lepingutingimustele mitte vastav ja mõista välja kostjalt hageja kasuks 2501.33 eurot. Apellant palub kohustada kostjat lepingule mittevastav asi vastu/tagasi võtma. Apellant palub mõista välja kostjalt hageja kasuks alates kostja poolt ostuhinna saamisest kuni ostuhinna (1661,70 eurot) täieliku tagastamiseni viivis summast iga viivitatud päeva eest. Apellant palub menetluskulud jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) on kohus kohtuotsust tehes tuginenud üllatuslikult asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud ning sellest tulenevalt rikkunud TsMS § 436 lg
2. Kohus kohaldas hagi rahuldamata jätmisel täiendava tähtaja instituuti

§ 114

alusel, mida ei ole menetluses arutatud; 2) jõuab kohus põhjendamatult järeldusele, et toimikust nähtub, et hageja ei ole andnud kostjale täiendavat tähtaega sõiduki lepingujärgsesse seisukorda viimiseks; 3) rakendas kohus täiendava tähtaja instituudi ebaõigesti; 4) kohtu järeldusteni jõudmine ei ole jälgitav. Kohus ei täpsusta, milliseid tõendeid ta täpselt hindas; 6 5) ei saa hageja kohtuotsusest aru, kuidas hageja takistas kostjal rikke olemuse ja põhjuse selgeks tegemist; kuidas ta esitas ainult sõiduki eest tasutud raha tagastamise nõude, kui ta allpool äratoodud kirjavahetuses küsib korduvalt remontimise ja muu vastava kohta; kuidas ta ei andnud täiendavat tähtaega kui kaks ja pool kuud kestnud kirjavahetuse kestel kogu aeg uuris vastustajalt, et mida ta võtab ette oma kohustuste täitmiseks ehk sõiduki lepingutingimustele vastavusse viimiseks; 6) oli vastustajale antud mõistlik täiendav tähtaeg oma kohustuse täitmiseks. Apellant tõendab oma nimetatud väidet apellatsioonimenetluses (kuna see on esimene koht, kus seda teha – TsMS § 5 lg 1 ja 2 ei nõudnud apellandilt, esimese astme kohtus, oma algatusel sellise asjaolu väljatoomist ega vastava väite tõendamist) poolte kirjavahetusega mida kohtuistungil ei uuritud; 7) jättis kohus käsitlemata, et

§ 116

lg 1 näeb ette, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud – siin ei ole sõnagi täiendava tähtaja andmisest; 8) asub apellant seisukohale, et alternatiivse väitena on täidetud

§ 116

lg 4 teise lause koosseis, kus nähakse ette, viidates vastavalt

§ 116

lg 2 p-le 2 õigus lepingust taganeda kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; 9) kirjutab kohus kohtuotsuses, et kohus ei saa võtta eraldi seisukohta hageja taotluse osas tuvastada kostja poolt hagejale müüdud sõiduki lepingutingimustele mittevastavus. Hagejal ei ole õiguslikku huvi ainult lepingutingimustele mittevastavuse tuvastamiseks. Hagejal on väga konkreetne õiguslik huvi tuvastada lepingutingimustele mittevastavus; 10) ei vormistanud kohus hageja tuvastusnõuet eraldi resolutsioonipunktina. Sellega rikkus kohus TsMS § 442 lg-st 5 tulenevat kohustust lahendada otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused; 11) jättes menetluskulud hageja kanda rikkus kohus TsMS § 162 lg-st 1 tulenevat põhimõtet, et hagimenetluse kulud kannab pool kelle kahjuks otsus tehti. 5. Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palub menetluskulud jätta apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) apellandi väide, et kohus on kohtuotsust tehes tuginenud üllatuslikult asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud, ei ole põhjendatud ja kohus ei ole rikkunud menetlusnormi; 2) apellandi väide, et kohus on ületanud täiendava tähtaja institutsiooni rakendamisel diskretsiooni piire, on põhjendamatu ja alusetu; 3) kohus on õigesti tuvastanud, et hageja ei ole kauba remontimist nõudnud. 4) apellandi viide

§ 116

lg 2 p-le 2 ei ole asjakohane, kuivõrd antud juhul ei ole tegemist väidetava kohustuse rikkumisega, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Apellant ostis 14 aastat vana 7 sõiduauto kasutamiseks. Isegi kui vastaks tegelikkusele, et müügihetkel oli juba auto mootoris rike ja see kostja poolt oleks hiljem parandatud, siis oleks apellandi huvi lepingu täitmiseks püsimise eeldus täidetud; 5) on asjakohatu apelland viide 29.10.

