KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Otsuse tegemise aeg ja koht 16. veebruar 2010, Tallinn Haldusasja number 3-09-1512 Haldusasi Yambo Timber OÜ kaebu

) sätestatud nõuete täitmata jätmist, kuna maksuhaldur ei ole tuvastanud, et Mati Mägil puudub Madera Artica S.L.-i esindusõigus või et kaebuse esitaja tehingu teist poolt ei tuvastanud.

1. Kaebaja leiab, et käibemaksusumma on maksuotsuses arvutatud ebaõigesti, kuna võib eeldada, et kokku lepitud hinna näol on tegemist kauba eest tasutava lõpliku hinnaga, mis sisaldab endas kogu võimalikku maksukohustust ning kui isikul ei ole õigust 0% maksumäära rakendada, lepitakse siiski kokku kogumaksumuses, arvestades, et käibemaks sisaldub kauba hinnas.
2. Kaebaja selgitab, et kaup toimetati Eestist tellija poolt ette nähtud lattu Soomes, mille kohta esitas Madera Artica S.L.-i esindaja Mati Mägi maksuhaldurile kirjaliku lao kasutamise lepingu ning kauba viimist lattu kinnitavad ka vedu korraldanud ettevõtted. Ka leiab kaebaja, et renditud laoplatsi puhul ei saa eeldada, et sellele oleks paigaldatud ettevõtte reklaame või teeviitasid.
3. Asjakohatuks peab kaebaja PMTK seisukohta, et ühe päeva jooksul kauba toimetamine Eestist Soome ei ole reaalne. Kaebaja selgitab, et kogu kauba tranport kestab maksimaalselt kümme tundi – kauba peale laadimine kaebaja laoplatsil algab kell 7.00 ja kestab maksimaalselt üks tund, transpordiks Kanepist Tallinna sadamasse kulub kolm tundi ja 30 minutit ning laevasõit koos laevalt mahatulekuga kaks tundi ja 30 minutit, sõiduaeg Forsasse kestab umbes kaks tundi ning mahalaadimine maksimaalselt üks tund. Siinkohal viitab kaebuse esitaja ka erapooletute transpordiettevõtete arvamustele.
4. Kaebajale jääb ka selgusetuks, millisel alusel on maksuhaldur jõudnud järeldusele, et CMRdel olevad allkirjad ei kuulu juhatuse liikmetele, kuna vastavaid käeskirjaekspertiise tehtud ei ole. Samas rõhutab kaebaja, et CMR-i koostamise kohustus ei ole kauba võõrandajal, vaid kauba vedajal ning kaebaja ei saa vastutada teise äriühingu formaalsete eksimuste või tegemata töö eest.
5. Kaebaja ei nõustu PMTK poolt Mati Mägi ütlustele antud tõlgendusega, märkides esmalt, et põhjendamatu on seisukoht, et Mati Mägit on ütluste andmiseks mõjutatud. Mati Mägi ja Jaanus Paistu ütluste vastuolu kohta leiab kaebaja, et pole mõeldav, et inimene mäletaks aasta möödudes kõiki fakte detailselt ja eksimatult ning liiatigi oli Mati Mägi ütluste andmisel šokiseisundis, alkoholijoobes ning tema eesti keele oskus ei ole kõige parem. 2
6. Tehingute osas Consult Land Invest OÜ-ga selgitab kaebaja, et on esitanud maksuhaldurile kõik dokumentaalsed tõendid kauba soetamise tõendamiseks. Kaebaja väitel tegutses ta kaupu soetades ja deklareerides heauskselt, kuna puudus alus kahelda, et kauba võõrandajal puuduks õigus käibemaksu lisamiseks ning maksuseaduste rikkumine Consult Land Invest OÜ poolt ei saa mõjutada kaebuse esitaja maksukohustuse suurust. Oluliseks ei pea kaebaja asjaolu, et Joel Nool ei ole kursis puiduäri üksikasjadega või et Joel Noole, Jaanus Paistu ja Tarvi Jõeranna selgitustes on teatud vastuolud. Kaebaja märgib, et väited, et hinnaks oli 450 kr/m2 ja ligi 500 kr/m2 on sarnased, mitte vastuolulised. Lisaks selgitab kaebaja, et kauba soetamist Consult Land Invest OÜ-lt tõendavad konkreetsete kauba koguste ja üleandmise kohtade väljatoomine, samuti nimetatud puidu edasi müümine, kusjuures hinnaläbirääkimised toimusid iga tehingu kohta eraldi.
7. Kaebaja ei nõustu maksuhalduri järeldusega, et tema jaoks ei olnud sularahas arveldamine tavapärane ning selgitab, et sularahas arveldamise üheks majanduslikuks põhjuseks on väiksem kulu, kuna pankadele tasutakse väiksem teenustasu ja arvestada tuleb ka
8. aastal ilmnenud majanduskriisi ilmingutega ja selle tagajärjel pankade usaldusväärsuse kahanemisega.
