2-11-33988 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roomet Sõnna Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 04.juunil 2012 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlu

§ 142

lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS –s Swedbank ( konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal ( konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (

§ 187lg 6).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED 1. Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 28 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest, hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid, mis on saadetud registrijärgsel kostja aadressil Silikaadi 5 Võru on kohtule postiasutuse poolt tagastatud märkusega „ei ela antud aadressil“ (tl 26). Hagimaterjalid, mis on saadetud hageja poolt märgitud kostja aadressil Jüri 30b-38 Võru linn on kohtule postiasutuse poolt tagastatud märkusega saaja ei viibinud kohal (tl 49). Hagimaterjalid, mis on saadetud rahvastikuregistri andmebaasis märgitud kostja aadressil xxxxxxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxxxx on kohtule postiasutuse poolt tagastatud märkusega ei ela/asu aadressil (tl 48). Rahvastikuregistri andmebaasi järgi on kostja registrijärgne elukoht xxxxxxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxxxx (tl 35). Lõuna Prefektuuri Korrakaitsebüroo õiendi kohaselt (tl 51) ei ela K. R. Põldhiire talus Kääpa külas Lasva vallas Võrumaal ning tema asukoht on politseile teadmata. Maksu-ja Tolliameti andmebaasi järgi on K. R. teostatud maksustatavaid väljamakseid viimati juunis 2010.a.(tl 52). Hageja taotleb kostjale menetlusdokumentide avalikku kättetoimetamist. Kostjale on kohtumäärused ja hagimaterjalid avalikult kättetoimetatud avaldamisega Ametlikes Teadannetes 16.märtsil 2012 (tl 71). Avalikult kättetoimetamisega loeb kohus arvestades

§ 317lg 5 sätestatut menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks.

Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud.

§ 407

lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha 2

§ 407lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.

Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab

§-s 407 lg 1, lg 3, lg 5, lg 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.

§ 444

lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 01.06.2009 Placet Group OÜ-ga laenulepingu, mille alusel sai kostja laenu 3 000 krooni ning kohustus laenu ja intressi 600 krooni tagastama hiljemalt 01.07.
2. Laenu saamiseks täitis kostja hageja internetikeskkonnas www.smsmoney.ee laenutaotluse ankeedi ning kinnitas laenulepinguga nõustumist. Laenu tagastamise tähtpäevaks ei ole kostja laenu koos intressidega tagastanud. Hageja nõuab kostjalt 383, 46 euro tasumist; millest 191, 73 eurot moodustab tagastamisele kuuluv laenu põhisumma; 38, 35 eurot laenu intress ning 153, 38 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule ärakirjad laenutaotlusest, laenulepingu üldtingimustest ja laenusumma ülekande maksekorraldusest ( tl 11-29). VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik ( krediidiandja) kohustub andma teise isiku ( krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Vastavalt VÕS §-dele 8 lg 2; 76 lg 1; 82 lg 1, 7; 100; 101 lg 1 p 1, 6; 113 lg 1 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
3. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Hageja taotleb

§ 407lg 1 alusel tagaseljaotsuse tegemist.

Neil asjaoludel kuulub hagi

§ 407

lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kokku 383, 46 eurot; millest 191, 73 eurot moodustab tagastamisele kuuluv laenu põhisumma; 38,35 eurot laenu intress ning 153, 38 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Tulenevalt

§ 468lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.

MENETLUSKULUD 4.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus, rahuldades hagi, jätab

§ 162lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda.

Vastavalt

§ 174

1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures

§ 176

lg 4 kohaselt ei kohaldata

§ 176

lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks

§ 1741sätestatud korras. 3

§-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Vastavalt

§ 143

p 5 on asja läbivaatamise kulud väljaandes Ametlikud Teadaanded või ajalehes kutse või teate avaldamise kulud. Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 63, 91 eurot ja riigilõiv 6, 39 eurot teate avaldamise eest Ametlikud Teadaanded kaudu. Vastavalt

§ 144

p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt välja mõistmist. Antud hagi näol on tegemist hagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise, selle kohtusse esitamisega ning taotluse esitamisega menetlusdokumentide avalikult kättetoimetamiseks. Arvestades nõude suurust (hagihinda) ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust, asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 50 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt taotleb hageja kostjalt välja mõista ka menetlusdokumentide kohtutäituri kaudu kättetoimetamise eest tasutud tagatisraha 26, 76 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostjale menetlusdokumente kätte toimetatud kohtutäituri vahendusel. Seega on hageja tasunud ette toimingu eest, mis on jäänud tegemata. Eeltoodut arvestades ei kuulu rahuldamisele hageja taotlus asja läbivaatamise kuluna menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel kättetoimetamiseks ette tasutud 26,76 euro väljamõistmiseks kostjalt. Hagejal on õigus esitada kohtule

§ 150lg 7 alusel taotlus nimetatud kulude tagastamiseks.

5. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades

§ 174

1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostja hüvitatavad menetluskulud, tuleb kostjalt K. R. Placet Group OÜ kasuks välja mõista menetluskulu kokku 120,30 eurot. Kohtunik: 4