lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata.
lg 2 kohaselt, kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on määruskaebuse ebaõigesti menetlusse võtnud. 2
lg 1 kohaselt maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus hagi tagas, ühe tagamisabinõu teisega asendas või hagi tagamise tühistas, võib pool esitada määruskaebuse. Ringkonnakohus leiab, et P. Gutauskase määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata, kuna tsiviilkohtumenetluse seadustik ei sätesta määruskaebuse esitamise võimalust kohtumäärusele, millega kohus jättis hagi tagamise taotluse rahuldamata.
lg 1 kohaselt võib esitada määruskaebuse maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus hagi tagas, ühe tagamisabinõu teisega asendas või hagi tagamise tühistas. Maakohtu 23.03.2012 määrusega jäeti P. Gutauskase hagi tagamise taotlus osaliselt, s.o osas, millega hageja taotles hagi tagamise korras seada hageja kasuks Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 2900304 ja registriossa nr 2860304 kohtulikud hüpoteegid, rahuldamata, seega hageja poolt vaidlustatud osas ei ole maakohtu 23.03.2012 määrus edasikaevatav. 5. Kuivõrd maakohus võttis P. Gutauskase määruskaebuse ebaõigesti menetlusse, siis ei võta ringkonnakohus seisukohta määruskaebuses esitatud alternatiivse taotluse osas. Määruskaebuse resolutsiooni p-s 2 märgitud alternatiivse taotluse peab maakohus lahendama. Kersti Kerstna-Vaks Andra Pärsimägi 3 Üllar Roostoja
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.