9. Paljasõnaliseks peab kaebaja maksuhalduri väidet kaebaja poolt tundmatule kolmandale isikule sularaha tasumise kohta, kuna kõik tehingud on reaalsuses aset leidnud, tehingu teised pooled on alati tuvastatud ning tehingute toimumist kinnitavad ka lepingupartnerite ütlused ning muud toimingud (näiteks kaubamaht, kaubavedu). Siinkohal viitab kaebaja ka Riigikohtu otsusele haldusasjas 3-3-1-50-
11. Lisaks eelnevale viitab kaebaja, et kontrolli läbiviimisel esinesid ka menetluslikud rikkumised, mis viitavad vaidlustatud maksuotsuse õigusvastasusele. Maksumaksja enammakse tagastamise õigsust kontrolliti 194 päeva (ca 6,5 kuud), pikendades enammakse tagastamise tähtpäeva kokku viiel korral, kuigi KMS § 34 lõike 2 kohaselt võib maksuhaldur seoses tagastusnõude kontrollimisega pikendada motiveeritud otsuse alusel tagastusnõude täitmise tähtaega kuni 90 kalendripäeva. Samuti märgib kaebaja, et ta ei ole tühistanud 18.10.2008 enammakse tagastustaotlust, vaid korrigeeris nõuet 21.12.
12. VASTUSTAJA SEISUKOHT
13. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. vastustaja leiab, et tehingute mittetoimumisele kaebaja ja Madera Artica S.L. vahel viitab see, et tehingud tehti suuliselt, kuna tehingupoolte seaduslike esindajate seletuste järgi olid nad omavahel ammused tuttavad, samuti see, et Madera Artica S.L. tasus kauba eest sularahas ning kassadokumentidel on märgitud sularaha maksjana Mati Mägi, samas kui Mati Mägi ütluste kohaselt tasus ta aga sularaha üksnes Joel Noole’le, kes oli tema kauaaegne tuttav. Vastustaja väitel ei lange ka kaebaja seadusliku esindaja seletused sularaha üleandmisel summade suuruse ja aegade kohta kokku andmetega äriühingu kassadokumentidel.
14. Vaststaja viitab ka sellele, et Soome maksuhaldurilt saadud teabe kohaselt puudus Madera Artica S.L.-il tarnete ajal ladu CMR-idele märgitud kohas ning kaupa kõnealusele aadressile viinud autojuhtide seletuste kohaselt ei osanud lao valvur Madera Artica S.L. kohta ega selle asukoha kohta informatsiooni anda, samuti ei näinud kaupa vedanud transpordifirmade esindajad Soomes laoplatsil ühtki viidet Madera Artica S.L.-ile. Vastustaja viitab ka sellele, et lao rendileandja Heikki Vaiste on Madera Artica S.L.ile rentinud hoonet alates 01.12.2008, st peale vaieldavate tehingute toimumist. Kohtumenetluses esitatud käsikirjalise rendilepingu kohta väidab vastustaja, et seal fikseeriti rendisuhte algusena 27.10.2008, kuid ka selleks ajaks oli enamus vaatluse all olevatest vedudest juba tehtud ning liiatigi ei nähtu, et rendileandja esindajana selle allkirjastanud Markku Saviniemil oleks olnud rendileandja esindamise õigus. 3
15. Vastustaja leiab, et kauba saatmine selliselt, nagu CMR-idel kirjas, polnud reaalselt võimalik, kuna vahemaa läbimist ühe päeva jooksul ei saa reaalseks pidada ning lisaks ei transporditud kaupa Soome pealelaadimisega samal päeval ka transpordiettevõttelt saadud seletuste kohaselt.
16. Vastustaja viitab sellele, et Madera Artica S.L. juhatuse liige Mati Mägi vältis maksumenetluses maksuhaldurile seletuste andmist ning ilmus selgituste andmiseks alles peale seda, kui maksuhaldur oli teavitanud tema seletuste olulisusest kaebajat, samuti ei olnud Mati Mägil ei olnud tehingute kohta esitada ühtki dokumentaalset tõendit ja tema seletused olid vastuolus kaebaja juhatuse liikme seletustega Vastustaja hinnangul ei saa kaebaja seletusi tehingute kohta pidada usaldusväärseteks ka seetõttu, et Mati Mägi nimetab kauba saatjana ja ostetud materjali eest tasu saajana Joel Noolt, samas on kaebaja juhatuse liikmete seletuste kohaselt kõik tehingud tehtud Mati Mägiga. Vastustaja leiab, et puudub alus kahelda Mati Mägi poolt antud seletuse tõesuses, kuna need seletused kattuvad teiste asjas kogutud tõenditega. Vastustaja väitel ei ole tõene väide Mati Mägi vähesest eesti keele oskusest, kuna Mati Mägi pidas maksuhalduriga kirjavahetust eest keeles ning ka seletuste andmise juures ei soovinud ta tõlgi kasutamist.
