KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Asja läbivaatamine Tallinna Halduskohus Dagmar Maastik 14.veebruaril 2012.a. Tallinnas 3-10-1780 M. K. kaebus Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 4.03.2010.a. maksuotsuse nr 12.2-3/10922-7 tühistamiseks kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 15.märtsil 2012.a. Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja arutamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD 4.03.2010.a. Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse maksuotsusega nr 12.23/10922-7 kohustati M. K. tasuma Paide linnas xxx asuva kinnistu võõrandamiselt saadud kasult 76 777 kr tulumaksu. Otsuse kohaselt ostis M.K. kinnistu(katastritunnus xxxxxxxx, pindala 692m2, osaliselt lagunenud elamu ja kuuriga elamumaa) maksumusega 480 000 kr 31.10.2005.a. E. L.’lt ning ostuhinna täielikul tasumisel 2.05.2006.a. sõlmitud asjaõiguslepinguga anti kinnisasi M.K.le üle. 14.06.2006.a. müüs M.K. kinnistu Ü. ja A. T.’le hinnaga 820 000 kr. Tulumaksuseaduse(TMS) §-de 15 lg 1 ja 37 lg 1 järgi kuulub mistahes võõrandatava ja varaliselt hinnatava eseme või varalise õiguse müügist või vahetamisest saadud müügihinna ja soetusmaksumuse vahe(kasu vara võõrandamisest) üldjuhul tulumaksuga maksustamisele. TMS § 15 lg 5 p 1 kohaselt ei maksustata tulumaksuga kinnisasja, ehitise või korteri kui vallasasja või elamuühistu osamaksu võõrandamisest saadud kasu, kui kinnisasja oluliseks osaks või korteriomandi või -hoonestusõiguse esemeks on eluruum, mida maksumaksja kuni võõrandamiseni kasutas oma alalise või peamise elukohana. M.K.6.01.2010.a. seletusest nähtuvalt on tal kaks elukohta – üks Türil xxxxx ja teine Türi vallas xxxxxx, mida ta aga elamiseks kasutanud pole. 3-4 aastat on elanud Rakveres, pool aastat aga kasutas xxx elamut ajutise elukohana, sest läks abikaasast lahku. Hiljem on M.K. täpsustanud, et peatus xxx vaid nädalavahetustel, mil tegi elamu sees lammutustöid. Rahvastikuregistri andmetel on M.K. märkinud enda elukohaks 13.
- 1998.a. - 9.05.2006.a. Türi linn xxxxx, 10.05.-13.06.2006.a. Paide linn xxxx ja alates 14.
- 2006.a. Türi vallas xxx külas asuva suvila. Elamu Türi linnas xxxxxx kuulub M. V.’le, kelle sõnul pole M.K. seal alates 2002.a. elanud, vaid on seda kasutanud oma postiaadressina. Kuna M.K. on märkinud enda elukohaks aadresse, kus ta reaalselt pole elanud, ei saa tema poolt rahvastikuregistrile esitatud andmeid tema tegeliku elukoha määratlemisel tõena võtta. 2005.a. on M.K. võtnud laenu varem soetatud kinnistu Türil xxx ehitamiseks, mida ta ise on määratlenud enda eluasemena. Sellelt laenult on laenuintresside maha arvatud 2006.a., 2007.a. ja 2008.a. residendist füüsilise isiku tuludeklaratsioonides. M.K. selgitus abikaasast lahkumineku tõttu ajutiselt xxxx elama asumise kohta pole usutav, sest kui tema ise elas Rakveres ja tema abikaasa H. V. ei elanud M.K. elukohana märgitud aadressil Türi xxx, siis ei saanud abikaasast lahkuminek põhjustada xxx elama asumist. Muid tõendeid oma elamise kohta sellel aadressil M.K. esitanud pole. 31.10.2005.a. sõlmitud müügilepingu kohaselt pidi E.L. kinnistu otsese valduse M.K.’le üle andma pärast ostuhinna täielikku tasumist, mis toimus 2.05.2006.a. Seega on E.L. eeldatavalt elanud xxx vähemalt kuni nimetatud kuupäevani. Ka tema poeg S. L. kinnitab, et ema kasutas 2005.a. oktoobris M.K.’le müüdud elamut enda alalise elukohana kuni müügihinna täieliku tasumiseni ja asjaõiguslepingu sõlmimiseni 2.05.2006.a. AS „Eesti Energia“ teate kohaselt andis E.L. 4.05.2006.a. xxx elamus elektritarbimise lõppnäidud ja lõpetas lepingu. Rahvastikuregistris on E.L. end Paidest xxxx välja registreerinud 14.05.2006.a. Kinnistu ostnud A.T. selgitas, et kinnistu esmase ülevaatuse ajal seal kedagi ei elanud. Kuna E.L. kolis elamust välja mai alguses, siis võib järeldada, et ülevaatuse võimalik aeg jäi mai algusesse või keskele. On mõistlik eeldada, et M.K. alustas kinnistu võõrandamisprotsessiga siis, kui see oli veel E.L.’i elukohaks, sest kinnistule ei leita ostjat ühe päevaga. A.T. on juba 24.05.2006.a. esitanud Paide Linnavalitsusele taotluse xxx asuva elamu projekteerimistingimuste määramiseks, mis tõendab, et kinnistu ülevaatus toimus sellest varem. Et M.K. ei kasutanud xxx elamut oma alalise ja peamise elukohana, kinnitab fakt, et ta lõpetas AS-ga „Eesti Energia“ elektrilepingu näitudega, mis olid samad lepingu algnäitudeks. Samas on AS „Eesti Energia“ andmetel Türil xxx perioodil 29.03.-2.05.2006.a. tarbitud päevast elektrit 207 kwh ja öist 244 kwh, perioodil 3.05.-4.06.2006.a. päevast elektrit 125 kwh ja öist 121 kwh ning Türi vallas xxx on perioodil 2.05.-3.08.2006.a. tarbitud elektrit 186 kwh. Ka panga kaudu tasumised kinnitavad puhkepäevadel Türil viibimist. M.K. võis küll peatuda xxx elamus mõnel nädalavahetuse päeval elamus lammutustöid tehes, kuid see ei muuda elamut tema alaliseks ja peamiseks elukohaks. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse(TsÜS) §-le 14 on isiku elukohaks koht, kus inimene alaliselt või peamiselt elab. Inimesel võib olla korraga ka mitu elukohta. Elukoha muutumisega on tegemist siis, kui isik asub elama teise kohta ja sellest on näha tema tahe seda muuta. Puuduvad tõendid, et M.K. oleks asunud elama Paide xxx kapitaalremonti vajavasse elamusse või et tal oleks olnud tahe muuta oma elukohta. Ka AS-ga „Eesti Energia“ 22.05.2006.a. koostatud xxx elektri- ja võrgulepingul on M.K. märkinud enda kontaktaadressiks Türi xxx. Ainuüksi asjaolu, et elamu on maksumaksja omandis ja ta on märkinud rahvastikuregistris selle enda elukohaks, elamu võõrandamisel maksuvabastust ei anna. Maksuvabastuse kohaldamiseks on oluline eluruumi koduna kasutamise fakt, mis kontrollimisel pole tõendamist leidnud. xxx kinnistu müüghinnast 780 000 kr laekus M.K. pangakontole ja 40 000 kr sai ta sularahas. M.K. on maksnud 14.06.2006.a. müügilepinguga seotud kulud 2445 kr. Kinnistu ostmisel on selle soetusmaksumusest 440 000 kr tasutud M.K.Ühispanga kontolt ja 40 000 kr sularahas. Tehingu vormistamisel on M.K. maksnud notaritasu 1959 kr ja riigilõivu 345 kr ning 2.05.2006.a. asjaõiguslepingu sõlmimisel notaritasu 59 kr ja riigilõivu 1380 kr. Kokku on kulud 6188 kr(2445+1959+345+59+1380). Seega on M.K. residendist füüsilise isiku 2006.a. tuludeklaratsioonis jätnud kajastamata vara võõrandamisest saadud kasu 333 812 kr, millelt on 1.10.2007.a. Jäänud maksmata 76 777 kr tulumaksu. 