1. a koostatud ja kostjale edastatud ”Avaldus lepingu tühistamiseks”, kuivõrd lepingu tühistamise alused puudusid. Hageja ei ole tõendanud, et tegi tehingu eksimuse tõttu ega ka muul põhjusel, mis annaks aluse lepingu tühistamiseks. Hageja esitas kostjale 15.01.
2. a lepingust taganemise avalduse; 6) ei nõustu vastusaja apellandi ja maakohtuga, et tuleb eeldada, et rike esines müügihetkel, kuivõrd see tekkis 6 kuu jooksul arvates müügist; 7) ei nõustu vastustaja apellandi ja kohtu seisukohaga, et kostja on müügilepingut oluliselt rikkunud. Isegi kui väidetav mootori rike esinenuks müügihetkel, ei saanud kostja seda ette näha, kuivõrd see ei avaldunud. 14 a vana sõiduauto ostmisel on eeldus, et sellega saab sõita, kuid seda tuleb ka aeg ajalt parandada. Seega ei ole kostja lepingut selles osas oluliselt rikkunud; RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud. Maakohtu otsus tuleb materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise tõttu tühistada ja ringkonnakohus teeb uue lahendi, millega rahuldab hagi osaliselt ning muudab menetluskulude jaotust.
4. TsMS § 652 lg 1 p 1 tulenevalt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Apellant ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud järgmiste asjaolude tuvastamist maakohtu poolt: 1) poolte vahel sõlmiti 16.10.2010 kasutatud sõiduauto müügileping, milles hageja on käsitletav tarbijana; 2) sõiduk ei vastanud lepingutingimustele põhjusel, et mootoris tekkis 27.10.2010 kolin, mille põhjustasid kepsu- ja raamsaaled, mis olid kulunud(purunenud) ebapiisava õlituse tõttu; 3) ülejäänud hageja poolt loetletud puudused on omased 14 aastat vanale sõidukile ja ei toonud kaasa sõiduki lepingutingimustele mittevastavust; 4) kostja on müügilepingut oluliselt rikkunud; 5) kostja vastutab sõiduki lepingutingimustele mittevastavuse eest, st lepingu rikkumise eest. Asjas ei ole esitatud vastuapellatsioonkaebust, ringkonnakohus märgib, et TsMS § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole vaidlustamata asjaolude tuvastamisel rikkunud õigusnorme ja TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus eelnimetatud maakohtu poolt tuvastatud asjaolud apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja asja lahendamisel aluseks.
5. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et käesolevas vaidluses ei kuulu kohaldamisele

§ 223. Hageja oli esitanud müügilepingust taganemise avalduse.

Maakohus leidis, et kostja on lepingut

§ 116

lg 1 järgi lepingut oluliselt rikkunud, kuid tegemist oli sellise 8 olulise rikkumisega, mis annab taganemisõiguse üksnes eeldusel, et hageja andis eelnevalt kostjale

§ 114nimetatud täiendava tähtaja.

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hageja pidi lepingust taganemiseks andma täiendava tähtaja. 9. Maakohus tuvastas õigesti, et kostja rikkus lepingut oluliselt ja vastutab selle eest, samuti leidis põhjendatult, et hageja on käsitletav tarbijana.

§ 116lg 2 sätestab lahtise loetelu asjaoludest, millal eelkõige on rikkumine oluline.

Nimetatud üldiseid aluseid täiendab müügilepingu korral

§ 223

lg 1, mis loetleb alternatiivselt alused, millal loetakse müüja lepingut oluliselt rikkunuks. Müügilepingu puhul loetakse müüjat müügilepingut oluliselt rikkunuks

§ 223

lg 1 kohaselt muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist.

§ 223

lg 1 viimase alternatiivi järgi loetakse müüjat müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui müüja ei ole asja mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist parandanud või asendanud. Puudustega asja saamisel peab ostja kõigepealt müüjat puudustest teavitama (

§ 220lg 1).

Lepingutingimustele mittevastavusest teavitamisest hakkab kulgema

§ 223

lõikes 1 mainitud mõistlik aeg, mille jooksul on müüjal võimalus oma kohustuse rikkumine heastada (

§ 107

). Kui müüja selle aja jooksul oma kohustuse rikkumist ei heasta, on tegemist olulise lepingurikkumisega

§ 223lõike 1 viimase alternatiivi mõttes ning ostja saab lepingust taganeda.

