3-10-2702/26

M ÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Maili Lokk, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2012, Tartu Haldusasja number 3-10-2702 Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Tarlan Dovlatovi kaebus siseministri 16.09.
2. a käskkirja nr 1-3/203 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 01.03.
3. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tarlan Dovlatovi määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Määruskaebus rahuldada.
5. Tühistada Tartu Halduskohtu 01.03.
6. a määrus ja saata asi Tartu Halduskohtule eelmenetluse jätkamiseks. Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Edasikaebamise kord ASJAOLUD
7. T. Dovlatov esitas 26.09.2010 Tallinna Halduskohtule kaebuse Siseministeeriumi toimingutele. Kaebaja taotles Siseministeeriumilt sissesõidukeelu tühistamist või selle kehtivuse vähendamist, kuid Siseministeerium keeldus sellest. Kaebaja on elanud Eestis
8. aastast alates ja tal on siin alaealine tütar. Kaebajale keelduti väljastamast Kodakondsus- ja Migratsiooniametist tähtajalist elamisluba, kuna Siseministeerium on kehtestanud tema suhtes sisse- ja väljasõidukeelu.
9. Tartu Halduskohtu 29.11.
10. a määrusega jäeti T. Dovlatovi kaebus käiguta. Kaebajal tuli täpsustada, kas ta soovib otsuse tühistamist või otsuse õigusvastasuse kindlakstegemist seoses Siseministeeriumi keelduva otsusega. Lisaks tuli kaebajal esitada oma isikukonto väljavõte ja otsus oma süüdimõistmise kohta.
11. T. Dovlatovi esitas vastuse 29.11.
12. a määrusele. Kaebaja palub tühistada Eesti Vabariigi siseministri 21.06.
13. a käskkiri nr 279, 11.10.
14. a käskkiri nr 418, 31.03.
15. a käskkiri nr 136, 23.11.
16. a käskkiri nr 137 ja 19.05.
17. a käskkiri nr 62 ning kohustada Siseministeeriumi andma talle ajutine elamisluba Eesti Vabariigi territooriumil. Kaebaja märgib, et pöördus kohtu poole 26.09.
18. a, kui siseminister andis 16.09.
19. a välja käskkirja nr 1-3/
20. Nimetatud käskkirja sai ta kätte 21.09.
21. a.
22. Tartu Halduskohus jättis 03.02.
23. a määrusega T. Dovlatovi kaebuse teistkordselt käiguta. Kaebajal tuli kohtule täpsustada oma lõplikku nõuet ning ka seda, kas ta soovib siseministri 16.09.
24. a käskkirja nr 1-3/203 tühistamist.
25. 16.02.
26. a saabus kohtule T. Dovlatovi taotlus riigi õigusabi saamiseks.
27. Tartu Halduskohtu 28.02.
28. a määrusega jäeti D. Tovlatovi taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
29. Tartu Halduskohtu 01.03.
30. a määrusega jäeti D. Tovlatovi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamata. Kaebaja isikukonto väljavõttest nähtuvalt puudusid kaebajal rahalised vahendid riigilõivu summas 250 krooni tasumiseks. Seega on tõendatud kaebaja maksujõuetus, kuid see ei ole ainuke kriteerium isiku riigilõivust tasumisest vabastamiseks. Kaebajal on küll võimalik vaidlustada siseministri 16.09.
31. a käskkiri, kuid selle käskkirja andmisel ei nähtu taolisi õigusrikkumisi, mis tingiksid selle tühistamise halduskohtu poolt. Õigusest perekonnaelule ei tulene riigi kohustus anda välismaalasele elamisluba igal juhul ning arvestades kaebaja poolt toime pandud rikkumisi, ei nähtu, et kaebaja perekonnaelu oleks käesoleval juhul põhjendamatult riivatud. Seega ei saa pidada kaebust perspektiivikaks ja jäetakse riigilõivu tasumisest vabastamata. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
