← Eesti

2-11-16155/18

Obsah (7)§ 415§ 113§ 401§ 402§ 142§ 143§ 145

1 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-11-16155 Otsuse tegemise aeg ja koht 28.oktoober 2011, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi AS Bigbank hagi

§ 415lg.1.

K.L. leiab, et viivise arvestamisel tuleks lähtuda

§ 113ja aluseks võtta Eesti Panga poolt avaldatud intressimäärade teated.

Kostja arvestuste järgi oleks põhjendatud viivise suuruseks sel juhul 1 202,99 eurot ning alates 01.07.2011 1,08 eurot päevas.

  1. Kohtuistungil jäi hageja hagis toodud seisukohale. Kostja K.L. vaidles hagile vastu. Kohtuotsuse põhjendused
  2. Maakohus kuulanud ära poolte seletused ja tuvunud tsiviilasja materjalidega leidis, et hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele.
  3. Pooled ei vaidle selle üle, et: 1) R.P. sõlmis hagejaga 26.02.2007 tarbijakrediidilepingu nr 0701573/95kt, millega ta sai õiguse kasutada krediidsummat summas 80 000 krooni; 2) K.L. sõlmis hagejaga 26.02.2007 käenduslepingu, millega ta võttis endale vastutuse kõigi krediidiandja ja R.P.i vahelisest krediidlepingust nr 0701573/95kt ning võimalikest krediidandja ja krediidisaaja vahel tulevikus sõlmitavatest krediidlepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sealhulgs tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmsie üle. Käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks lepiti kokku 290 118 krooni; 3 3) R.P. on sõlmitud tarbijakrediidilepingut rikkunud, mille tulemusena hageja oli sunnitud lepingu 07.08.2008 üles ütlema.
  4. R.P. vastust hagile ei esitanud ega ilmunud kohtuistungile ning TsMS §-st 231 lg.4 tulenevalt tuleb lugeda, et hagi on R.P.i poolt omaksvõetud.
  5. K.L. vaidleb hagile vastu motiivil, et ei ole selge põhivõlgnevuse suurus ning viivis on arvestatud ebaõigesti. 9.

§ 401

lg.1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

§ 402

kohaselt on tarbijakrediidileping krediidleping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiettevõte annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Maakohus on seisukohal, et kostjate omaksvõtuga on tõendatud hageja ja R.P.i vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingu rikkumine. 10.

§ 142

lg.1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuste täitmise eest.

§ 143

lg.1 kohaselt Tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik.

§ 145

lg.1 ja 2 kohaselt Kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. K.L. ei vaidlusta käendust ja oma kohustust vastutada käendajana põhivõlgnikuga solidaarselt hageja ees. 11. Vaidlus põhivõlgnevuse suuruse osas 11.1 K.L.i vastuväite kohaselt on vestlustes hageja poolt volitatud võlgade sissenõudmisega tegelevate ettevõtete töötajatega talle kinnitatud, et põhivõlgnik R.P. on teinud tagasimakseid ja sellega põhivõlgnevust vähendanud. Samas kinnitab K.L., et R.P.i endaga ta ei ole saanud sel teemal suhelda. Tõendeid oma vastuväidete kinnitamiseks K.L. kohtule ei esitanud. TsMS § 230 lg.1 ja 2 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendeid esitavad menetlusosalised. Maakohus on seisukohal, et hageja on oma tõendamiskohustuse täitnud, kuid kostja K.L.i vastuväited on jäänud paljasõnaliseks. 11.2 Vaidlus viivise suuruse osas.

§ 113

lg.1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

-i §-s 94 sätestatud intressimäär, millele 4 lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ettenähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled ei vaidle selle üle, et kostjad on tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitanud ja hagejal on õigus nõuda viivitusintressi. K.L. vaidlustab viivise määra. Hageja viitab hagis, et tarbijakrediidilepingus on pooled leppinud kokku intressimääras 27,05% krediidisummast. Hageja leiab, et ka viivisemääraks on 27,05% aastas. Tarbijakrediidilepingu üldtingimuste p-s 6.1 on pooled kokku leppinud, et Krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti seoses krediidisaaja võla sissenõudmisega või muu lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega seotud kulude hüvitamisega viivitamisel maksab krediidisaaja krediidiandjale viivist tarbijaga sõlmitud lepingu puhul seaduses sätestatud maksimaalses määras. Kohus on seisukohal, et kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad

§ 415

lg.1 ja

§ 113

lg.1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14.01.2009 otsus tsiviilasjas nr 32-1-120-08).

  1. Maakohus on seisukohal, et hagi on tervikuna põhjendatud ja tõendatud ning tuleb täies ulatuses rahuldada. Menetluskulude jaotus
  2. Vastavalt TsMS § 162 lg.1 hagi rahuldamise korral kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Maakohus on seisukohal, et seoses hagi rahuldamisega, tuleb menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda.
  3. TsMS § 174 lg.1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Olev Mihkelson Kohtunik Digitaalselt allkirjastatud

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.