3-11- 1260 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht 29.juuni 2012, Tallinn Haldusasja number 3-11-1260 Haldusasi V. N. kaebus Roosna

) § 66 lg 2 sätestab, et muu hulgas korraldab kohaliku omavalitsuse üksus oma haldusterritooriumil olmejäätmete, eelkõige prügi ehk segaolmejäätmete, kogumise ja veo. Sama seaduse § 71 lg 1 alusel on Roosna- Alliku vallas jäätmehoolduseeskiri kehtestatud vallavolikogu 28.04.2011 määrusega nr 3. Tuginedes

§ 67

lg 2 järgi antavale õigusele on Roosna – Alliku vallal vallavolikogu 21.06.2006 otsusega nr 28 sõlmitud 10.07.2006 tähtajatu haldusleping MTÜ Kesk- Eesti Jäätmehoolduskeskusega (edaspidi KEJHK). KEJHK poolt korraldatud jäätmeveo konkursi alusel teostab alates 01.04.2011 jäätmevedu Roosna- Alliku vallas Veolia Keskkonnateenused AS. 8.

§ 69

lg 1 alusel loetakse jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas.

§ 135

lg 3 alusel on jäätmevaldajaks ka suvila, elu- või äriruumina kasutatava ehitise või korteri kui vallasasja omanik või valdaja. V. N. on Roosna- Alliku vallas xxx elamu omanikuna jäätmevaldaja

§ 135

lg 3 mõistes.

§ 69

lg 41 alusel on korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest vabastatud need isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba. Lõige 4 annab kohaliku omavalitsuse üksusele õiguse jäätmevaldaja erandkorras vabastada tema taotluse alusel teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest, kui omavalitsus on veendunud et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata. Selleks on omavalitusel

§ 69

lg 42 alusel kohustus kohapeal kontrollida et jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise asjaolud on tõesed ja vabastamist võimaldavad. Eeltoodut toetav säte on olemas ka Roosna-Alliku valla kehtivas jäätmehoolduseeskirjas ja § 22 lg 1 alusel on jäätmevaldajal õigus esitada vallavalitsusele taotlus enda tähtajaliseks ja erandkorras korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamiseks, kui jäätmevaldajale kuuluval kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata. Taolise sisuga taotlust kaebaja Roosna – Alliku Vallavalitsusele esitanud ei ole. Kaebaja 31.01.2011 avalduses Roosna – Alliku vallavanemale (14.