17. Alust kahtluseks tehingu toimumises lisab maksuhalduri väitel ka asjaolu, et väidetavad tehinguid on tehtud suurtes summades sularahas, kuid kaebaja on jätnud rahapesu vastu võitlemiseks kehtestatud nõuded täitmata. Vaidemenetluses esitatud 04.07.2008 väljastatud Malaga äriregistri väljavõtte kohta leiab vastustaja, et see ei kajasta ühegi isiku nime, mistõttu on alus arvata, et dokument seob mõnda isikut Madera Artica S.L.-iga ning liiatigi on see väljastatud aasta enne kontrollitavate tehingute toimumist. Vastustaja viitab ka Riigikohtu lahendile haldusasjas nr 3-3-1-40-
19. Vastustaja leiab, et OÜ-l Consult Land Invest puudub tavapärane majandustegevus (aruanded on esitamata ja ettevõttel puuduvad töötajad) ning väidetavalt sularaha vastu võtnud Viktor Lonšakovs ei kinnita tehingutes osalemist, ei ole saanud sularaha ning ei tea äriühingust midagi. Vastustaja järeldab selles, et suurtes summades sularaha väljamaksed on teostatud sularaha saanud isiku isikusamasust tuvastamata ning sularaha üleandmisel OÜ Consult Land Invest arvete alusel on kaebaja teadlikult teostatud väljamakse tundmatule isikule. Vastustaja viitab ka vastuoludele kaebaja seadusliku esindaja ning varasema OÜ Consult Land Invest seadusliku esindaja Joel Nool andnud seletustes kauba soetamise asjaolude kohta. Vastusta märgib, et Joel Nool ei osanud selgitada kaebajale väidetavalt müüdud kauba päritolu, mistõttu on kaheldav, et arvetel märgitud kauba saamine on reaalselt arvel märgitud isikult toimunud.
20. Vastustaja peab vajalikuks suunata tähelepanu asjaolule, et kaebajal oli
21. aastal kuni kontrollitava perioodini 18% maksustatavat käivet kokku 7060 krooni ja 0%-lise määraga maksustatavat käivet kokku 1 251 728 krooni ning sisendkäibemaksu kokku 477
22. Samas oli kontrollitaval perioodil (
23. august-oktoober) 18% määraga maksustatavat käivet kokku 551 119 krooni, kauba ühendusesisest 0%-lise määraga maksustatavat käivet kokku 11 367 888 krooni ning sisendkäibemaksu selle perioodi jooksul 1 970 158 krooni, kusjuures käivete märkimisväärne tõus leidis aset ajal, mil süvenes majanduslangus.
24. Vastustaja selgitab, et tulumaksu määramise aluseks ei ole mitte puudused kuludokumentides, vaid asjaolu, et väljamaksed on tehtud seoses selliste väidetavate majandustehingutega, mille toimumine ei ole leidnud kinnitust.
25. Vastustaja ei nõustu kaebaja etteheidetega, mis puudutavad menetlusnormide rikkumist. Vastustaja selgitab, et MKS § 10 lõikest 3 tuleneb maksuhalduri kohustus vältida korduvaid menetlustoiminguid, millega oleks tegemist juhul, kui kaebaja poolt 21.12.2008 esitatud 4 tagastusnõude menetlemisel oleks maksuhaldur nõudnud temal juba olemasolevat teavet. Vastustaja on seisukohal, et sama maksustamisperioodi kohta esitatud 21.12.2008 tagastusnõue tühistas eelmise, 18.10.2008 esitatud tagastusnõude, kuivõrd nõue oli esitatud kogu tagastatava summa ulatuses. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
26. Kohus, hinnanud poolte seisukohti ja väiteid ning nende kinnituseks esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Menetlusosaliste menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda.
27. Kohus leiab, kauba võõrandamine Madera Artica S.L’ile ei ole tõendatud. Kahtlustäratav on see, et väga suurtes kogustes kaupu müüdi suurte summade eest ilma kirjalike lepinguteta, samas kui tehingute aja, koguste ja hinna kohta ei ole säilinud ka mingeid muid kirjalikke dokumente peale CMR-ide ja arvete (näiteks hinnapakkumised, tehingutele eelnev täpsustav e-kirjavahetus jne). Juba see annab alust kahelda selles, kas tehinguid tegelikkuses arvel näidatud ostjaga ei toimunud. Maksuotsuses on toodud välja ka see, et kaebuse esitaja juhatuse liige Tarvi Jõerand oli varasemalt ise Madera Artica S.L. juhatuse liige, samas ei osanud ta aga 13.11.2008 maksuhalduriga peetud vestluses märkida kaebuse esitaja ja Madera Artica S.L. vaheliste tehingute üksikasju ega nimetada Madera Artica S.L. esindajat. Oma varasemast Madera Artica S.L.-s tegutsemisest tulenevalt oleks Tarvi Jõerand pidanud teadma oluliselt enam vaidlusaluste ja väidetavalt Madera Artica S.L.-gatehtud tehingute kohta, seda enam, et meenutati vaid mõni kuu varem toimunud sündmusi ja Madera Artica S.L. oli kaebuse esitaja suurim väidetav tehingupartner, mistõttu need tehingud oleksid kahtlemata pidanud juhatuse liikmel detailsemalt meeles olema.
