Obsah (4)

§ 1043§ 127§ 1045§ 104

Tsiviilasi nr 2-12-17815 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hele Ilisson Otsuse tegemise aeg ja koht 05. juuni 2012; Valga kohtumaja Tsiviilasj

§ 1043

kohaselt teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Süül põhineva vastutuse aluseks on kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille elementideks on objektiivne teokoosseis, õigusvastasus ja süü. Objektiivse teokoosseisu moodustavad tegu, kahju ja põhjuslik seos.

§ 127

lg 1 näeb ette, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

§ 127

lõikest 4 tuleneb, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

§ 1045

lg 1 p 2 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Kahju tekitamise õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esine.

§ 1045

lg 1 kohaselt ei vastuta kostja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

§ 104lg 2 kohaselt on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus.

Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostja on vastavalt Tartu Ringkonnakohtu 03.05.

1. a kohtuotsusele mõistetud süüdi (tl 15-16). Kohtu hinnangul ei esine kostja vastutust piiravaid asjaolusid. Tõendatud on, et kostja on kuriteos süüdi tunnistatud ning et kuriteo ohvri ülalpeetavatele on välja makstud hüvitis, seega tuleb kostjal kuriteo ohvri ülalpeetavatele välja makstud hüvitis hagejale tagastada. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 3 228,22 eurot. Hüvitis kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx või xxxxxxxxxxxx, mõlemal juhul viitenumber
2. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS ) § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtulahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Hageja on riigilõivu tasumisest vabastatud TsMS § 145 alusel. TsMS § 190 lg 3 sätestab, et menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kostjalt tuleb välja mõista riigilõiv 543,24 eurot, mille tasumisest hageja oli vabastatud. Hele Ilisson Kohtunik 4