1. 2011 kiri 9-4.4/127) nõuab kaebaja, et ta saaks vallavalitsusega sõlmida lepingu selles, et ta ei vaja valla poolt korraldatud jäätmevedu, sest on sellega ise hakkama saanud ja saab ka edaspidi. Valla tähitud kirjaga (kiri 9-4.4/127
2. märtsist 2011) saadetud vastuses V. N.’le selgitati kaebajale, et vastavalt kehtivale seadusandlusele ei ole teda võimalik sellisel põhjusel jäätmeveoga liitumisest vabastada. Ühtlasi selgitati talle, millised on tema kohustused hajaasustuse elamu omanikuna tulenevalt jäätmeseadusest.
3. Vastustaja leiab, et ei ole oma tegevusega ega tegevusetusega põhjustanud V.N.’le kahju 3,84 eurot ja seega puudub alus selle hüvitamiseks. KOHTU PÕHJENDUSED
4. Kohus, hinnanud menetlusosaliste esitatud põhjendusi ja tõendeid nende kogumis, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgmised:
5. Avaliku võimu volituste ja muude avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise aluse sätestab RVastS § 7 lg 1, mille kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 12 lg 1 kohaselt on kahju kannatanud isikule kahju hüvitama kohustatud avaliku võimu kandja, kelle tegevusega kahju tekitati. Tegevusetusega tekitatud kahju on kohustatud hüvitama avaliku võimu kandja, kes jättis õigeaegselt haldusakti andmata või toimingu sooritamata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahjuks loetakse igasugune selle avaliku võimu kandja ülesandeid täitnud füüsilise isiku poolt vahetult põhjustatud kahju, sõltumata sellest, kas ülesandeid täideti teenistussuhte, lepingu, üksikkorralduse või muul alusel. Käesolevas lõikes 3 nimetatud füüsiline isik kannatanu ees ei vastuta, kui seadus ei sätesta teisiti. Seega vastutab ka Roosna-Alliku Vallavalitsuse ametniku T.N. õigusvastase tegevusega tekitatud kahju eest kaebaja ees Roosna-Alliku Vallavalitsus.
6. Kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peab kohus tuvastama kaebaja õiguste rikkumise ja haldusorgani õigusvastase tegevuse. Riigikohtu halduskolleegium on korduvalt (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 16.03.2005 otsus asjas nr 3-3-1-93-04, p 11, ja 09.03.2010 otsus asjas nr 3-31-94-09, p 9) väljendanud seisukohta, et RVastS § 7 lg-st 1 tuleneb muu hulgas nõue tuvastada ka põhjuslik seos õigusvastase tegevuse ja kahju vahel. 12.1 Kaebaja on oma 31.01.2011 avalduses, mis on Roosna-Alliku Vallavalitsuses registreeritud 14.02.2011 nr 9-4.4/127 all (tl 12- 14) märkinud, et ta saab temale omandiõiguse alusel kuuluva Sipelgamäe elamu territooriumil, mida ta kasutab suvekoduna, tekkivate väheste olmejäätmete kogumise ja äraveoga ise hakkama ning nõudnud vallavalitsusega lepingu sõlmimist, kuhu kaebaja saab kirjutada, et ta ei vaja valla poolt pealepressitavat jäätmevedu, kuna on sellega ise hakkama saanud aastast 1976 ja saab ka edaspidi sellega ise hakkama. Roosna-Alliku Vallavalitsuse 09.03.2011 kirjas nr 9-4.4/127 (tl 15) vastati kaebajale, et Roosna-Alliku vald on liitunud korraldatud jäätmeveoga ning segaolmejäätmed tuleb anda riigihanke tulemusel võitjaks osutunud ettevõttele, kelleks on alates 01.04.2011 Roosna-Alliku vallas Veolia Keskkonnateenused AS. Kaebaja majas elab valla andmetel ka talvel kaebaja sugulane ja suvel seal elamist kinnitab kaebaja ise oma kirjas, siis vastavalt

§-le 69 ei saa vallavalitsus kaebajat korraldatud olmejäätmete veost vabastada ega lubada ise jäätmeid prügilasse viia. Korraldatud olmejäätmeveost on vabastatud vastavalt

§-le 69 p 41 isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba. Vabastuse saamiseks peab kaebaja esitama valda loa.

§ 69

lg 1 kohaselt loetakse jäätmevaldaja liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas.

§ 69lg 2 täpsustab, et jäätmevaldaja seaduse 4.

peatüki „Kohaliku omavalitsuse üksuse poolt korraldatud jäätmehooldus“ tähenduses on ka korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum.

§ 135

lg 3 kohaselt jäätmevaldajaks käesoleva seaduse §-de 66–69 tähenduses loetakse ka suvila, elu- või äriruumina kasutatava ehitise või korteri kui vallasasja omanik või valdaja. Seega loetakse jäätmeseaduse kohaselt jäätmevaldajad, so isikud, kes on märgitud

§ 69

lg-s 2 ja § 135 g-s 3 korraldatud jäätmeveoga liitunuks juba seaduse alusel tulenevalt

§ 69

lg-st 1.

§ 69

lg 4 annab kohaliku omavalitsuse üksusele võimaluse jäätmevaldaja tema taotluse alusel erandkorras vabastada teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest, kui kohaliku omavalitsuse üksus on veendunud, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata. Vastavalt

§ 69

lg 41 on korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest vabastatud ka isik, kellel on jäätmeluba või kompleksluba. Enne 19.07.2010 kehtinud