28. Kahtlust äratab ka asjaolu, et Hispaania äriühing tasus Eesti äriühingule Eesti kroonides. Samuti võib üldiselt eeldada, et et kokkulepitud hinna korral tasub kõik tehingu ülekande kulud ülekande teostaja nii, et müüja saaks raha kätte täpselt kokkulepitud summas. Seega oleks ülekande tasud pidanud tasuma Madera Artica S.L. kui ostja. Juhul aga, kui summad oleks tasutud eurodes, oleks tulnud tasuda kaebuse esitajal raha vahetuselt eesti kroonideks tasu, mis ei oleks kindlasti olnud pangaülekannetest väiksem. Samuti rakendatakse pangaülekannete puhul reeglina tehingupõhist teenustasu ning ka ülekande summast oleneva teenustasu korral ja rahvusvahelise ülekande korral ei ole ülekannete teenustasud kindlasti sellised, mis muudaksid sularahas suurtes summades tehingute tegemise soodsamaks.
29. Kaebuse esitaja väited selle kohta, et tema käibes olid sularahatehingud tavapärased, ei ole tõsiseltvõetavad. Kohus leiab ka, et väited, justkui 2008 aastal alguse saanud majanduslangus oleks soodustanud sularaha käivet, kuna isikute usaldus pankade suhtes vähenes, ei ole millegagi põhjendatud.
30. Madera Artica S.L. esindaja Mati Mägi on kinnitanud, et Madera Artica S.L. soetas kaupu kaebuse esitajalt. Kohus nõustub maksuotsuses väljatoodud järeldusega, et Mati Mägi seletused on kohati vastuolus kaebaja juhatuse liikme Jaanus Paistu seletustega, seda nii tehingute toimumise asjaolude kui vormistatud dokumentide osas. Kaebuse esitajat nimetab Mati Mägi „Timber Jamber“-’iks (seletuste protokoll tlk 251 pöördel). Põhiline vastuolu seisneb selles, et Mati Mägi nimetab kauba saatjana ja ostetud materjali eest tasu saajana Joel Noolt, keda nimetab OÜ Yambo Timberi direktoriks, kellega ta enda kinnituse kohaselt sai kokku ja rääkis läbi, millised tellimused esitada, millal kaup lattu jõuab. Mati Mägi kirjeldas Joel Noole kui tema hinnangul OÜ Yambo Timber esindajaga asjaajamist seletustes korduvalt. Samuti kirjeldas Mati Mägi detailselt seda, kuidas ta korduvalt andis üle Joel Noolele kui OÜ Yambo Timber esindajale sularaha. Mati Mägi kinnitas, et Joel Nool pani sularaha üleandmise aktile alla vaid allkirja ja ei kirjutanud sinna rohkem midagi. Samas on 5 kaebaja juhatuse liikmete seletuste kohaselt suheldud kõikide tehingute puhul isiklikult Mati Mägiga. Sellise vastuolu korral ei saa usaldada kaebuse esitaja juhatuse liikme seletusi, kuna kaebuse esitajal on ilmselgelt huvi kaitsta end maksukohustuse suurenemise ees. Samuti kattuvad Mati Mägi seletused teiste asjas kogutud tõenditega. Ei ole usutav, et Mati Mägi oleks nii lühikese ajaga unustanud ära oma tehingupartneri esindaja.
31. Kohus ei pea usaldusväärseteks 29.04.2009 Mati Mägi poolt esitatud selgituses sisalduvaid väiteid, et ta oli 15.01.2009 ebaadekvaatne ja tal oli raskusi maksuhalduri küsimustele vastamisel. Need on esitatud üle kolme kuu möödumisel vestlusest ning pika ja detailse vestluse jooksul 15.01.2009 ei ole Mati Mägi kordagi maininud, et ta ei tunne ennast hästi, ei ole palunu küsimusi korrata, samas on maksuhaldurile aeg-ajalt vastanud, et ta konkreetsele küsimusele ei vasta, kuna ta leiab, et see ei ole maksuhalduri asi teada. Kohtu hinnangul näitab 15.01.2009 seletuse protokoll, et vestlus oli sisukas ja Mati Mägi sai toimunust väga hästi aru. Tuleb esile tõsta ka seda, et protokolli vormistus on arvestades keskmist maksumenetluse vestlusprotokolli tähelepanuväärselt hea ja detailne. Mati Mägi on kirjeldanud maksuhaldurile 15.01.2009, kuidas ta tuli viis päeva tagasi Hipaaniast autoga ja mingitest tervisehädadest, veel vähem 13.01.2009 toimunud arstiabi vajamisest, Mati Mägi ei rääkinud. Samuti on Mati Mägi 13.01.2009 kell 16.57 saatnud maksuhaldurile e-kirja, milles kirjeldab seda, kuidas ta tuleb vastu maksuhalduri soovile temaga rääkida ja tuleb Eestisse, mainides, et see on talle kulukas ja tundes huvi, kes selle talle