KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Imbi Sidok, Tiit Kollom Määruse tegemise aeg ja koht 04.07.2012, Tallinn Tsiviilasja number 2-11-63038 Tsiviilasi Julianus Inkasso

§ 147

lg 3 kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada.

§ 160

lg 1 peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks.

§ 160lg 2 p 3 hagi esitamisega on võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses. Hageja esitas maksekäsu 2

§ 147

lg 3 algas nõuete aegumine seega 01.01.2009 ning aegumistähtaeg oleks saabunud 01.01.

1. Seega ei ole esitatud hagi aegunud. Muid vastuväiteid kostja hagile esitatud ei ole, seega luges kohus TsMS § 231 lg 2 kohaselt omaks võetuks asjaolu, et kostja on hagiavalduses kirjeldatud mahus mobiilsideteenuseid kasutanud. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 tuleb põhivõlgnevus 357,97 eurot kostjalt välja mõista. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Elisa Eesti AS teenuste kasutamise üldtingimuste p 5.13 kohaselt on viivise määraks 0,15 % tasumata summalt päevas. Kohus leidis, et viivise arvestus vastab VÕS §-le 113 lg 1 ja Elisa Eesti AS teenuste kasutamise üldtingimuste p-le 5.13 ja et kostjalt tuleb välja mõista viivisena 357,93 eurot. Kohus leiab, et viiviste suurus ei ole ebamõistlik. Hageja ei ole nõudnud viivist põhivõlga ületavas määras ning väikestel nõuetel on eelduslikult maksmata jätmisest tekkinud kahju proportsioon põhivõla suhtes oluliselt suurem. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi otsuse kostja kasuks, seega jäävad menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 405 lg 1 p 3 võib kohus lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis Vastavalt TsMS § 138 lg 2 Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja kohtukuludeks on riigilõiv 76,69 eurot ning lepingulise esindaja OÜ Julianus Õigusbüroo õigusabikulud 166,17 eurot. Kohus leidis, et õigusabikulud on põhinõude suurusega võrreldes mõistlikud ja kohased.
2. 06.03.2012 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega rahuldada hagi ja jätta menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
3. Ringkonnakohus tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Maakohus on menetlenud tsiviilasja lihtsustatud korras TsMS § 405 lg 1 tähenduses. Viidatud asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole edasikaebamiseks luba andnud. See asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud ka muudel TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel. Asjaolu, et maakohus on viidanud ekslikult valele teenuste kasutamise üldtingimuste punktile (maakohus on viidanud punktile 5.13, kuigi õige on 7.
4. (tlk 52)), ei ole maakohtu otsuse tühistamise aluseks, kuivõrd tegemist on ilmse ebatäpsusega, mis ei mõjuta otsuse sisu. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, mille alusel saaks väita, et 3