§ 69

lg 4 redaktsiooni kohaselt võis valla- või linnavalitsus erandkorras teatud tähtajaks jäätmevaldaja lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel, kui ta korraldab jäätmekäitluse ise. Kehtiv seadus sellise erandi tegemise võimalust enam ette ei näe. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selle üle, et V. N. omab Roosna-Alliku vallas xxx elamut, mida ta kasutab suvekoduna. Samuti pole kahtlust, et Roosna-Alliku vallas korraldatud jäätmevedu hõlmab segaolmejäätmeid. Vaidlust ei ole ka selle üle, et korraldatud jäätmevedu teostab Roosna-Alliku valla haldusterritooriumil AS Veolia Keskkonnateenused. Samuti pole vaidlust selle üle, et V.N.’l endal puudub jäätmeluba või kompleksluba. Seega on antud juhul täidetud kõik tingimused, mille kohaselt tuleb V. N. lugeda liitunuks Roosna-Alliku valla korraldatud jäätmeveoga ning puuduvad andmed, mille alusel saaks teda seadusest tulenevalt lugeda 4 korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks. Seega on Roosna-Alliku Vallavalitsuse 09.03.2011 kiri nr 9-4.4/127 õiguspärane ja ei riku kaebaja õigusi, mistõttu puudub kaebajal alus selle kirjaga seonduvalt nõuda kahju hüvitamist. 12.2 Kaebaja leiab ekslikult, et Roosna-Alliku Vallavalitsuse ametnik T.N. on kaebajale põhjustanud kahju sõidukulude näol Paidest Roosna-Allikule ja tagasi Paidesse 31.03.2011 ning Paidest Türile ja tagasi Paidesse 14.04.2011. Kaebuse esitaja ei ole väitnud ega tõendanud, et Roosna-Alliku Vallavalitsus või vallavalitsuse ametnik T.N. oleks kaebajat kohustanud 31.03.2011 vallavalitsusse kohale sõitma. Kaebaja on esialgses kohtule esitatud kaebuses märkinud, et kuna kaebaja oli juba 31.03.2011 vallavalitsuses, siis käis ta ka jäätmeveoga tegeleva ametniku T.N. jutul (tl 8). 21.07.2011 Tallinna Halduskohtus registreeritud kaebuse täienduses (tl 43-52) on kaebaja märkinud, et ta otsustas 31.03.2011 minna vallavalitsusse jäätmeveoga tegeleva ametniku T.N. jutule, et lahendada nende poolt jõuga ja sunniviisiliselt pealesurutav olmejäätmete vedu. 03.09.2011 kaebuse täpsustuses (tl 70-77) on kaebaja märkinud, et 31.03.2011 oli käimine Roosna-Alliku Vallavalitsuse ametniku T.N. vallavalitsuses asuvasse ruumi, tema jutule, et lahendada nüüdseks halduskohtusse antud asi kohtuväliselt. Kuigi kaebaja on kaebustes olnud ebajärjekindel põhjendustes, mis asjaoludel ta 31.03.2011 vallavalitsuses käis, nähtub kaebusest siiski, et kaebaja käis 31.03.2011 Roosna-Alliku Vallavalitsuses enda algatusel isiklikust huvist lähtuvalt, kaebaja ei ole väitnud, et Roosna-Alliku Vallavalitsus või vallavalitsuse ametnik T.N. oleks kaebajat kohustanud 31.03.2011 vallavalitsusse või ametniku T.N. juurde minema. Asjaolust, et kaebaja ei saavutanud 31.03.2011 vallavalitsuses käies soovitud tulemust, ei tulene vastustajale kohustust kaebaja sõidukulud hüvitada. Seega ei ole kaebaja sõidukulud vastustaja õigusvastase tegevusega põhjustatud ning kaebajal puudub alus nende sõidukulude vastustajalt väljamõistmist nõuda. Roosna-Alliku Vallavalitsuse 09.03.2011 kirjas nr 9-4.4/127 on kaebajale selgitatud, kes on korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest vabastatud

§ 69

lg 41 alusel ning et

§ 69

lg 41 alusel korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest vabastuse saamiseks tuleb vastav luba vallale esitada. Kirjast ei tulene aga kaebajale kohustust jäätmeluba või kompleksluba taotleda ja selleks Türile Keskkonnaameti struktuuriüksusse sõita. Kaebaja on käinud Türil Keskkonnaameti struktuuriüksuses siiski lähtuvalt isiklikust huvist mitte liituda korraldatud jäätmeveoga. Seega ei ole kaebaja Türile sõitmise sõidukulusid põhjustanud vastustaja õigusvastane tegevus, vaid kaebaja enda soov saada korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest vabastus. Eeltoodust tulenevalt puudub kaebajal alus nende sõidukulude vastustajalt väljamõistmist nõuda. 13. HKMS § 285 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne seadustiku jõustumist tehtud menetlustoimingute korral menetluskulude jaotusele ja nende väljamõistmisele kuni 31.12.2011 kehtinud halduskohtumenetluse seadustikku (edaspidi vana HKMS). Vana HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Samuti sätestab alates 01.01.2012 kehtiva HKMS § 108 lg 1, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Vastustajad ei ole kohtule menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud, seega jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Aili Maasik Kohtunik 5 6