hüvitab, samas kui ta ei ole mainitud midagi samal päeval arsti vastuvõtule minemisest ega erakorralisest hingeseisundist. Ebausutav on kohtu hinnangul ka Mati Mägi väide, et ta oli 15.01.2009 alkoholijoobes, kuna maksuhalduri ametnikul ei tekkinud kahtlust, et isik võiks joobes olla ning Mati Mägi on allkirjastanud kolmandate isikute õiguste ja kohustuste infolehe, millega kinnitas, et talle on kõik tema õigused ja kohustused arusaadavad. Liiatigi on näha maksuhalduri ja Mati Mägi e-kirjavahetusest, et Mati Mägi oli kutsutud maksuhalduri juurde vestlusele 16.01.2009, kuid ta ise helistas ja leppis vestluse ajaks lõpuks hoopis 15.01.2009, mil vestlus ka toimus. Seega toimus 15.01.2009 vestlus maksuhalduriga Mati Mägi enda valitud kuupäeval. Kohtu hinnangul ei ole Mati Mägi nimel 29.04.2009 maksuhaldurile esitatud kirjalik selgitus usaldusväärne, kuna see ei pruugi olla tegelikkuses koostatud Mati Mägi poolt. Selgitus kajastab kaebuse esitaja juhatuse liikmete seisukohti. Lisaks on vastuoluline, et selgitus on koostatud laitmatus eesti keele, samas kui Mati Mägi ise väidab selles selgituses, et vajab tavapäraselt Eesti ametiasutustega suhtluseks tõlki. Ehkki kohus leiab, et asjas on piisavalt tõendatud, et Mati Mägil eesti keele tõlgi järele vajadus puudus, on 29.04.2009 kirjalik selgitus piisavalt vastuolus Mati Mägi 15.01.2009 suuliste selgitustega. Mati Mägi kirjalik selgitus taganeb kõigest kaebuse esitaja jaoks maksukohustuse suurendamise vajadust kinnitavatest faktiväidetest, mida Mati Mägi samas varasemalt suuliselt esitanud on. Nii kirjeldab Mati Mägi kirjalikus selgituses tohedaid kontakte Jaanus Paistu ja Tarvi Jõerannaga, samas kui ta 15.01.2009 vestlusel mainis vaid Joel Noolega tehingute tegemisest (ja seda korduvalt). 15.01.2009 protokolli järgi on maksuhaldur küsinud alati konkreetselt OÜ Yambo Timber kohta (mitte umbisikuliselt mingi äriühingu kohta), seetõttu ei ole usutav, et Mati Mägi ajas segamini OÜ Yambo Timberi ja Consult Land Invest OÜ, kelle esindaja Joel Nool tegelikult on. On ka tähelepanuväärne, et kui enne 15.01.2009 maksuhalduri juurde vestlema ilmumist oli maksuhalduril vaja Mati Mägile korduvalt selgitada tema vestlema ilmumise vajadust ja Mati Mägi ilmutas korduvalt mitte kõige viisakamas vormis e-kirjades vastumeelsust vestlema ilmuda, siis on aga Mati Mägi omal algatusel asunud 29.04.2009 viisakas ja hoolikalt vormistatud kirjas kõrvaldama vastuolusid enda varemantud ütluste ning Taavi Jõeranna, Jaanus Paistu ja Joel Noole ütluste vahel, lisades kirjale rendilepingu ning arstitõendi. Seetõttu on piisavalt alust kahelda, et kirjalike ütluste andmise ajendiks on kaebuse esitaja juhatuse liikmete selgitustöö või on kirjalik selgitus Mati Mägile sootuks kaebuse esitaja esindajate kirjutatud. 6
32. Kohus leiab, et kaebuse esitaja väited selle kohta, justkui oleks Madera Artica S.L. esindaja Mati Mägi olnud ütlusi andes šokiseisundis, alkoholijoobes ning tema eesti keele oskus ei ole kõige parem, on paljasõnalised. Alkoholijoobes ja šokiseisundis viibimise kohta mistahes tõendid puuduvad, maksuhalduri kinnistusel käitus isik ütlusi andes adekvaatselt, tal ei olnud juures alkoholi lõhna ja ta ei osutanud ise kuidagi selle, justkui ta oleks joobes või šokis. Mati Mägi suhtles maksuhalduriga eesti keeles ja ei kasutanud maksuhalduri juures tõlki, avaldamata maksuhaldurile kordagi vajadust tõlgi järele või seda, et ta eesti keele oskus on ebapiisav. Asjaolu, et isik elab hetkel peamiselt Hispaanias, ei viita vajadusele kasutada tema emakeele kõnelemisel tõlki. Tema protokollitud ütlused on detailsed ja loogiliselt üles ehitatud, mis viitab üheselt sellele, et Mati Mägi sai aru sellest, mille kohta ja milliseid seletusi ta andis. Seega leiab kohus, et Mati Mägi ütlused on võetud seaduslikult ning isikul ei olnud füsioloogilisi takistusi tõele vastavate ütluste andmiseks.
