KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 18. juuni 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-09-30628 T

) § 101 lg 1 sätestab, et täisühing vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga. Sama sätte lg 2 kohaselt vastutavad osanikud täisühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga. Võlausaldajal, kes ei ole saanud oma nõudele täielikku rahuldust ühelt solidaarvõlgnikult, on õigus saamata jäänu sisse nõuda teistelt solidaarsetelt võlgnikelt ka juhul, kui ta on algselt esitanud hagi nõude rahuldamiseks ainult ühe solidaarvõlgniku vastu. 03.05.2007 töövõtulepingu sõlmimise ajal olid TÜ Võru Devon osanikeks M.P. ja A.P. . A.P. suri XX.XX.XXXX ja tema vara pärisid abikaasa L. Puusepp ja tütar M.P.. Pärijad ei ole pärandi vastuvõtmisel inventuuri korraldanud ja pärisid sellega kõik A. P. õigused ja kohustuse, mh kohustuse vastustada täisühingu osanikuna täisühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga. Hageja palus kohustada A.P. pärijat L. Puuseppa tasuma solidaarselt TÜ-ga Võru Devon Tartu Maakohtu 24.10.2008 otsusega kriminaalasjas nr 1-0812632 TÜ-lt Võru Devon hageja kasuks väljamõistetud summa tasumata osas, st summas 4 689,89 eurot. Alternatiivselt palus hageja välja mõista solidaarselt TÜ-ga Võru Devon L. Puusepalt hageja kasuks pärandvara arvelt 4 689,89 eurot või välja mõista solidaarselt TÜ-ga Võru Devon ja L. Puusepalt hageja kasuks 4 689,89 eurot. A.P. omas kinnistut asukohaga XXX küla Võru vald, mille ta jagas kaheks kinnistuks ja müüs kinnistud 13.02.2009 M. Neimannile, kes on L. Puusepa poja abikaasa. A.P. a esindas tehingu tegemisel tema eestkostja abikaasa L. Puusepp. Ostja M. Neimann on L. Puusepa poja J. Neimanni abikaasa. Seega müüs L. Puusepp eestkostetava A.P. vara oma alanejale sugulasele, st pojale, mis oli keelatud kuni 31.12.2009 kehtinud perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 2 järgi. Keelatud tehingud on tühised. Hageja nõudis ka 13.02.2009 A.P. esindaja L. Puusepa ja M. Neimanni vahel sõlmitud kinnistute müügilepingu tühisuse tunnustamist ning M. Neimanni ja J. Neimanni kohustamist alusetult saadud kinnistute tagastamiseks. 2. Kostjad L. Puusepp, TÜ Võru Devon, M. Neimann ja J. Neimann vaidlesid hagile vastu. Vastuväidete kohaselt mõisteti Tartu Maakohtu 24.10.2008 otsusega kriminaalasjas nr 1-08-12632 nii TÜ-lt Võru Devon kui M.P. lt välja 88 040 krooni, millest osa on tasutud. M.P. on kinnitanud, et kuna kriminaalkohtus oli tema ainus TÜ Võru Devon esindaja, siis on ta maksnud nii juriidilise isiku kui ka iseenda eest igakuuliselt hagejale ja seega on alusetu väita, et TÜ Võru Devon ei ole oma võlakohustust täitnud.

§ 101

lg 5 annab õiguse osanikul keelduda täisühingu kohustuse täitmisest, kui täisühing ise oma kohustust täidab. A.P. ei saanud piiratud teovõime tõttu juriidiliselt olla täisühingu liige, kuigi formaalselt ta nimi registriosakonnas oli kirjas. L. Puusepa teadmisel oli A.P. haigestumisel kohe kirjutanud avalduse täisühingust lahkumiseks, mille M.P. registriosakonnale pidi edasi toimetama, kuid jättis selle saatmata ja keelas hiljem ka notaril A.P. täisühingust kustutamise avalduse edastamise, sest täisühing eeldab vähemalt 2 osaniku olemasolu. M. Neimann ja J. Neimann leidsid, et A.P. l oli piiratud teovõime ja ta ei saa vastutada M.P. poolt TÜ-le Võru Devon tekitatud kahju eest ja puudub alus vaidlustada ka A.P. nimel tehtud kinnistute müügitehingut. 3 MAAKOHTU LAHEND

1. Tartu Maakohus rahuldas
2. oktoobri 2011 osaotsusega U. Lillepalu hagi L. Puusepa ja TÜ Võru Devon vastu 4 689,89 euro väljamõistmiseks ning jätkas menetlust U. Lillepalu hagis L. Puusepa, M. Neimanni ja J. Neimanni vastu tehingute tühisuse tunnustamiseks ning kinnistute tagastamiseks. Maakohus mõistis L. Puusepalt ja TÜ-lt Võru Devon solidaarselt U. Lillepalu kasuks välja 4 689,89 eurot. Maakohus jättis U. Lillepalu menetluskulud solidaarselt L. Puusepa ja TÜ Võru Devon kanda. Kohtuotsuses esitatud põhjenduste kohaselt taotles hageja asja läbivaatamise kiiruse huvides osaotsuse tegemist rahalise nõude osas. Kui nõue rahuldatakse, võib hageja arvates olla põhjendatud teistest nõuetest loobumine. Poolte vahel ei ole vaidlust, et 03.05.2007 sõlmisid hageja ja kostja TÜ Võru Devon töövõtulepingu puurkaevu rajamiseks. TÜ Võru Devon esitas 04.05.2007 hagejale tasumiseks arve, mille kohaselt hageja tasus TÜ-le Võru Devon kokku 88 040 krooni. TÜ Võru Devon ei ole töövõtulepingut täitnud ega raha hagejale tagastanud. Maakohus nõustus hagejaga, et täisosaniku vastu nõude esitamise eelduseks on asjaolu, et täisühing ei ole kohustusi täitnud. Kohtutäitur Taive Peedosaare õiendist nähtub, et nõuet ei saa täitemenetluses TÜ Võru Devon vastu täita, sest TÜ-l Võru Devon puudub vara. TÜ Võru Devon ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et TÜ Võru Devon on võlga tasuma asunud või suudaks võla tasuda. M.P. ja TÜ Võru Devon vastuväidetest ning tõendist nähtuvalt on M.P. täitnud talle pandud kohustusi.

§ 101

lg 2 kohaselt vastutavad osanikud täisühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga. Osanikult võib nõuda kohustuse täitmist üksnes rahas. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 65 lg-te 1 ja 2 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Seega on hagejal õigus esitada nõue solidaarselt täisühingu ja tema osaniku vastu. A.P. oli kantud äriregistrisse TÜ Võru Devon täisosanikuna töölepingu sõlmimise ajal. Maakohus nõustus hagejaga, et A.P. ei olnud äriühingu juhatuse liige ega teinud tehinguid, miski ei vabasta teda täisosaniku vastutusest. Täisosanik M.P. oli äriregistri kandest nähtuvalt õigustatud tehinguid sõlmima üksi. Paljasõnaline on kostja L. Puusepa väide, et A.P. oli varasemalt esitanud avalduse enda täisosanikust kustutamiseks, kuid teine täisosanik ei edastanud avaldust äriregistrile. Avalduse koopiast nähtuvalt on vastav avaldus notari poolt tõestatud 28.02.2008, vaidlusalune leping sõlmiti 03.05.2007 ja töö pidi teostatama mais-juunis 2007. A.P. vastutaks

§ 102

lg 2 kohaselt ka endise TÜ Võru Devon täisosanikuna solidaarselt teise osanikuga TÜ Võru Devon kohustuste eest. A.P. suri XX.XX.XXXX . Poolte vahel ei ole vaidlust, et A.P. seadusjärgsed pärijad on abikaasa L. Puusepp ja tütar M.P. . Hageja on loobunud käesolevas asjas hagist M.P. vastu, sest tema vastu on hagis toodud asjaoludel juba rahuldatud tsiviilhagi kriminaalasjas, mistõttu kohus lõpetas hageja taotlusel M.P. osas menetluse. L. Puusepp ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks, et ta on pärandist loobunud ja ta on kohtuistungil kinnitanud, et pärandvara suhtes ei ole inventuuri läbi viidud. Seega on kostjale L. Puusepale üle läinud kõik pärandaja A.P. õigused ja kohustused ning L. Puusepp on kohustatud pärimisseaduse (PärS) § 130 lg 3 kohaselt pärandaja A.P. kohustused täitma ka oma vara arvel. Asja materjalidest nähtuvalt on A.P. l kohustus hageja ees solidaarselt TÜ-ga Võru 4 Devon 4 689,89 eurot, mis tuleb solidaarselt TÜ-lt Võru Devon ja A.P. pärijalt L. Puusepalt välja mõista. Hageja on esitanud ka muud alternatiivsed nõuded, kuid kuna maakohus rahuldas kolmanda alternatiivnõuetest, ei pea kohus TsMS § 442 lg 8 kohaselt teiste alternatiivsete nõuete rahuldamata jätmist põhjendama. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. L. Puusepp esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 17. oktoobri 2011 otsuse tühistamist ja asja uueks läbivaatamiseks maakohtule saatmist. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) ei vaidlusta L. Puusepp kohtuotsuses märgitud summat, vaid selle täitmiseks kohustatud isikut. M.P. on 17.11.2011 esitanud notariaalse avalduse Tartu Maakohtu registriosakonnale, mille alusel palub ta kanda ennast TÜ Võru Devon õigusjärglasena äriregistrisse ehk kohustus jääb M.P. kanda; 2) ei nõustu L. Puusepp maakohtu lahendiga, kuna TÜ Võru Devon ei olnud õigusvõimeline ja selle tegevus oleks tulnud lõpetada

15. peatükis sätestatud alustel ning tulundusühing registrist kustutada. Vastavad dokumendid olid vormistatud, kuid need jäeti notariaalselt vormistamata ja äriregistrisse esitamata; 3) on maakohus õigesti leidnud, et Tartu Maakohtu 24.10.2008 otsusega kriminaalasjas nr 1-08-12632 mõisteti TÜ-lt Võru Devon ja sama ühingu osanikult M.P. lt hageja kasuks välja 88 040 krooni. Vastavalt samale kohtuotsusele oli M.P. kohustatud heastama igakuuliselt vähemalt 1 000 krooni kuritegudega tekitatud kahjude hüvitamiseks, mida M.P. ka vastavalt temal olevatele võimalustele tegi ja mille täitmist kontrollis kriminaalhooldusosakond. Tähtsust ei oma, kas raha ülekandjaks oli M.P. isiklikult või kolmas isik, kellel olid omakorda kohustused M.P. ees. On tõlgendamise küsimus, kas hagejale on tasutud summad M.P. kui füüsilise isiku poolt või kui TÜ Võru Devon osaniku poolt; 4) on hageja viinud kohtu eksiteele väites, et TÜ Võru Devon surnud täisosaniku A.P. pärijateks on L. Puusepp ja M.P. . Kohtuotsusest ei nähtu, millise dokumendi alusel on L. Puusepp ja M.P. tunnistatud A.P. pärijateks. PärS § 9 sätestab pärimise alused, mille kohaselt on selleks kas seadus, testament või pärimisleping. L. Puusepp ja M.P. ei ole kaebuse esitamise päevaks esitanud notarile avaldust pärimismenetluse algatamiseks. L. Puusepp ja M.P. pole seda saanud teha objektiivsetel asjaoludel, kuid teevad seda jooksva aasta sees. Ühtlasi esitavad L. Puusepp ja M.P. notarile taotluse pärandvara inventuuri läbiviimiseks. Seega tulenevalt pärimisseadusest ei ole L. Puusepp A.P. a pärija, kuna pärimismenetlust ei ole alustatud ja seega puudub L. Puusepal dokument, mis tõendaks, et ta on A.P. pärija. Seega ei ole ka õiguspärane maakohtu otsus L. Puusepa osas, kuna temale ei ole üle läinud TÜ Võru Devoni täisosaniku A.P. õigused ja kohustused; 5) on maakohtu otsuses õigesti kajastatud hageja seisukoht

§ 101

lg 5 osas, kuid maakohus on jätnud tähelepanuta, et täitedokumendi alusel täisühingu vastu ei saa teostada sundtäitmist osaniku vastu; 6) on kohtuotsuse resolutsioonis dubleeritud Tartu Maakohtu 24.10.2008 otsust kriminaalasjas nr 1-08-12632, mis on ebaotstarbekas, kuna TÜ-l Võru Devon puudub vara, mille kohta on kinnituse andnud ka kohtutäitur. 5. U. Lillepalu vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 5 1) oli TÜ Võru Devon töövõtulepingu sõlmimise ajal õigusvõimeline. Maakohus on õigesti leidnud, et A.P. oli äriregistrisse kantud TÜ Võru Devon täisosanikuna 07.07.1997-18.09.2009, seega ka hagejaga töölepingu sõlmimise ajal.

§ 34lg 2 järgi kehtib äriregistri kanne kolmanda isiku suhtes õigena.

Juhatuse liige M.P. oli juhatuse liikmena õigustatud lepinguid sõlmima üksi. Maakohus on õigesti leidnud, et asjaolu, et A.P. lepinguid ei sõlminud, ei vabastanud teda täisosaniku vastutusest. Vastavalt äriregistri andmetele ei ole A.P. TÜ Võru Devon täisosanik alates 18.09.2010.

