Obsah (5)

§ 180§ 181§ 186§ 190§ 3401

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht 15. november 2011 Tartu Tsiviilasja number 2-10-37634 Tsiviilasi Ljudmil

§ 180

lg 1 p-st 1 tulenevalt võib kohus menetlusabi saaja taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni maksmisest või muude kohtukulude või menetlusdokumentide ja kohtulahendi tõlke kulude kandmisest.

§ 181

lg 1 p 1 ja 2 kohaselt menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.

§ 186

lg 1 sätestab, et taotleja majanduslikku seisundit hinnates arvestatakse tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema 2 ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid.

§ 186

lg 2 kohaselt taotleja majanduslikku seisundit hinnates ei arvestata taotlejale kuuluvat vara, millele seaduse kohaselt ei saa sissenõuet pöörata. Samuti ei arvestata menetlusabi taotlejale kuuluvat ning tema ja temaga koos elavate perekonnaliikmete igapäevakasutuses olevat eluaset ega vajalikke sõiduvahendeid, kui nende arv ja väärtus on õiglases suhtes perekonna suuruse, sõiduvajaduse ning sissetulekuga.

1. Ringkonnakohus leiab, et esitatud majandusliku seisundi teatise põhjal ei ole alust vabastada apellanti riigilõivu tasumisest täies ulatuses. Apellant ei ole maksejõuetu, tal on pensioni näol igakuine kindel sissetulek. Võttes arvesse, et apellatsioonkaebuselt tasumisele kuuluv riigilõiv 319,55 eurot moodustab apellandi pensionist olulise summa, ning arvestades apellandi igakuiseid vältimatuid kulusid, leiab ringkonnakohus, et apellant on põhjendatud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastada osaliselt, s.o 269,55 euro osas, määrates tasumisele riigilõivu summas 50 eurot. Kohtule esitatud informatsiooni põhjal ei ole alust arvata, et riigilõivu summas 50 eurot tasumise kohustus 30 päeva jooksul saab apellandile takistuseks kaebeõiguse teostamisel.
2. Apellant peab arvestama, et riigilõivu tasumisest vabastamine tagab vaid kohtusse pöördumise õiguse, kuid kui apellatsioonkaebus jäetakse rahuldamata, siis tulenevalt

§ 190

sätetest kannab apellant kõik asjas tehtud kulud, s.o nii tasumisele kuuluva riigilõivu osas, milles apellant vabastati riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel summas 269,55 eurot, kui ka vastaspoole võimalikud õigusabikulud. 7. Apellandil tuleb Tartu Ringkonnakohtule teatada määratud tähtpäevaks riigilõivu 50 eurot tasumise kontrollimist võimaldavad andmed või esitada tasumist tõendav dokument, millel on näidatud kohtuasja number, menetlustoiming ning isiku nimi, kelle eest riigilõiv tasuti.

§ 3401

lg 1 kohaselt, kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Lõike 2 kohaselt, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Andra Pärsimägi Üllar Roostoja 3 Viivi Tomson