33. Käesolevas asjas on aga eelkõige tähtis see, et ei ole tuvastatud kauba üleandmine Madera Artica S.L.-ile. Esiteks kinnitab seda järeldust Soome maksuhaldurilt saadud teatis selle kohta, et Madera Artica S.L.-il puudus vaidlusaluste tarnete ajal ladu CMR-idele märgitud kohas (Rautatienkatu 41, Forssa). Soome maksuhalduri vastusest infopäringule selgub, et rendileandja Heikki Vaiste on Madera Artica S.L.ile rentinud hoonet alates 01.12.2008, st peale vaieldavate tehingute toimumist. Rendileandja seletuste kohaselt transporditi puit lattu samal päeval kui leping allkirjastati. Vaidemenetluses uue tõendina esitatud käsikirjalise lepingu kohaselt on rendisuhte algusena fikseeritud kuupäev 27.10.2008, kuid ka selleks ajaks oli enamus vaatluse all olevatest vedudest juba tehtud. Kõnealusele lepingule on seejuures alla kirjutanud Markku Saviniemi, kelle puhul on tõendamata rendileandja esindamise õigus. Kaebaja selgitus, et renditud laoplatsi puhul ei saagi eeldada, et sellele oleks paigaldatud ettevõtte reklaame või teeviitasid, on ilmselgelt asjakohatu. Reeglina kasutatakse ladusid rendisuhte alusel, samas kui aga asjaolu, kas ladu kasutakse omandi- või rendisuhtest tulenevalt, ei mõjuta iseenesest lao kasutamise ja sinna kauba veo põhimõtteid. Kui autojuhid Ats Kalju ja Raul Liitmaa ei näinud maksuhaldurile antud seletuste kohaselt Soomes laoplatsil ühtki viidet Madera Artica S.L.-ile ja ka laoplatsi valvur ei osanud nende jaoks seda äriühingut leida, on see täiendav kaudne tõend selle kohta, et Madera Artica S.L. vedude ajal tegelikkuses Forssas, Rautatienkatu 41 aadressil ladu ei rentinud ja seetõttu ei saanud OÜ Yambo Timber sellel aadressil ka Madera Artica S.L.-le kaupa üle anda. Autojuhtidele anti kaebuse esitaja kinnituste kohaselt juhend, kuidas kohale jõuda, ja kontaktnumber, mille kaudu Madera Artica S.L.-iga ühendust saada, samuti tuli neile lõpuks valvuri juurde vastu Madera Artica S.L.-i väidetav esindaja, ent miski ei viita iseenesest sellele, et kontaktandmed olid tegelikult Madera Artica S.L.-i esindajate omad. Seega andsid autojuhid kauba tegelikkuses üle tuvastamata kolmandale isikule, pidades seda ise Madera Artica S.L.-ks.
34. Rahvusvaheliste saatelehtede (edaspidi CMR) kohaselt on kaebuse esitaja poolt kaup väljastatud ja saaja poolt vastu võetud samal kuupäeval. Kohus leiab, et kaebaja on kohtumenetluses piisavalt põhjendanud seda, et ühe päeva jooksul kauba toimetamine Kanepist Forssasse on võimalik (eeldusel, et transpordiprotsess algab juba kl 7.00 hommikul ja toimub tõrgeteta ja viivitusteta). Samas ei transporditud kaupa Soome pealelaadimisega samal päeval transpordiettevõtte esindajatelt saadud seletuste kohaselt. Seegi viitab vaidlusaluste tehingute fiktiivsusele.
35. Kohus nõustub maksuhalduriga selles, et kaebuse esitaja ei ole järginud

nõudeid väidetavate tehingute tegemisel.

§ 3

lg 1 punkti 5 kohaselt kohaldatakse seadust kauplejatele kaubandustegevuse seaduse tähenduses, kui neile tasutakse sularahas üle 200 000 krooni. Kõik väidetavad tehingud tehti käesoleval juhul summades üle 200 000 krooni.

§ 13

lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on hoolsusmeede tehingus osaleva isiku isikusamasuse tuvastamine tema esitatud dokumentide ja andmete alusel ning esitatud teabe kontrollimine usaldusväärsest ja sõltumatust allikast hangitud teabe põhjal ning füüsilise või 7 juriidilise isiku esindaja isikusamasuse ja esindusõiguse tuvastamine ning kontrollimine.

§ 26

lg 1 kohaselt peab kohustatud isik säilitama isikusamasuse tuvastamise ja esitatud teabe kontrollimise aluseks olevate §-des 23 ja 24 nimetatud dokumentide originaalse või koopiaid vähemalt viis aastat pärast ärisuhte lõppemist. Kohus nõustub vastustajaga selles, et vaidemenetluses esitatud 04.07.2008 väljastatud Malaga äriregistri väljavõte ei tõenda

nõuete järgimist, kuna pole tõendatud, et dokument oli kaebaja valduses ka varem, kuid veel enam ei tõenda registri väljatrükk äriühingu esindusõiguslikke isikuid (seal puuduvad füüsiliste isikute nimed). Ka on esitatud dokument väljastatud aasta enne kontrollitavate tehingute toimumist. Seega on kaebuse esitaja jätnud tuvastamata Mati Mägi õiguse Madera Artica S.L.-i esindada. Jaanus Paistu on kinnitanud 03.12.2008 maksuhaldurile, et eelnimetatud Malaga äriregistri väljavõte on aga ainuke dokument, mis tal Mati Mägi esindusõiguse kohta esitada on. Maksuhaldur on ka Mati Mägiga peetud vestlusel 15.01.2009 küsinud tema esindusõigust tõendavate dokumentide kohta, mille peale Mati Mägi vastas, et tal ei ole midagi esitada, kuna dokumendid on Hispaanias. Siiski ei olnud Mati Mägi esindusõiguse puudumise tõendamine maksuhalduri kohustuseks, vaid esindusõiguse olemasolu ja selle dokumenteerimist oleks pidanud maksuhaldurile tõendama tulenevalt

§ 13lg 1 punktidest 1 ja 2 OÜ Yambo Timber.

Riigikohus on lahendis haldusasjas nr 3-3-1-40-03 asunud seisukohale, et kui väljapoole maksuõigust jääv seadus paneb tehingu poolele täiendavaid kohustusi ostu-müügi vormistamiseks või ostjale kohustuse kontrollida müüja esindaja isikusamasust ja ostja jätab sellised kohustused täitmata, siis ei ole ostja näidanud üles nõutavat hoolsust ning sellest tulenevalt lasub tal kohustus tõendada, et tehing toimus ka tegelikult ja kauba või teenuse müüja on tõepoolest arvel näidatud isik. Seega kinnitab järeldust, et tehinguid ei tehtud arvetel näidatud isikutega.

1. Seega on maksuhaldur asunud Madera Artica S.L.-iga väidetavalt tehtud tehingute osas maksuotsuses põhjendatult seisukohale, et kaupa tegelikkuses arvel märgitud isikule ei müüdud. KMS § 15 lg 3 p 2 kohaselt on 0%-lise määraga maksustatav kaup, mille võõrandamist või teise liikmesriiki toimetamist käsitatakse kauba ühendusesiseses käibena. Sätet ei kohaldata, kui kauba soetaja ei ole teises riigis maksukohustuslasena registreeritud. Kaebajal puudub õigus arvetel märgitud kauba käivet deklareerida 0% määraga, kuna kauba müümine Madera Artica S.L-ile ei leidnud tõendamist.
2. Kohus leiab, et õiged on ka maksuotsuses tehtud järeldused selle kohta, et ei ole tuvastatud Consult Land Invest OÜ arvetel kajastatud kaupade saamine Consult Land Invest OÜ-lt ja seetõttu puudub kaebajal õigus nende arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata ja nende arvete alusel tehtud väljamaksed tuleb tulumaksuga maksustada ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetena. Vaidlust ei ole iseenesest selles, et Consult Land Invest OÜ oli vaidlusaluste tehingute tegemise ajal käibemaksukohustuslane. Asjaolu, et OÜ-l Consult Land Invest puudus tavapärane majandustegevus (maksuaruanded olid esitamata ja äriühingul puudusid töötajad) tekitab õigustatult kahtluse, kas äriühing saab kaupu müüa. Kaebaja raamatupidamises olevatel sularahaarvetel sularaha saajana märgitud isik Viktor Lonšakovs ei kinnita tehingutes osalemist ja avaldab üllatust selle üle, kuidas teda üldse selle äriühinguga seostada saab, kuna ta ei ole üldse Eestis töötanud (seletuskiri ja selle tõlge tlk 239), ei ole saanud sularaha ning ei tea äriühingust midagi. Vastustaja on esitanud kohtule 16.04.2009 koostatud käekirja ekspertiisi akti nr KE-06/11.3-1, mille kohaselt ei ole osadel Consult Land Invest OÜ kassa väljamineku orderitel allkiri kirjutatud Viktor Lonšakovsi poolt, ühel kassa väljamineku orderil ei ole allkirja õigust võimalik tuvastada, ühel kassa sissetuleku orderil ei ole allkiri kirjutatud Viktor Lonšakovsi poolt ja kõikidel esitatud kassa väljamineku orderitel on jaotises „Võttis vastu summa sõnadega“ käsikirjalised tekstid kirjutatud kellegi teise ja mitte Viktor Lonšakovsi poolt (vt eksperdiarvamus tlk 243 pöördel). Seega on suured sularaha väljamaksed on teostatud sularaha saanud isikut tuvastamata. Ka OÜ Consult Land 8 Invest seadusliku esindaja Joel Noole kontrollimenetluses antud selgitused kauba soetamise asjaolude kohta on ebatäpsed ja vastuolulised: eelkõige on kummastav see, et Joel Nool ei teadnud enda esindatud äriühingu poolt müüdud kauba päritolu. Kohus leiab, et maksuhaldur on õigesti järeldanud, et Consult Land Invest OÜ ei saanud olla tegelikuks müüjaks kaebuse esitajale ja seetõttu puudub kaebuse esitajal vaidlusaluste arvete alusel õigus ka sisendkäibemaksu maha arvata, kuna tegelik müüja on tuvastamata ja ei ole teada, kas ta on käibemaksukohustuslane. Kaebaja heausksus on välistatud aga seetõttu, et Jaanus Paistu kinnisuste kohaselt oli ta Joel Noolega tuttav ja pidi seetõttu teadma ka Consult Land Invest OÜ majandustegevuse puudumist.
3. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja eeldusega, et kokku lepitud hinna näol on tegemist kauba eest tasutava lõpliku hinnaga, mis sisaldab endas kogu võimalikku maksukohustust. Käibemaks on lisandunud väärtuse maks, mille puhul määratakse maks kokkulepitud hinnale. Kaebaja arusaam, justkui tulnuks kokkulepitud hinda peale käibemaksukohustuse selgumist käibemaksu võrra vähendada, on asjakohatu ja vastuolus käibemaksu määramise üldise loogikaga. Seega on käibemaksusummad arvestatud maksuotsuses õige metoodika järgi.
4. Kohus leiab, et on tuvastatud, et kaebaja oli OÜ-le Consult Land Invest väljamakseid tehes teadlik, et tegemist ei ole tegelikkuses kaupa müünud isikuga. Riigikohus on otsuses nr 3-3-1-34-06 asunud seisukohale, et kui ostjal oli teave asjaolude kohta, mis viitavad sellele, et arvel näidatud müüja ei olnud tegelik müüja, siis on otsus tulumaksu määramise osas väljamaksetelt õige. Riigikohtu halduskolleegium on asunud otsuses nr 3-3-1-50-03 seisukohale, et tulumaksuarvestuses peab kuludokument võimaldama tuvastada majandustehingu toimimise näidatud poolte vahel. Mittenõuetekohase kuludokumendi alusel tehtud väljamaksega on tegemist näiteks siis, kui pangaülekandega tasutud summa puhul ei ole võimalik tuvastada, mille eest ja kellele maksti. Tulumaksuarvestuses peab kuludokument võimaldama tuvastada majandustehingu toimumise näidatud poolte vahel. Kuna tehingut arvel märgitud isikuga ei ole käeolevas asjas aga toimunud, siis ei vasta OÜ Consult Land Invest arved RPS § 7 lõikes 1 sätestatud algdokumendi nõuetele, sest nad ei kinnita majandustehingu toimumist.
5. Kaebuse esitaja on viidanud ka sellele, et tagastusnõuet menetleti liiga pika aja vältel. KMS § 34 lõike 2 kohaselt võib maksuhaldur seoses tagastusnõude kontrollimisega pikendada motiveeritud otsuse alusel tagastusnõude täitmise tähtaega kuni 90 kalendripäeva. Kohus leiab, et KMS § 43-s esitatud tähtajad tagastusõude menetlemise osas hakkavad kulgema nõude muutmisest arvates uuesti, kuna sellisel juhul võib olla maksuhalduril vajadus uuesti kontrollida kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Seega lähtud maksuhaldur tähtaegade kulgemise arvestamisel õigesti 21.12.2008 esitatud tagastusnõudest. Kohus leiab aga, et küsimus, kas maksuhaldur on tagastustaotluse kontrollimisel seadusega lubatud tähtaegu ületanud, ei ole käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt oluline. Isegi kui lugeda tähtaeg ületatuks, ei muuda see käesolevas haldusasjas esitatud taotluste sisuliselt lahendamisel midagi. Juhul, kui kaebuse esitaja leiab, et tagastusnõude lahendamisega viivitati ja talle tekitati sellega kahju, on kaebuse esitajal õigus pöörduda maksuhalduri vastu sellel alusel kahju hüvitamise nõudega. Kindlasti ei saa aga teha järeldust, et kui maksuhaldur on menetlenud tagastusnõuet üle 90 päeva, siis kuuluks tagastusnõue automaatselt 100%-liselt rahuldamisele, kuna KMS § 34-s sätestatud tähtaeg on ületatud.
6. Kuna kaebuse esitaja ei ole vaideotsust vaidlustanud, ei analüüsi kohus kaebaja poolt vaidemenetluse osas tehtud etteheiteid. 9
7. Kokkuvõtlikult nõustub kohus maksuotsuse järeldustega, et kaebaja ei ole tuvastanud temale tegelikkuses sularaha üleandnud isiku isikusamasust, mistõttu teise liikmesriiki toimetatud kauba ostjaks võis tegelikkuses olla kolmas isik, kes aga ei pruukinud olla käibemaksukohustuslane. Asjaolust, et kaup on teise liikmesriiki viidud, kuid puuduvad usaldusväärsed tõendid kauba üleandmise kohta arvel märgitud isikule ning arvetele märgitud ostja ei ole tegelikkuses kauba eest sularaha kaebajale üle andnud, ei ole tõendatud, et tehing on tehtud arvel märgitud isikuga. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja väitega, et maksuhaldur ei ole tõendanud, et tehingu teist poolt ei tuvastatud ning maksuhaldur pole ka ise tuvastanud tundmatuid kolmandaid isikuid tehingu pooltena. Maksuhaldur on toonud maksuotsuses välja asjaolud, mis seavad kahtluse alla tehingute tegemise arvetel näidatud isikutega, ja esitanud selle kinnituseks tõendid. Kaebuse esitaja ei ole omakorda ei maksu- ega kohtumenetluses maksuotsuses tehtud väiteid tehingute mittetoimumise kohta arvel näidatud isikutega ümber lükanud. MKS § 150 lg 1 kohaselt on maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Nii ongi maksuhalduril õigus väites, et tehingud on tehtud tuvastamata kolmandate isikutega.
8. HKMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole kaebuse esitajalt menetluskulude väljamõistmist taotlenud, seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. Kadriann Ikkonen kohtunik 10