← Eesti

3-10-2298/23

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-2298 Otsuse kuupäev 03.02.2012 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Aleksandr Streltsov`i kaebus Viru Vangla 24.03.

  1. a käskkirjaga nr 6-3/ 561-D tekitatud kahju hüvitamise nõudes summas 18 000 krooni (1150,40 eurot) Asja läbivaatamise kuupäev 10.01.2012 menetluskonverentsina peetud kohtuistung Menetlusosalised Kaebuse esitaja Aleksandr Streltsov Vastustaja Viru Vangla (esindaja Jaanika Kõrgmaa – Viru Vangla Üldosakonna jurist) Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 05.03.
  2. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
  3. 24.08.
  4. a saabus Tartu Halduskohtusse Aleksandr Streltsov´i kaebus Viru Vangla 24.03.2010 käskkirja nr 6-3/561-D peale. A. Streltsov märkis kaebuses, et ta ei ole nõus vangla õigusvastase käskkirjaga ja soovis, et Viru Vangla hüvitaks talle 18 000 krooni. Varasemalt oli samasisuline kaebus A. Streltsov´i poolt Tartu Halduskohtule esitatud haldusasja nr 3-10-1211 raames ning kohus oli 31.05.
  5. a kohtumäärusega kaebuse tagastanud kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu (vaidemenetluses ei oldud veel otsust tehtud). 31.05.
  6. a kohtumäärus haldusasjas 3-10-1211 on jõustunud.
  7. Tartu Halduskohtu 06.09.
  8. a kohtumäärusega jäeti A. Streltsov´i kaebus haldusasjas 3-102298 käiguta. Kaebuse esitajal tuli kohtule teatada, kas Viru Vangla on tema 12.04.
  9. a vaidele koos kahjunõudega vastuse andnud, vastuse olemasolu korral tuli see kohtule edastada. A. Streltsov´il tuli täpsustada kas ta soovib ka käskkirja vaidlustada või esitab kohtule ainult kahju hüvitamise taotluse. Samuti tuli kaebajal kirjeldada, milles seisnes talle tekitatud kahju, kui suur oli varaline ja kui suur mittevaraline kahju ning põhjendada kahjunõude suurust. Kaebaja pidi kaebuse esitamise eest tasuma riigilõivu või taotlema riigilõivu tasumisest vabastamist. A. Streltsov sai nimetatud kohtumääruse koos venekeelse tõlkega kätte 24.09.
  10. a.
  11. 01.10.
  12. a saabus Tartu Halduskohtusse A. Streltsov´i kaebus. Kaebuses palus A. Streltsov vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest ja märkis, et sai kätte tühise Tartu Halduskohtu 06.09.
  13. a kohtumääruse kohtuasjas 3-10-2298, mille number varem oli 3-10-
  14. Kaebaja märgib, et pöördus 06.05.
  15. a kaebusega Tartu Halduskohtusse. Kohus menetles tema kaebust haldusasjana 3-10-1211, kuid kohus vahetas millegipärast numbri ära. A. Streltsov märkis, et kohus vahetas numbri ära, sest rikkus riigivastutuse seaduse § 18 lõiget 1 ja
  16. jagu. Ja peale seda on kohtunik üritanud viia teda oma tühiste määrustega eksitusse. Kohtunikul oli aega, et tema kaebus ja taotlus läbi vaadata, sest kaebaja saatis kaebuse (haldusasi 3-10-1211) kohtusse 13.06.
  17. a. A. Streltsov palus ringkonnakohtult 06.09.
  18. a kohtumääruse tühistamist ja kaebuse läbivaatamist.
  19. Tartu Halduskohtu 20.10.
  20. a kohtumäärusega tagastati A. Streltsov´i kaebus haldusasjas 310-2298 kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu. Kohus märkis, et kaebuse käiguta jätmise määrus ei ole edasikaevatav ning seega ei saa A. Streltsovi poolt 01.10.