26.05.2010.a. Maksu- ja Tolliameti vaideotsusega nr 6-1/163-5 jäeti rahuldamata M.K. vaie maksuotsuse kehtetuks tunnistamiseks, korrates kokkuvõtlikult maksuotsuses toodud põhjen2 dusi. 31.10.2005.a. müügilepingu järgi annab E.L. xxx kinnistu otsese valduse M.K.’le üle pärast ostuhinna täielikku tasumist, mis toimus 2.05.2006.a. Seega elas E.L. kõnealuses majas vähemalt kuni 2.05.2006.a., mida kinnitab ka tema poeg S.L. 11.01.2010.a. maksuhaldurile antud selgituses ning AS „Eesti Energia“ teade, et 4.05.2006.a. teatas E.L. elamu elektritarbimise lõppnäidud ja lõpetas xxx elektrilepingu. Need asjaolud välistavad selle, et vaide esitaja oleks saanud seda hoonet poole aasta jooksul kasutada oma alalise ja peamise elukohana. Ta oleks elamut saanud kasutada alates 4.05.2006.a. kuni 13.06.2006.a., mil toimus müügitehing, kuid A.T. ütlustest nähtuvalt ei asunud M.K. peale E.L.’i väljakolimist majja elama, vaid hakkas kohe kinnistule uut ostjat otsima. A.T. 6.01.2010.a. selgituse kohaselt ei mäleta ta küll kinnistu ülevaatuse täpset aega, kuid esmase ülevaatuse ajal elamus kedagi ei elanud. Kuivõrd A.T. esitas juba 24.05.2006.a. Paide Linnavalitsusele taotluse xxx elamu projekteerimistingimuste määramiseks, jäi kinnistu ülevaatuse aeg ajavahemikku 4.-24.
- M.K. sõlmis xxx uue elektrilepingu 22.05.2006.a. ning lõpetas selle samade näitudega, mis olid E.L. elektriülekande lõpetamise lepingul – see tõendab, et peale E.L.väljakolimist elamus elektrit üldse ei tarbitud ning seega ei kasutanud vaide esitaja hoonet oma alalise ja peamise elukohana. Pangaarve analüüsi alusel on Lääne MTK leidnud, et tegelikult kasutas M.K. alalise ja peamise elukohana Türi linnas xxxx ja Türi vallas xxxx asuvaid elamuid, mida kinnitavad ka AS-st „Eesti Energia“ saadud andmed elektritarbimise kohta nendel kinnistutel. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja palub vaidlustatud maksuotsus tühistada. Vastavalt maksukorralduse seaduse(MKS) §-le 13 lg 1 on maksukohustuslasel õigus enne tema õigusi puudutava haldusakti andmist esitada maksuhaldurile oma arvamus või vastuväide. 18.02.2010.a. kontrollakti nr 12.23/10922-5 kohaselt pidi kaebaja esitama sellele oma vastuväited hiljemalt 23.02.2010.a., millist tähtaega maksuhaldur pikendas kuni 26.02.2010.a. Kaebaja saatis 25.02.2010.a. vanemrevident T. A.’le kirja, milles soovis täpsustada, kas ta peab eelneva aja pikendamise vormistama kirjalikult. Maksuhaldur teatas 25.02.2010.a. kaebajale, et ta võib eriarvamuse kontrollaktile tuua ka esmaspäeval või teisipäeval s.o. 1.03.