S § 63 lg 1 p. 1 alusel. Kaebuse esitaja on esitanud ka vaide nimetatud käskkirja tühistamiseks. Vaide esitaja on leidnud, et karistus on fabritseeritud ja ühtegi temalt leitud eset ei ole keelatud asjade nimekirjas. Vaideotsusega 07.02.2011 nr. E5-12-1 on jäetud Madis Pretke vaie rahuldamata. Kaebuses kohtule on Madis Pretke asunud seisukohale, et kaevatav käskkiri tema distsiplinaarkaristuse kohta on fabritseeritud ja tuleb tühistada. Kaebaja on märkinud, et läbiotsimine on toimunud pahatahtlikkusest ning ära on võetud prilliklaasid, mis ei ole vanglas keelatud esemeteks. Samuti ei olnud tuhatoos keelatud ese. Kaebaja on märkinud, et ta kasutas prilliklaase lugemisel, olgugi, et need olid purunenud ning purunenud olid prillid tänu valvurite lohakale läbiotsimistööle. Kaebaja lisab, et täringut kasutab kaebaja malemängus. Kaebaja on märkinud ka, et temalt on ära võetud sigaretikarp ning sigaretikarp ja täring on käeoleva ajani tagastamata. Kohtuistungil märgib kaebaja, et ka tuhatoosi oli ta ise valmistanud, mis oli kohvipakist valmistatud ning ta kasutas seda suitsetamise ajal, mil oli suitsetamine sektsioonis lubatud. Kaebaja märgib, et tal on uued prillid, kuid 1,5 kuud oli ta ilma prillideta, mistõttu ta ei saanud lugeda. Kaebaja seab kahtluse alla, kas läbiotsimistoiming oli üldse õiguspärane. Vastustaja taotleb jätta kaebuse rahuldamata. Tartu Vangla 30.12.2010 käskkirjaga nr 1-4/3006 karistati kinnipeetavat Madis Pretket distsiplinaarkorras noomitusega vangla sisekorraeeskirja §
17 ning Tartu Vangla direktori 05.03.2010 käskkirja nr 1-3/29 p 1.2 nõuete süülise rikkumise eest. M.Pretke rikkumine seisnes selles, et 01.12.2010 kella 16.30 paiku omas eeluuritavate eluhoone teises sektsioonis kambris 1054 keelatud esemeid (täring, kaks prilliraami, kaks katkist prilliklaasi, neli prilliraamisanga, üks isetehtud tuhatoos). Tartu Vangla on seisukohal, et kaebaja hoidis ja omas 01.12.2010 kambris 1054 esemeid, mis olid keelatud. Täring kui hasartmänguvahend on keelatud justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 641 p 17 alusel. Kaebajal ei ole kambris lauamänge, mille mängimiseks on vajalik kasutada täringut. Seega ei ole täring ka kaebajale lubatud esemeks ning on käsitletav hasartmänguvahendina. Kaebaja ise ei eita, et temal kambris oli üks täring ja seega kinnitavad ka kaebaja väited rikkumise toimepanemist. Kaebajale on määratud distsiplinaarkaristus faktiliselt aset leidnud sündmuse alusel 01.12.2010 koostatud ettekandest ning aktist eseme leidmise/äravõtmise kohta nähtub, et toimunud läbiotsimise käigus leiti kambrist oluliselt rohkem esemeid, mille omamine või hoidmine on kinni peetavatele isikutele keelatud, kuid kaebajat ei ole karistatud kõigi leitud esemete hoidmise/omamise eest. Tartu Vangla leiab, et karistuse määramisel on määratletud õiguslik alus õiguspäraselt. Kaebaja rikkumine on tõendatud ning esitatud kaebuses ei esine ühtegi asjaolu, mis tingiksid haldusakti tühistamist. Kaebajal oli 6 kehtivat distsiplinaarkaristust, millest neli oli määratud keelatud esemete omamise eest. Kaebaja käitumist iseloomustab ka asjaolu, et peale vaidlustatud haldusakti on kaebaja toime pannud uue rikkumise ning temale on määratud karistus keelatud esemete omamise eest. Tartu Vangla esindaja on seisukohal, et läbiotsimine toimus õiguspäraselt. Kohtu seisukohad: Kohus asub seisukohale, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja seda alljärgnevatel asjaoludel: Tartu Vangla 30.12.2010 käskkirjaga nr 1-4/3006 karistati kinnipeetavat Madis Pretket distsiplinaarkorras noomitusega vangla sisekorraeeskirja §
17 ning Tartu Vangla direktori 05.03.2010 käskkirja nr 1-3/29 p 1.2 nõuete süülise rikkumise eest. M.Pretke rikkumine seisnes selles, et 01.12.2010 kella 16.30 paiku omas kaebaja eeluuritavate eluhoone teises sektsioonis kambris 1054 keelatud esemeid - täring, kaks prilliraami, kaks katkist prilliklaasi, neli prilliraamisanga ja tuhatoos. Läbiotsimine on läbi viidud VangS § 68 lg 1 alusel, mille alusel on õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist, tema isiklike asjade, elu- ja olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumi läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Läbiotsimise eesmärk on leida ja ära võtta keelatud ese või aine , avastada peidik või varjatud käik, samuti ruumi ja vara seisundi kontrollimine. Läbiotsimist võib teha plaaniliselt või vastavalt vajadusele plaaniväliselt, milleks ei ole vaja konkreetset põhjust või