32. T. Dovlatov esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 01.03.
33. a määrus tühistada ja teha uus määrus, millega tema kaebus rahuldada. Kaebajale on arusaamatu, et miks keeldutakse tühistamast Siseministeeriumi käskkirju. Põhiseadusega on vastuolus asjaolu, et inimest saaks ühe ja sama teo eest topelt karistada. Siseministeerium ei arvesta sellega, et ennem oli Vene aeg ja nüüd on Eesti aeg ning inimesed muutuvad, aga Siseministeerium oma tegevusega soodustab kuritegevust. Kaebaja on Eestis elanud juba XXXX. aastast ja tal kasvab siin ka XXXX XXXX. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
34. Siseministeerium palub jätta T. Dovlatovi määruskaebuse rahuldamata. Kaebajat on korduvalt karistatud kuritegude toimepanemise eest ning lisaks on ta korduvalt toime pannud ka väärtegusid. Seega on kehtestatud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) § 29 lg 1 punkti 7 alusel kaebaja suhtes sissesõidukeelu kohaldamine õigustatud. Kaebaja ei ole talle mõistetud karistustest järeldusi teinud ja on jätkanud süütegude toimepanemist. Seega ohustab sellise välismaalase Eestis viibimine avalikku korda ning sellest tulenevalt on VSS § 29 lg 1 punkti 1 alusel sissesõidukeelu kohaldamine vajalik. Kaebajal pole Eestis sügavaid sotsiaalseid, perekondlikke ega muid sidemeid. Kaebaja on abielus, kuid seadusliku abikaasaga on kaebaja abielulised suhted lõppenud. Kaebaja XXXX XXXX elab Eestis, kuid kaebaja pole temaga tihedalt suhelnud ega tema kasvatamises aktiivselt osalenud juba ligikaudu kümme aastat. Seega on kaebaja sidemed katkenud nii oma 2 abikaasa kui XXXX. Kaebaja suhtes kohaldatud sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamine või lühendamine on vähetõenäoline. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
35. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 01.03.
36. a määrus tuleb tühistada ja määruskaebus rahuldada. Ringkonnakohus saadab haldusasja Tartu Halduskohtule eelmenetluse jätkamiseks. Seoses määruskaebusega märgib ringkonnakohus järgmist.
37. Vaidlusaluse määruse tegemise ajal kehtinud HKMS § 91 lg 1 sätestas, et isiku võib tema taotluse alusel vabastada täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest, kui kohus leiab, et isik on maksejõuetu. Halduskohus on tuvastanud, et kaebajal puuduvad rahalised vahendid riigilõivu tasumiseks. Samas on kohus jätnud kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamata ja kohustanud teda tasuma riigilõivu. Seega on halduskohus pannud kaebajale kohustuse, mida kaebajal puudub võimalus täita ja võtnud talt võimaluse pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse.
38. Halduskohus on kaebaja jätnud riigilõivust vabastamata põhjendusel, et kaebaja esitatud kaebust ei saa perspektiivikaks. Seejuures on halduskohus viidanud erinevatele Riigikohtu lahenditele. Riigikohus on leidnud, et maksejõuetu isiku võib jätta riigilõivust vabastamata, kui õigust, mida kaebusega kaitsta soovitakse, ei saa pidada kaebaja jaoks oluliseks või kui kaebus on ilmselgelt perspektiivitu (nt Riigikohtu 11.12.
39. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-83-07 p 11 ja 19.01.
40. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-81-09 p 11). Riigikohtu halduskolleegiumi 22.06.
41. a määruse nr 3-3-1-20-10 p 10 kohaselt saab kaebust ilmselgelt perspektiivituks lugeda ennekõike siis, kui soovitud eesmärgi saavutamine esitatud kaebuse abil ei ole võimalik. Käesoleval juhul on kaebaja vaidlustanud siseministri 16.09.
42. a käskkirja nr 1-3/203, millega jäeti rahuldamata kaebaja taotlus siseministri 21.06.
43. a käskkirjaga nr 279 kohaldatud XX-aastase sissesõidukeelu kehtivusaja muutmiseks. Asjaolu, et kaebaja on korduvalt esitanud taotlusi sissesõidukeelu tühistamiseks ja need taotlused on varasemalt jäetud rahuldamata, ei anna veel alust väita, et käesolev kaebus on selle tõttu perspektiivitu. Kindlasti on tegemist kaebaja jaoks olulise küsimusega, kuna sissesõidukeelu tõttu puudub kaebajal seaduslik õigus viibida Eesti Vabariigis ja tal puudub ka võimalus taotleda tähtajalist elamisluba. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et tegemist on isiku jaoks olulise küsimusega ning sellise kaebuse perspektiivitust ei ole võimalik asja kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamise käigus tõsikindlalt väita ja halduskohus saab kaebuse põhjendatusele anda hinnangu alles kohtuliku arutamise käigus. Seega tuleb kaebaja rahaliste vahendite puudumise tõttu vabastada riigilõivu tasumise kohustusest ja saata haldusasi Tartu Halduskohtule eelmenetluse jätkamiseks. Einar Vene Maili Lokk 3 Agu Timmi