Hageja teatas 28.10.2010, et kuna autol on ilmnenud oluline mootoririke, siis soovib ta sõidukit tagastada ja ostuhinda tagasi (I kd lk 79). Pärast 28.10.2010 toimus poolte vahel intensiivne kirjavahetus, kus tehti vastastikku etteheiteid ja seati tingimusi, mis päädisid sellega, et kostja ei saanud autot tema pakutud ajal viia puuduse kontrollimiseks Tallinnast Tartusse. Käesolevas asjas on poolte vahel vaidlus selle üle, kas hageja andis kostjale võimaluse puudusega asi üle vaadata ja vajadusel parandada. Ringkonnakohus leiab, et ainuüksi kokkuleppele mittejõudmine auto Tartusse toimetamise aja ja tingimuste osas, ei takistanud kostjat heastada rikkumine. 10. Asja materjalidest nähtub, et hiljemalt 01.12.2010 teatas hageja kõik vajalikud andmed, sh auto asukoha aadressi ja telefoninumbri, mille kaudu suhelda ostjaga (lk 83). Kostja soovitas hagejale viia auto ekspertiisi ( I kd lk 80), seejärel teatas 29.11.2010, et müüja soovib ise tutvuda auto hetkelise olukorraga (I kd lk 82), autot müüja juurde ei transporditud, kuid 30.12.2010 teatas kostja e-kirjas, et ta ei ole sõidukil ilmnenud mootoririkke eest vastutav (I kd lk 98). Ringkonnakohus märgib, et müüja suhtles ostjaga puuduse kindlakstegemise ja puuduse põhjuse selgitamise teemal, kuid ei märkinud kordagi, et sooviks asja parandada, seetõttu puudub alus ostjale ette heita, et temast tulenevalt ei saanud müüja lepingu rikkumist heastada. Riigikohus on lahendis 3-2-1-11-10 p-s 11 väljendanud seisukohta, et müügilepingu olulise rikkumisega ei ole tegemist ainult siis, kui ostja nõuab enne asja parandamist.

§ 223

lg 1 viimase alternatiivi kohaldamise eelduseks on see, et ostja teatab müüjale asja lepingutingimustele mittevastavusest, mitte lepingu täitmise nõude esitamine õiguskaitsevahendina. Pärast seda, kui ostja on müüjat asja lepingutingimustele mittevastavusest teavitanud, on müüjal võimalik rikkumine

§ 107kohaselt heastada.

Kui ta seda mõistliku aja jooksul ei tee, on ta

§ 223

lg 1 viimase alternatiivi järgi oluliselt lepingut rikkunud ning ostjal on õigus lepingust taganeda. Ka direktiiv ei näe tarbijale müügi puhul taganemise eeldusena ette enne täitmisnõude esitamist. 9 Ringkonnakohus leiab, et hagejal oli

§ 223

lg 1 alusel õigus käesolevas asjas tuvastatud asjaolude alusel müügilepingust taganeda põhjusel, et müüja pärast seda, kui ostja oli teatanud puudusest ei kõrvaldanud puudust mõistliku aja jooksul. 11. Apellandi väide, et maakohus kohaldas üllatuslikult

§ 114tulenevat täiendava tähtaja regulatsiooni, on põhjendatud.

Ringkonnakohus leiab, et kui maakohus tuvastas lepingu olulise rikkumise, kuid leidis, et taganemise kehtivuse eeldusena pidi ostja müüjale andma

§ 114

lg 1 alusel täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks, siis pidi maakohus seda eelnevalt menetlusosalistega arutama. Samas ei oleks ainuüksi see rikkumine aluseks maakohtu otsuse tühistamisele. Ringkonnakohus märgib, et kui kohtulahend üllatab pooli ja kohus kohaldab normi, mille kohaldamist ei arutatud menetluses ning seetõttu ei saanud pooled asjas tähtsust omavaid asjaolusid esitada, siis on apellatsioonkaebuses õigus ja kohustus need rikkumised esile tuua ja vajaduse korral vastavad uued asjaolud esitada. Kuna ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei pidanud ostja müüjale täitmiseks täiendavat tähtaega andma, siis ei võta ringkonnakohus apellandi poolt teiste

§ 114ebaõige kohaldamise väidete osas seisukohta.

12. Apellandi väide, et maakohus jättis põhjendamatult tähelepanuta hageja nõude tuvastada nõudena faktiline asjaolu, et kostja rikkus oluliselt lepingut, ei ole õige. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et tegemist on hagi alusesse kuuluva asjaoluga, mille tuvastamine kohtulahendi resolutsioonis ei ole põhjendatud. 13.