§ 101

lg 2 järgi vastutavad täisosanikud täisühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga.

§ 102

lg 2 kohaselt vastutab täisühingu endine osanik solidaarselt teiste osanikega ka täisühingu selliste kohustuste eest, mis on tekkinud enne tema lahkumise või väljaarvamise äriregistrisse kandmist, kui selle kohustuse täitmise tähtpäev on saabunud või saabub viie aasta jooksul, arvates lahkumisest või väljaarvamisest. Seega vastutas A.P. kui endine TÜ Võru Devon täisosanik täisühingu täitmata kohustuste täitmise eest solidaarselt teiste osanikega ja täisühinguga; 2) on hagejale tasunud võlga M.P. ja kolmandad isikud. Maakohtus on palutud esitada M.P. l kolmandate isikute kinnitused, et nad on tasunud M.P. nõudeid, kuid vastavaid kinnitusi esitatud ei ole. Vastavaid tõendeid ei ole esitatud ka apellatsioonkaebuses, mistõttu on paljasõnalised M.P. väited, et kolmandatel isikutel olid kohustused M.P. ees. Kolmandad isikud võivad nimetatud summad U. Lillepalult tagasi nõuda kui alusetult tehtud ülekanded. TÜ Võru Devon on äriühing ja M.P. on füüsiline isik, mistõttu on arusaamatu L. Puusepa seisukoht, et füüsilise isiku poolt tasutud summasid saaks tõlgendada laekumisena äriühingult. Alates 2011 suvest ei ole laekunud M.P. lt, TÜ-lt Võru Devon ega kolmandatelt isikutelt U. Lillepalule ühtegi makset. Kriminaalhooldajalt saadud andmetel ei allu M.P. 2011 suvest enam kriminaalhooldusele, mistõttu L. Puusepa väide, et kriminaalhooldusosakond kontrollib laekumisi, ei ole õige. L. Puusepp on ise kinnitanud, et väljamõistetud summa on õige ja selle suurus ei ole muutunud; 3) on asjakohatud M.P. viited kuni 31.12.2008 kehtinud pärimisseadusele. Ekslik ja kehtivale pärimisseadusele ei vasta L. Puusepa seisukoht, et L. Puusepp oleks pidanud omama dokumenti, mis tõendaks, et ta on A.P. pärija. Maakohus tuvastanud XX.XX.XXXX surnud A.P. pärijad õigesti ja vastavuses alates 01.01.2009 kehtiva pärimisseadusega. A.P. pärijad abikaasa L. Puusepp ja tütar M.P. said pärimisõiguse tekkimisest teada hiljemalt 16.04.2010 kui hageja selgitas, et pärandist loobumiseks peab tegema PärS § 118 lg 3 kohase avalduse. Ka kohtuistungitel on selgitatud pärimise regulatsiooni. Apellanti on esindanud maakohtus advokaat, kes pidi aru saama asjaolust, et pärandist loobumiseks on vajalik esitada vastav avaldus seaduses sätestatud tähtajal; 4) on maakohus põhjendanud, miks nõude täitmine TÜ Võru Devon vastu ei ole olnud tulemuslik. Kuna täitedokumendist täisühingu vastu ei saa teostada sundtäitmist osaniku vastu, ongi U. Lillepalu pöördunud haginõudega ka täisosaniku vastu, et tal tekiks TÜ Võru Devon osas olemasoleva täitedokumendi kõrvale ka täitedokument, mille alusel saaks nõuda kohustuse täitmist täisosanikult; 5) on hageja seisukohal, et kohustus tasuda võlg on solidaarselt nii TÜ-l Võru Devon kui ka täisosanikel, mistõttu on resolutsioonis sisalduv otsus, mida apellant peab ebaotstarbekaks, õige ja põhjendatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab Tartu Maakohtu
2. oktoobri 2011 osaotsuse osas, millega rahuldati U. Lillepalu hagi L. Puusepa vastu ja mõisteti L. Puusepalt välja 4 689,89 eurot U. Lillepalu kasuks ning saadab 6 U. Lillepalu hagi L. Puusepa vastu 4 689,89 krooni väljamõistmiseks maakohtule uueks läbivaatamiseks. Muus osas tuleb jätta Tartu Maakohtu
3. oktoobri 2011 otsus muutmata. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsuse on vaidlustanud L. Puusepp osas, millega U. Lillepalu hagi tema vastu rahuldati ja mõisteti välja 4 689,89 eurot U. Lillepalu kasuks, ning ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsust vaidlustatud osas. Apellatsioonkaebust ei ole esitanud TÜ Võru Devon ning seega ei ole vaidlustatud maakohtu otsust osas, millega rahuldati U. Lillepalu hagi TÜ Võru Devon vastu ja mõisteti TÜ-lt Võru Devon välja U. Lillepalu kasuks 4 689,89 eurot. Ringkonnakohus ei kontrolli maakohtu vaidlustatud otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