-2.03.2010.a. Kaebaja soovis sõita maksuhalduri juurde 1.03.2010.a. ja esitada oma seisukoht paberkandjal, kuid samal päeval teatas maksuhaldur, et maksuotsus on juba valmis ja ta saadab selle kaebajale posti teel. Kaebaja ostis Paides xxxx asuva kinnistu 31.10.2005.a. sellepärast, et oli oma naisest lahku minemas ja vajas elukohta, kuni tal valmib maja Türi linnas xxxx E.L. kasutas poolte kokkuleppel kinnistut kuni 1.05.2006.a. ja sellest oli teadlik ka tema poeg. Alates 2.05.2006.a. kasutas kaebaja kinnistut oma alalise elamiskohana kuni selle müümiseni. Kinnistu oli igati kasutamiskõlblikus seisukorras. Maksuhaldur viitab maksuotsuses A.T. ütlusele, mille kohaselt talle ei meenu hoone ülevaatuse täpne aeg, kuid esmase ülevaatuse ajal ta elamus kedagi elamas ei näinud. Kuna A.T. käis majaga tutvumas 21.05.2006.a., siis ei saanudki ta kohtuda E.L.’ga; kui aga arvestada maksuhalduri viidatud hoone ülevaatuse aega mai alguses, siis oleks A.T. pidanud E.L.’ga kohtuma. Maksuhaldur pole põhjendanud ühtegi enda väidet, millega oleks tõendatud, et kaebaja ei kasutanud xxx elamut oma alalise elukohana. Väär on maksuhalduri seisukoht, et kaebajal on kaks rahvastikuregistri-järgset elukohta - üks Türil xxx ja teine Türi vallas xxx. Igal inimesel saab olla ainult üks rahvastikuregistrisse kantud elukoht. Türi xxx pole kunagi olnud kaebaja elukohaks, vaid ta on seda kasutanud oma postiaadressina alates sellest ajast, kui tema suvila xxx külas Türi vallas 2009.a. tulekahjus hävis. Maksuhaldur on hinnanud kaebaja pangakonto väljavõtteid osaliselt ja teinud valiku endale sobivate tehingute alusel. Hinnangut pole antud tehingutele, mida saaks tõlgendada maksumaksja kasuks ning sellist valikut pole ühegi viitega põhjendatud. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, esitades lisaks vaidlustatud maksuotsuses toodud põhjendustele järgmised selgitused. Kaebajaga peetud elektroonsest kirjavahetusest nähtuvalt pikendas vastustaja kaebajale eriarvamuse esitamise tähtaega kuni 1.03.2010.a. ning lubas selle esitada elektrooniliselt, et kaebaja ei peaks dokumenti füüsiliselt maksuhaldurile tooma. Seega pidi eriarvamus olema koostatud ajaks, mil isik 4.03.2010.a. maksuhalduri juures viibis, küsides maksumenetluses esitatud ja koostatud dokumentidest koopiaid. Ka veel 4.03.2010.a. oleks kae3 baja saanud veel enne maksuotsuse väljasaatmist esitada oma arvamuse, kuid seda ei teinud, jättes enda ärakuulamisõiguse kasutamata. Kirjades mainitud kontrollakt käsitleb kaebaja suhtes samal ajal läbiviidud teise maksumenetluse tulemusi ning kaebaja eriarvamuse esitamise tähtaja pikendamine polnud tingitud viivitusest selle kontrollakti väljastamisel. Kaebaja pole veenvalt põhjendanud ega esitanud tõendeid, mis võiksid olla aluseks maksuhalduri seisukohtade muutmisele. Rõhutada tuleb, et seadusandja pole TMS §-s 15 lg 5 p 1 sätestatud tulumaksuvabastuse puhul kasutanud väljendit „oma elukoht“ vaid „oma alaline ja peamine elukoht”. Järelikult on sõnadel „alaline” ja „peamine” ka kindel mõte, et eristada isiku muid võimalikke elukohti tema alalistest ja peamistest elukohtadest. Seega on oluline tuvastada, kas kaebaja kasutas xxx osaliselt lagunenud elamut kuni võõrandamiseni oma alalise või peamise elukohana. TsÜS § 14 kohaselt on isiku elukoht koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab (lg 1) ja elukoht loetakse muutunuks, kui isik asub mujale elama viisil, millest võib järeldada isiku tahet oma elukohta muuta(lg 3). Asjaolu, et kaebaja kasutas osaliselt lagunenud elamut nädalavahetustel teostades selles lammutustöid, ei anna alust TMS § 15 lg 5 p 1 kohaldamiseks. Kaebaja ajutine viibimine või ööbimine osaliselt lagunenud elamus ei tähenda seda, et isik kasutas seda alalise ja peamise elukohana. A.T. selgituse kohaselt toimus xxx kinnistu ülevaatamine ajal, mil kinnistu ei saanud olla kaebaja alaliseks elukohaks ning kaebaja kinnitab oma maksumenetluses antud selgituses ja kaebuses, et kasutas peale endise omaniku E.L. lahkumist kinnistut ajutiselt, viibides seal nädalavahetusel lammutustööde tegemise ajal. Eeltoodust nähtub, et kaebaja ei kasutanud ei võõrandamisprotsessiga alustamise ega ka müügiotsuse ja müügilepingu sõlmimise ajal kinnistut peamise ega alalise elukohana. KOHTU PÕHJENDUSED Vaidlustatud maksuotsus on seaduslik ja põhjendatud, selle tühistamiseks puudub alus. Halduskohtumenetluse seadustiku § 165 lg 2 sätestab, et kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Vastustaja on õigesti tuvastanud, et Paides xxx asuv elamu pole olnud kaebaja peamiseks ega alaliseks elukohaks. Kohus nõustub maksuotsuses ja vaideotsuses selle seisukoha kinnitamiseks esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata, v.a. pangakontodega seonduvad põhjendused, sest asjakohaseid pangakontode väljavõtteid pole kumbki pool kohtule esitanud. Kuid ka ilma pangakontodeta on tõendatud, et xxx asuv elamu pole olnud kaebaja peamiseks ega alaliseks elukohaks. Kaebaja väide, et maksuhaldur on hinnanud tema pangakonto väljavõtetest valikuliselt üksnes endale sobivaid ega ole andnud hinnangut tehingutele, mida saaks tõlgendada maksumaksja kasuks, on paljasõnaline, kaebaja pole näidanud ega kohtule esitanud, millised pangakonto väljavõtted võiksid tõendada tema elamist vaidlusaluses elamus. Alusetu on kaebaja väide, et vastustaja pole talle maksumenetluses, enne kaevatud maksuotsuse tegemist, andnud võimalust esitada maksuhaldurile oma arvamust või vastuväidet. Kaebaja ja Lääne MTK vanemrevidendi T. A. vahelisest meilivahetusest(tl 57-62) nähtuvalt pahandas kaebaja 18.02.2010.a. T.A.’le saadetud kirjas, et 2 tööpäeva on kontrollaktile vastamiseks liiga lühike aeg, vaja oleks vähemalt 5 tööpäeva ning nõudis koopiaid protokollidest, väites, et kontrollaktis on trükitud ainult maksuhaldurile kasulik osa tekstist. Seega oli kaebajal käsitletavas maksumenetluses koostatud kontrollakt käes hiljemalt 18.02.2010.a. T.A. saatis 19.02.2010.a. kaebajale xxx kinnistut puudutavad protokolli, e-kirja ja kaebaja seletuse ning 25.02.2010.a. (neljapäeval) lubas kaebajal tuua eriarvamus ära esmaspäevas/teisipäeval, s.o.
- või 2.märtsil; 1.03.2010.a. aga teatas kaebajale, et too võib oma eriarvamuse saata ka meiliga. Eeltoodust nähtuvalt oli kaebajal kontrollaktile vastamiseks aega vähemalt 6 tööpäeva või isegi 8, kui arvestada vastustaja selgitust, et kaebaja oleks võinud oma eriarvamuse esitada veel ka 4.03.2010.a. Kaebaja selle aja jooksul 4 vastustajale eriarvamust ei esitanud, jättes oma tegevusetusega ise ennast ärakuulamisõigusest ilma. Kohtunik: D.Maastik 5