  21. a kohtusse saabunud kaebust käsitleda määruskaebusena. Nimetatud kaebuses ei kõrvaldanud A. Streltsov ka kaebuse käiguta jätmise määruses nimetatud puuduseid. Käiguta jätmise määruses esitatud küsimustele kaebaja ei vastanud. Kohus leidis, et kaebaja oli jätnud kohtu poolt määratud tähtajaks kaebuses esinevad puudused kõrvaldamata ja kohtul ei olnud võimalik A. Streltsov´i kaebust esitatud kujul menetleda ning see kuulus tagastamisele. A. Streltsov sai Tartu Halduskohtu 20.10.
  22. a kohtumääruse koos venekeelse tõlkega kätte 28.10.
  23. a allkirja vastu.
  24. 05.11.
  25. a saabus Tartu Halduskohtusse A. Streltsov´i määruskaebus, milles ta taotleb Tartu Halduskohtu 20.10.
  26. a kohtumääruse tühistamist. Määruskaebuses esitab A. Streltsov ka taotluse enda vabastamiseks riigilõivu tasumise kohustusest, sest tal puudub raha. 30.11.
  27. a vabastas kohus A. Streltsov riigilõivu tasumise kohustusest määruskaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu 20.10.2010.a määrusele haldusasjas 3-10-2298 ning võttis menetlusse A. Streltsov´i määruskaebuse Tartu Halduskohtu 20.10.
  28. a määrusele haldusasjas nr 3-10-
  30. 27.09.
  31. a tühistas Tartu Ringkonnakohus Tartu Halduskohtu 20.10.
  32. a määruse ja rahuldas määruskaebuse ning saatis asja Tartu Halduskohtule asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise jätkamiseks. Ringkonnakohus oli seisukohal, et A. Streltsov´i 24.08.
  33. a esitatud kaebus koos 01.10.
  34. a esitatud kaebusena pealkirjastatud puuduste kõrvaldamise kirjaga on halduskohtus menetletav ja võimalikud allesjäänud puudused on kõrvaldatavad halduskohtu poolt uurimisprintsiibi rakendamise kaudu.
  35. 23.11.
  36. a vabastas kohus A. Streltsov´i riigilõivu tasumisest kaebuselt haldusasjas nr 3-
  37. 24.11.
  38. a võttis kohus A. Streltsov´i kaebuse Viru Vangla 24.03.
  39. a käskkirjaga nr 6-3/ 561-D tekitatud kahju hüvitamise nõudes summas 18 000 krooni menetlusse. Kaebuse põhjendused
  40. A. Streltsov´i 24.08.
  41. a kohtusse saabunud kaebuse kohaselt ei ole A. Streltsov nõus Viru Vangla 24.03.
  42. a õigusvastase käskkirjaga nr 6-3/561-D ning soovib, et Viru Vangla hüvitaks talle sellega tekitatud kahju 18 000 krooni. 01.10.
  43. a täpsustab A. Streltsov oma kaebust 2 märkides, et vangla pole tema
  44. a aprillis esitatud vaidele ja kahju hüvitamise taotlusele vastanud. Samuti täpsustab A. Streltsov oma 01.10.
  45. a vastuses, et taotleb Viru Vangla 24.03.
  46. a käskkirjaga tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist, sest õigusvastase käskkirja alusel kartseris hoidmisega tekitati kahju tema tervisele ja rikuti tema muid õigusi.
  47. 10.01.
  48. a kohtuistungil lisas kaebaja, et tal tekkis kartseris olles gastriit, maohaavand, seedetrakti haigus ja hemorroid. Kaebaja sõnul oli ta 31.08 kuni 07.09 haiglas, kus teda diagnoositi. Vastustaja vastuväited
  49. Vastustaja Viru Vangla on oma 09.12.
  50. a vastuses kaebusele seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ning vaidleb kaebusele vastu. Vastuse kohaselt määrati Viru Vangla 24.03.
  51. a käskkirjaga nr 6-3/561-D A. Streltsov´ile vanglaametniku korraldusele mitteallumise eest distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine 13 ööpäevaks, mis pöörati täitmisele ajavahemikul 09.04.2010-22.04.
  52. a. A. Streltsov vaidlustas 12.04.
  53. a nimetatud käskkirja ja taotles kartserikaristuse ärakandmise eest kahju hüvitamist summas 18 000 krooni. Vangla jättis vaide 22.11.2010 täies ulatuses rahuldamata.