4. Vastavalt TsMS § 450 lg-le 1 kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes hagis on esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest või esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata nõuete osas jätkab kohus menetlust.
5. Nähtuvalt asja materjalidest esitas U. Lillepalu hagi A.P. vastu 4 689,89 euro väljamõistmiseks ning A.P., M. Neimanni ja J. Neimanni vastu tehingute tühisuse tunnustamiseks (I kd tl 3-6). A.P. suri XX.XX.XXXX ning maakohus asendas hageja taotlusel kostja tema seadusjärgsete pärijatega M.P. ga ja L. Puusepaga (I kd 94). Menetluse kestel loobus hageja hagist M.P. vastu ning maakohus lõpetas selles osas
6. augusti 2011 määrusega menetluse (I kd tl 217). Antud asjas on esitatud hagi pärija vastu pärandaja kohustuse täitmiseks. PärS § 130 lg 1 kohaselt pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kui pärandvarast ei piisa kõigi pärandaja kohustuste täitmiseks ning ei ole tehtud pärandi inventuuri ega välja kuulutatud pärandvara pankrotti, on pärija kohustatud täitma pärandaja kohustused ka oma vara arvel. A.P. suri XX.XX.XXXX ning kuna tema tema abikaasa L. Puusepp seadusjärgse pärijana ei ole PärS §-s 119 sätestatud tähtaja jooksul pärandist loobunud, loetakse ta pärandi vastu võtnuks. Seoses L. Puusepa poolt pärandi vastu võtmisega oli hageja õigustatud esitama hagi tema kui pärija vastu ja nõudma pärandaja kohustuse täitmist.
7. Samas näevad PärS sätted ette pärija vastutuse piiramise pärandvaraga seotud kohustuste eest. PärS § 137 lg 1 kohaselt võib esitada notarile inventuuri nõude koos pärimismenetluse algatamise avaldusega või pärandi vastuvõtmise avaldusega ning PärS § 143 lg 1 järgi pärast inventuuri tegemist on pärija vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega. Apellatsioonkaebuses on apellant märkinud, et ta ei ole saanud esitada notarile avaldust pärimismenetluse algatamiseks, kuid ta esitab selle koos inventuuri nõudega. Ringkonnakohtu istungil L.Puusepa esindaja selgitas, et L. Puusepp esitas 20.12.2011 notarile avalduse pärimismenetluse algatamiseks. Koos avaldusega esitas L. Puusepp ka inventuuri nõude ja notar määras inventuuri tegijaks kohtutäitur T. Peedosaare. Seega on apellant esitanud uue asjaolu. Vastavalt TsMS § 652 lg 3 p-le 2 ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid üksnes juhul, kui asjaolu ei saanud 7 varem esitada põhjusel, et asjaolu tekkis pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul apellandi poolt uue asjaolu esitamine, mis on tekkinud pärast asja lahendamist esimese astme kohtus, tingib maaakohtu otsuse tühistamise ja U. Lillepalu hagi L. Puusepa vastu 4 689,89 krooni väljamõistmiseks saatmise maakohtule uueks läbivaatamiseks. PärS § 135 lg 1 järgi kui pärija nõuab pärandi inventuuri, võib ta kuni inventuuri tegemiseni, ent mitte kauem kui inventuuri tähtaja lõppemiseni, keelduda pärandaja kohustuse täitmisest. Tulenevalt PärS § 135 lg-st 1 on apellandil õigus keelduda A.P. kohustuse täitmisest kuni inventuuri tähtaja lõppemiseni. Seoses sellega peab apellant esitama maakohtule tõendid inventuuri tegemise ja selle tähtaja kohta, et tõendada seda, mis tähtpäevani on ta õigustatud keelduma pärandaja kohustuse täitmisest.
8. Apellatsioonkaebuses esitatud ülejäänud väited ei oleks aluseks apellatsioonkaebuse rahuldamisele ja maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele.
9. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus lõpplahendiga. Andra Pärsimägi Üllar Roostoja 8 Viivi Tomson