kahtlust õigusrikkumise toimepanemise kohta. Samuti ei ole vajalik eluruumi läbiotsimisest eelnevalt teavitada kinnipeetavat. Seega on 01.12.2010 kella 16.30 ajal viidud läbi läbiotsimine õiguspäraselt ja eesmärgipäraselt. Vangla Sisekorraeeskiri § 57 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus hoida enda juures isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud esemeid või vangla vahendusel soetatud isiklikke asju. Vangla Sisekorraeeskiri § 641 p. 17 kohaselt on kinnipeetavale vanglas keelatud omada hasartmänguvahendeid. Tartu Vangla 05.03.2010 käskkirja nr. 1-3/29 p. 1.2 (rikkumise hetkel kehtiv säte) keelab Tartu Vangla kinnipeetavatel omada järgnevaid esemeid: keraamilised, klaasist ja metallist esemed, välja arvatud vangla poolt lubatud esemed. Kohus nõustub vangla seisukohaga, et kaebaja hoidis ja omas 01.12.2010 kambris 1054 esemeid, mis olid keelatud. Täring kui hasartmänguvahend on keelatud justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 641 p 17 alusel. Kaebajal ei ole kambris lauamänge, mille mängimiseks on vajalik kasutada täringut. Seega ei ole täring ka kaebajale lubatud esemeks ning on käsitletav hasartmänguvahendina. Kaebaja ei eita ka ise, et temal kambris oli üks täring ja seega kinnitavad ka kaebaja väited rikkumise toimepanemist. Kaebaja väidete kohaselt mängib ta täringuga malet. Katkised prilliraamid, prilliraami sangad ning katkised prillide klaasid ei ole käsitletavad prillidena, kuna iseseisvalt ei ole võimalik neid kasutada ning seega ei täida need prillidele ettenähtud ülesannet. Tartu Vangla on märkinud, et kaebajale on vangla meditsiiniosakonna poolt korduvalt prille väljastatud ning kohus nõustub siinjuures vastustaja seisukohaga, et prillide üksikud osad ei ole käsitletavad vangla poolt väljastatud esemetena; prilliraamisangad, prilliklaasid ja prilliraamid eraldi vaadelduna on esemed, millega võib tekitada kehavigastusi ja mis on ohtlikud, seega on julgeolekukaalutlustel esemed ära võetud. Kaebaja on nii 13.10.2009 kui ka 17.08.2010 avaldanud meditsiiniosakonnale, et vajab uusi prille, kuna vanad läksid katki. 17.01.2011 väljastati kaebajale meditsiiniosakonnast optilised prillid. Kaebaja on märkinud seletuskirjas, et läbiotsimise käigus võeti ära kohvipakist valmistatud tuhatoos. Vangla on märkinud, et kuna kambrist leiti veel sigaretipabereid, tikke ning väävliriba, oli vanglateenistuse ametnikel piisavalt põhjust arvata, et isevalmistatud ese täitis tuhatoosi eesmärki ning seetõttu on ese ära võetud kui isevalmistatud tuhatoos. Kohus asub seisukohale, et kuna kaebajalt leiti voodist madratsi alt isevalmistatud tuhatoos, on alust arvata, et kaebaja oli teadlik, et tegemist on keelatud esemega, kuna oli nimetatud eseme ära peitnud. Seega on vangla õigesti leidnud, et asjas ei oma tähtsust, kuidas leitud eset nimetatakse. VSkE § 57 lg-st 1 tulenevalt on lubatud hoida enda juures vanglasse saabumisel kaasa võetud ja vanglateenistuse vahendusel soetatud asju. Äravõetud isevalmistatud ese (tuhatoos) ei olnud kaebajal kaasas vanglasse saabudes ja seda eset ei olnud kaebajal võimalik soetada vangla vahendusel, mistõttu on kaebaja rikkunud VSkE § 57 lg 1 sätteid nimetatud eseme hoidmisel. Distsiplinaarmenetluse algatamise aluseks on vanglateenistuja S. Kilk´i ettekanne nr. 3444 ja vanglateenistujate poolt koostatud 01.12.2010 akt esemete leidmise ja äravõtmise kohta. Kinnipeetav M. Pretket on teavitatud 06.12.2010 tema suhtes algatatud distsiplinaarmenetlusest ja tehtud ettepanek anda omapoolsed selgitused asja kohta, mida kaebaja ei ole soovinud teha. Eeltoodu alusel on kaevatav käskkiri õiguspärane, kaebaja distsipliinirikkumine on tõendatud ning kaebaja ei ole välja toonud ühtki asjaolu, mis tingiksid haldusakti tühistamise. Vangla on märkinud, et kaebajal oli 6 kehtivat distsiplinaarkaristust, millest neli oli määratud keelatud esemete omamise eest. Seega on karistuse määramisel arvestatud varasemat kaebaja käitumist, määratud karistus on eesmärgipärane ning karistuse määramisel on arvestatud nii rikkumise raskusega kui ka kaebaja varasema karistusega kui ka eesmärgiga kaebajat mõjutada edaspidi õiguskuulekalt käituma. Kokkuvõttes on kaevatav käskkiri õiguspärane ning distsiplinaarmenetlus on läbi viidud nõuetekohaselt. Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse täielikult rahuldamata lähtudes HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p. 6. Kohtunik Mare Priks
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.