  54. Vastustaja märgib oma vastuses kaebusele, et Viru Vanglas läbi viidud distsiplinaarmenetluse materjalide kohaselt karistati vahistatu staatuses A. Streltsov´i VangS § 67 punktis 1, Viru Vangla kodukorra punktides 8.1.1 ja 7.3 sätestatud nõuete rikkumise eest kartserisse paigutamisega 13 ööpäevaks. Kaebaja rikkumine seisnes vanglaametniku korraldusele, seista loenduse ajal voodi kõrval, mitte allumises. Rikkumine on tõendatud vanemvalvur Tiit Ruuse ettekandega nr 757 ja A. Streltsov´i 24.02.
  55. a seletuskirjaga. Vastustaja leiab, et kaebajale A. Streltsov´ile distsiplinaarkaristuse määramine on õiguspärane ning karistamisel on järgitud kõiki vangistusseaduses sätestatud nõudeid.
  56. Kahju hüvitamise nõude osas märgib kaebaja, et ebameeldivused ja piirangud, mis paratamatult kaasnevad kartseris viimisega, olid põhjustatud õiguspärase tegevusega ning ei saa olla aluseks kahju hüvitamisel. Lisaks märgib vastustaja, et tingimused Viru Vangla kui kõige uuema vangla kartserikambris on head vastates VSkE-s sätestatud nõuetele. Seega ei saanud kartserikambris viibimine põhjustada kaebajale tervisekahju. Kaebajal olid terviseprobleemid juba varasemalt ning need ei tulene vastustaja hinnangul kartseris viibimisest. Ka 10.01.
  57. a kohtuistungil jäi vastustaja oma kirjalikult esitatud seisukohtade juurde. Kohtu põhjendused ja otsus
  58. 22.08.
  59. a esitas A. Streltsov Tartu Halduskohtusse HKMS § 6 lg 3 p 2 (kuni 31.12.
  60. a kehtinud redaktsioonis) kohaselt kahju hüvitamise kaebuse, milles taotleb Viru Vangla 24.03.
  61. a käskkirjaga nr 6-3/ 561-D tekitatud kahju hüvitamist summas 18 000 krooni (1150,40 eurot). Käesoleval ajal kehtiva HKMS § 283 lg 1 kohaselt on kaebus lubatav, sest vastas kaebuse esitamise ajal kehtinud seadusele. Kaebaja ei vaidlusta käesolevas asjas tema kahju hüvitamise taotluse menetlemist vanglas ning seega kohus seda küsimust ei käsitle. 3
  62. Kaebaja esitas kahju hüvitamise nõude, mille eesmärgiks on haldusorgani õigusvastase tegevuse tõttu talle tekitatud kahju hüvitamine. Kahju hüvitamise eelduseks on kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine. Kahju kuulub hüvitamisele, kui kohus tuvastab vastustaja toimingu õigusvastasuse, kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise, kahju tekitamise ja kui on tuvastatud põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel ning kui on tuvastatud vastustaja süü. Kaebuse kohaselt nõuab A. Streltsov kahju hüvitamist summas 1 150,40 eurot (18 000 krooni kaebuse esitamise ajal) seoses Viru Vangla 24.03.
  63. a käskkirjaga nr 6-3/561-D, mille alusel määratud kartserikaristuse on kaebaja ära kandnud. Kaebuse kohaselt kandis A. Streltsov karistust kartseris õigusvastase käskkirja alusel ja seal hoidmisega tekitati kahju tema tervisele ja sellega rikuti tema õigusi.
  64. Toimiku materjalidega on tuvastatud, et kaebaja on talle 13 ööpäeva pikkuse kartserikaristuse täies mahus ära kandnud perioodil 09.04.
  65. a – 22.04.
  66. a. Kaebaja eesmärgiks on kahjuhüvitise väljamõistmine väidetavalt õigusvastase haldusakti alusel kartseris viibimise aja eest ja seega hõlmab see nõue ka haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemise nõuet. Ülaltoodu alusel leiab kohus, et kaebaja on esitanud kahjunõude RVastS § 9 lg 1 alusel tervise kahjustamise eest (t.l 11).
