; § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel on hageja laenu tagastamisega viivitamise tõttu õigustatud nõudma kostjalt viivist lepingus sätestatud määras. Laenulepingu üldtingimuste p 8.1 sätestab, et kui laenusaaja ei tagasta laenu laenutaotluses märgitud tähtpäevaks, on laenusaaja kohustatud tasuma laenuandjale tähtaegselt tasumata maksetelt viivist 0,5% tagastamisele kuulunud laenu või tagastamata osa summast päevas. Hageja taotleb kostjalt viivise summas 220,48 eurot väljamõistmist. Hagiavaldusest nähtub, et viivisenõude suurus on tegelikult 678,12 eurot. Seega on hageja nõutava viivise summat vähendades sidunud viivise suuruse põhinõude suurusega. Kohus ei pidanud hageja viivisenõuet põhinõuet ületavas osas õiguslikult põhjendatuks. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 selgitanud, et võlausaldaja õigused oma lepingujärgse viivisenõude sissenõudmisel ei ole piiramatud. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Olukorras, kus nõutava viivise summa ületab oluliselt põhinõude suurust, võib eeldada, et viivis ei kanna enam oma põhieesmärki. Kui rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõutakse põhivõlast suuremat viivist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses, siis tuleb viivisenõuet põhjendada võlausaldajal. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses. Hageja on nõude omandanud nõude loovutamise lepingu alusel, kuid loovutamise lepingut või tingimusi toimikumaterjalidest ei nähtu. Kohus oli seisukohal, et hageja ei ole põhinõuet ületava viivise nõuet põhistanud ega tõendanud ka kahju olemasolu suuremas ulatuses. Sellest tulenevalt ei ole kohtul võimalik võtta seisukohta kahju olemasolu ja suuruse osas. Arvestades eeltoodud seisukohta ja üldist kohtupraktikat, jättis kohus hageja nõude kostjalt põhinõuet ületavas osas viivise väljamõistmiseks rahuldamata. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. OÜ Castovanni esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 6. jaanuari 2012 otsuse tühistamist osas, millega jäeti rahuldamata hagi viivise 123,30 eurot väljamõistmise osas, ja asja saatmist tühistatud osas uueks läbivaatamiseks Tartu Maakohtule. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 3 1) on kohus rikkunud TsMS § 407 lg 1 ja hagimenetluse dispositiivsuse põhimõtet (§ 4 lg 2). Kohus on õigusliku aluseta omaalgatuslikult asunud otsima vastuväiteid hageja nõudele. Kohtul oleks olnud õigus jätta viivisenõue osaliselt rahuldamata üksnes juhul, kui kohustatud isik oleks esitanud viivisenõudele vastuväiteid või taotlenud viivise vähendamist.
lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. Ka
lg-st 1 tulenevalt võib kohus vähendamist rakendada üksnes kohustatud isiku nõudmisel. Riigikohus on leidnud asjas nr 3-2-1-87-10, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet, mida on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses, põhjendada võlausaldajal juhul, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist. Asjades nr 3-2-1-128-07 ja 3-2-1-24-11 on Riigikohus märkinud, et kohus ei vähenda viivist
lg 8 ja § 162 järgi omal algatusel, vaid üksnes võlgniku taotlusel; 2) ei ole hageja nõudnud viivist põhinõudest suuremas ulatuses. Hagiavalduse kohaselt oli hagejal kostja vastu põhinõue summas 447,38 eurot. Asjaolu, et kostja on oluliselt hiljem maksnud tagasi osa põhinõude summast, ei saa olla aluseks kostja vabastamiseks tasumise hetkeks tekkinud viivisest. Sellise lähenemise korral muutuks viivis kui õiguskaitsevahend sisutuks, sest kohustatud isiku poolt põhivõlgnevuse hilisema rahuldamise korral ei peakski ta viivist tasuma. Seda seisukohta kinnitab ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-66-05, mis ütleb, et viivise nõudmisel põhivõlast suuremas ulatuses tuleb lähtuda põhivõla suurusest viivise arvestamise ajal. Isegi kui põhinõude osad oleksid vaadeldavad eri nõuetena, ei ole hageja nõudnud viivist rohkem kui põhinõuete summa. Eeltoodust tulenevalt on asjakohatud ja ebaõiged kohtu seisukohad, et põhinõuet ületava viivise nõuet oleks tulnud põhistada kahju olemasoluga ja et hageja peab tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses. Viivise eesmärgiks on muu hulgas tagada võlausaldaja huvi kohustuse õigeaegse täitmise vastu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Maakohtu vaidlustatud tagaseljaotsus tuleb tühistada ja asi saata TsMS § 657 lg 2 alusel maakohtule uueks läbivaatamiseks. 6. Maakohus jättis vaidlustatud tagaseljaotsusega rahuldamata hagi 123,30 euro viivise väljamõistmiseks. TsMS § 407 lg-st 1 tuleneb kohtu õigus jätta rahuldamata üksnes õiguslikult põhjendamata hagi. Seega pidi maakohus hagi osalisel rahuldamisel viitama õigusnormidele, millised annavad aluse hageja nõude osaliselt rahuldamata jätmiseks.
lg 8 kohaselt ei või kohus viivist alandada omal algatusel, vaid üksnes võlgniku taotlusel. Sarnast seisukohta kinnitab ka Riigikohtu praktika (näiteks lahend nr 3-2-1-128-07). Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja viivise alandamist taotlenud ning maakohus ei ole viidanud ka õigusnormile, milline annaks õiguse viivise alandamiseks kohtu algatusel. Seetõttu tuleb vaidlustatud tagaseljaotsus tühistada ning TsMS § 657 lg 2 alusel saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. 7. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel. Kersti Kerstna-Vaks Andra Pärsimägi 4 Üllar Roostoja
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.