§ 191

lg 2 kohaselt, kui lepingupool tagastab eseme, hüvitab selle väärtuse või kui väärtuse hüvitamise kohustus on vastavalt käesoleva seaduse § 190 lõike 1 punktile 1 või 2 välistatud, peab teine lepingupool hüvitama esemele tehtud vajalikud kulutused. Muud kulutused tuleb lepingupoolele hüvitada vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui teine lepingupool on kulutuste läbi alusetult rikastunud. Hageja esitas nõude mõista kostjalt välja järgmised kulutused: - sõiduki parandamise ja hooldamise kulud 403,35 - sõiduki ARK-s registreerimise kulu 180,87 € - sõiduki tehnoülevaatuse kulu 31,95 € - sõiduki defekteerimise kulu 200 € Kokku kulutused summas 839,63 €. Ringkonnakohtu istungil vastas kostja-vastustaja kohtu küsimusele, et kostja ei vaidlusta, et tegemist oli vajalike kulutustega. Ringkonnakohus leiab, et kuna hageja on tõendanud kulutuste tegemise nõutavas summas ja kostja ei ole vaidlustanud, et tegemist oli vajalike kulutustega, siis tuleb hageja nõue summas 839,63 € rahuldada. 14.

§ 189

lg 1 kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Tegemist on dispositiivse sättega. Hageja esitas nõude kostja vastu lepingu alusel makstud raha tagastamise nõudes, kuid ei esitanud nõuet intressi nõudes. Ringkonnakohus lähtub hageja nõude piiridest ja leiab, et hageja nõue kostja vastu lepingujärgse müügihinna 1661,70 € ja vajalike kulutuste summa 839,63 € osas tuleb rahuldada. 15. Hageja nõue mõista kostjalt välja viivis alates ostuhinna tasumisest kuni selle tagastamiseni on põhjendatud osaliselt.

§ 113

lg 1 kohaselt võib rahalise kohustusega täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. 10 Hageja ei ole taotlenud intressi väljamõistmist raha kasutamise eest, seega saab viivise välja mõista alates taganemisest tuleneva tagasitäitmise suhte sissenõutavaks muutumisest. Hageja esitas kostjale kaks avaldust, esimese 29.10.2010 ja teise 15.01.2011. Maakohus on tuvastanud, et ka esimene avaldus, s.o 29.10.2010 esitatut saab käsitleda sisu ja selles esitatud nõuetest tulenevalt taganemisavaldusena. Ringkonnakohus leiab, et kuna eelnevalt tuvastas ringkonnakohus esitatud asjaolude alusel, et taganemisõigus tulenes

§ 223

lg-st 1, mille kohaldamise eelduseks oli müüjale rikkumisest teatamine ja müüja poolt rikkumise kõrvaldamata jätmine, siis tuleb taganemise ajaks lugeda 15.01.

1. Esimese avalduse esitamise ajal 29.10.2010 pidasid pooled läbirääkimisi sõiduki ülevaatamise ja puuduste olemasolu osas ning tõendatud on, et 01.12.2010 teatas müüja kostjale auto asukohta vajalikud andmed ja 30.12.2010 esitas müüja seisukoha, et tema ei ole lepingurikkumise eest vastutav. Eeltoodust tulenevalt ei olnud taganemise eeldused 29.10.2010 seisuga täidetud, kuid 15.01.2011 oli hageja taganemine õigustatud. Ringkonnakohus leiab, et kuna taganemine toimus 15.01.2011, siis muutus vastastikuse tagastamise nõue sissenõutavaks 16.01.
2. Hageja ei ole hagis välja toonud viivise määra ega suurust. Ringkonnakohus leiab, et kohaldamisele kuulub

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgne viivise määr.

16. Taganemise tagajärjel peavad lepingupooled tagastama teineteisele lepingu järgi üleantu.

§ 189

lg 5 kohaselt lepingupool, kes peab asjaoludest tulenevalt mõistlikult ette nägema lepingust taganemise võimalikkust, peab hoolitsema selle eest, et lepingust taganemise korral oleks üleantu tagastamine võimalik. Käesoleval juhul on hageja lepingust taganenud ja kuna tema valduses on lepinguese, siis oli tal seadusest tulenev kohustus tagada lepingueseme säilimine sellises väärtuses nagu see oli üleandmise ajal, arvestades tehtud parendusi.

§ 111

lg 1 kohaselt kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Menetlusosalised ei ole esitanud taotlusi kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks TsMS § 445 alusel. Lepingu alusel üleantu tagastamise koht on reeglina sama kui oli üleandmise koht. 17. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab hagi põhinõude osas täielikult ja kõrvalnõuete osas olulises ulatuses ning seetõttu muudab maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus jätab TsMS § 162 lg 1 alusel maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud kostja kanda. Üllar Roostoja Kertsi Kerstna-vaks 11 Andra Pärsimägi