  67. Toimiku materjalidega on kindlaks tehtud, et Viru Vangla 24.05.
  68. a käskkirjaga nr 63/561-D oli kaebajat karistatud distsiplinaarkorras 13 ööpäevaks kartserisse paigutamisega selle eest, et ta olles vahistatu staatuses, 24.02.
  69. a kell 08.20 ei täitnud vanglaametniku korraldust seista loenduse ajal voodi kõrval. Seega rikkus kaebaja Viru Vangla kodukorra p 7.3 ja p 8.1.1 ning VangS § 67 p
  70. Kaebaja süü ülalnimetatud rikkumises on tõendatud vanemvalvur T. Ruuse ettekandega nr 757, mille kohaselt kaebaja, olles 24.02.
  71. a kella 08.20 ajal kambris 2256, keeldus loenduse ajal seismast voodi ees. Selle asemel toetas kinni peetav ennast vastu akna ees olevat seina. Antud korraldusele seista voodi ette loenduse ajaks, reageeris kinni peetav nii, et istus rahulikult toolile ning käskis valvuril ära minna. Korduvat korraldust kinni peetav eiras (t.l 61).
  72. Kaebaja ei eita, et ta ei täitnud korraldust (t.l 62). Ta kirjutab seletuskirjas, et hommikuse loenduse ajal tuli keegi sisse, ei tutvustanud ennast ja käskis tal seista. Kaebaja leiab, et ta otsustab ise, mida oma kehaga teeb ja seisab ainult siis, kui tema seda tahab, aga mitte kui keegi „värdjas“ seda soovib ning oma tahte vastaselt ei tee ta midagi. Viru Vangla kodukorra p 7.3 kohaselt on loenduse ajal kinni peetav isik kohustatud seisma voodi kõrval või vanglaametnike korraldusel mujal. Seega ei allunud kaebaja vanglaametniku korraldusele ja sooritas süüliselt distsipliinirikkumise, mille eest talle määratud karistus on proportsionaalne rikkumise raskusega ja kaebaja varasema karistatusega (süstemaatiline rikkuja) ning on eesmärgipärane mõjutades kinnipeetavat edaspidi õiguskuulekalt käituma.
  73. Kohus leiab, et kaebaja distsiplinaarkorras karistamine on õiguspärane: järgitud on kõiki VangS § 64 lg 1, 2, 3, 4 ja 41 kehtestatud nõudeid. Läbi on viidud distsiplinaarmenetlus, menetluse käik on protokollitud, kaebajale on antud võimalus seletuse andmiseks, karistus on määratud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning on proportsionaalne. Käskkiri vastab haldusakti nõuetele (HMS § 54) ja on motiveeritud. 4 Karistuse kandmise tingimused vastasid nõuetele. Viru Vangla on kõige uuem vangla Eestis ning sealsed kartseritingimused on head. Kartserikambrid vastasid VSkE-s sätestatud nõuetele. Kohus leiab, et kaebaja viibis kartseris kehtiva ning õiguspärase käskkirja alusel ja kandis karistust kartseris, mis vastas VangS § 45 lg 1, VSkE § 6 lg 2 ja lg 6 ning § 7 lg 1 sätestatud nõuetele. Kohus leiab, et kuna kartserikambri tingimused vastavad nõuetele, siis ei saanud kartserikambris viibimine 13 ööpäeva jooksul tekitada kaebajale tervisekahjustusi.
  74. Kaebaja viibis kartseris perioodil 09.04.
  75. a – 22.04.
  76. a. 22.04.
  77. a kaebas ta seljavalu üle ning talle anti Diclac geeli. Meditsiinilisest õiendist on näha, et 01.04.
  78. a kaebas A. Streltsov kõhuvalu üle ja talle anti ravimit Ranisan. 08.04.
  79. a kaebas ta mao piirkonnas esineva valu ja hemorroidi ägenemise üle ning talle anti ravimeid. Seega, enne kartserisse paigutamist esinesid kaebajal terviseprobleemid, mis on kroonilise iseloomuga ja tekkisid tunduvalt varem. Ülaltoodu alusel puudub kaebajale kahju hüvitamiseks alus, sest avaliku võimu kandja ei ole tegutsenud õigusvastaselt ning ei ole rikkunud kaebaja subjektiivseid õigusi. Seega ei kuulu kaebus rahuldamisele. Tamara Hristoforova Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.