1 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-09-43219 Otsuse tegemise aeg ja koht 12. juuni 2012, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi N. D.`i hagi OÜ Kiott

§ 33

lg 1 tööandja maksab töötajale töötasu kord kuus, kui tasu maksmiseks ei ole kokku lepitud lühemat tähtaega. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus on seisukohal, et tõendamata on hageja palga suurus summas 12 000 krooni kuus. Samuti on tõendamata kostja väide, et töötaja tunni tasu oli 27 krooni tunnis, kostja omapoolseid palga arvestusi ei ole kohtule esitanud. Kuna Maksu- ja Tolliametil puuduvad andmed hageja tulu kohta 2008 ja 2009.aastal (tl 16), siis lähtub kohus töötasu suuruse kindlaksmääramisel OÜ Kiotto 31.03.2099.a tõendist (tl 22). Kostja vastuväide, et tegemist on nn „fiktiivse tõendiga panga jaoks“ peab kohus tõendamatuks ja paljasõnaliseks. Hageja poolt esitatud palgatõendist lähtudes oli hageja 6. kuu keskmine töötasu 8875 krooni ( 567,22 eurot) kuus. Hageja poolt esitatud pangakonto väljavõttest nähtub, et OÜ Kiotto on hagejale 24.05.2009.a tasunud töötasu aprilli eest summas 3298 krooni ning juuni kuu eest 3049,04 krooni. Kohus selgitab, et eeldada võib omaksvõttu kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Omaksvõttu hinnatakse koos muude tõenditega. Antud juhul ei ole kostja vastuväiteid esitanud, kuid võttes arvesse esitatud tõendeid leiab kohus, et tööandja ei ole töötajale saadaolevat töötasu täies ulatuses maksnud.

§ 84

lg 1 töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Eeltoodud alusel, leiab kohus, et kostjal lasub kohustus tasuda saamata jäänud 10 kuu (oktoober 2008 kuni juuli 2009.a) töötasu summas 5266,50 eurot (10 x 8875=88 750 krooni/3298+3049,04/=82402,96). Kohus arvestab hageja töötasu augustikuu 2009 aasta eest summas 404,15 eurot. Hageja keskmine töötasu oli 8875 krooni, 2009.a augustikuus oli 160 töötundi. Hageja töötas augustis 2009 114 töötundi (tl 20). Seega moodustab hageja töötasu augustikuu eest 6323,58 krooni (8875: 160= 55,47 krooni 1 tund x 114) ehk 404,15 eurot. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele saamata jäänud töötasu kokku 5670,64 eurot. Hüvitis töölepingu ülesütlemisel Hageja palub hüvitist kolme kuu keskmise palga ulatuses 2300,28 eurot. Kostja omapoolseid vastuväiteid ja omapoolseid arvestusi esitanud ei ole. 5 Hageja poolt on kostjale edastatud töölepingu ülesütlemine seoses tööandja töölepingu rikkumisega, kuna tööandja poolt on pidevalt töötasud maksmata ( tl 38).

§ 105

lg 1 kohtule peab hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest; lg 2 kohaselt, kui hagi või avaldust ei esitata tähtaja jooksul või kui hagi või avalduse esitamise tähtaega ei ennistata, on ülesütlemine algusest peale kehtiv ja leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval. Kostja ei ole töölepingu ülesütlemist vaidlustanud, seega on töötaja poolne avaldus algusest peale kehtiv. TLS § 100 lg 4 kohaselt kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. Kostja keskmise töötasu arvestust kohtule esitanud ei ole. Hageja poolsete arvestuste kohaselt on hageja arvestanud kuu keskmiseks töötasuks 12 000 krooni. Kohus lähtub hageja poolt esitatud töötasu tõendist (tl 22), mille kohaselt hageja kuu keskmine töötasu on 8875 krooni (567,22 eurot). Hüvitise määramisel arvestab kohus töölepingu lõpetamise asjaolusid, töölepingu ülesütlemise mitte vaidlustamist, töösuhte kestvust, lõpparve mittemaksmist ning mõlema poole huve. Kohus leiab, et hagejale tuleb välja mõista hüvitis töölepingu lõpetamisel kolme kuu töötasu ulatuses, milleks on 1701,66 eurot. Töölepingu lõpetamise alused Kuna kostja ei ole vaidlustanud hageja poolt 19.08.

1. aastal esitatud kirjaliku avaldust töölepingu lõpetamise kohta vastavalt töölepingu seadusele § 91 lg 2 p 2, siis tuleb TLS § 91 lg 2 p 2 alusel lugeda töölepingu lõpetamise ajaks 19.08.2009.a. Kuna kostja ei ole esitanud vastuväiteid selles, et hageja töötas OÜ-s Kiotto ajavahemikus 28.02.2009 kuni 16.aprillini 2009, rahuldab kohus hageja nõude kohustada kostjat kustutama hageja tööraamatus (tl 21) ebaõige kanne number 24 27.02.2099 „tööleping lõpetatud“ ning kanne number 25 16.04.2009 „tööleping sõlmitud“. Eeltoodud alusel ja juhindudes TLS § 33 lg 1, § 84 § 100 lg 4 , ja § 105 lg 1 ja 2 rahuldab kohus hageja nõuded osaliselt. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 1 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu töötasu või palga nõudmise, töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, teenistusse ennistamise, teenistusest vabastamise aluse formuleeringu muutmise hagi või kaebuse läbivaatamiselt. Sellest tulenevalt on nii hageja kui ka kostja vabastatud riigilõivu tasumisest töövaidluse hagis. 6 TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Viru Maakohtu 01.03.2011.a. kohtumäärusega rahuldati N. D.i riigi õigusabi taotlus ja anti talle riigi õigusabi, riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamise kohustusega. Tsiviilasja menetluses esindas N. D.it vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev. Vandeadvokaadi vanemabi on Viru Maakohtule esitanud 14.06.2011 taotluse riigi õigusabi tasu ja õigusabikulude väljamaksmiseks summas 345,17 eurot. Viru Maakohtu 16.06.2011.a. määrusega rahuldati vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsevi taotlus. 30.05.2012.a. esitas hageja esindaja kohtule taotluse riigi õigusabi tasu ja õigusabikulude väljamaksmiseks summas 96 eurot, mille kohus rahuldas. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, siis kannab kostja riigi õigusabi kulusid summas 400 eurot ning hageja summas 41,17 eurot. Riigi õigusabi kulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr. 10220034796011 SEB pangas või 221023778606 Swedbank viitenumbriga 2800049900 –
2. päeva jooksul lahendi jõustumisest. Poolte ülejäänud menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik