KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maili Lokk, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht
- mai 2012, Tartu Haldusasja number 3-11-1196 Haldusasi Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla mittevaralise kahju 5000 euro nõudes Vaidlustatud kohtulahendid Tartu Halduskohtu 23.05.
- a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Nikolai Lilitškini määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1.Rahuldada määruskaebus. 2.Tühistada Tartu Halduskohtu 23.05.
- a määrus ja saata asi menetluse jätkamiseks samale halduskohtule. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. vastu ASJAOLUD
- N. Lilitškin esitas 16.05.2011 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu avalikõiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks. Kaebuse järgi on vanglaametnikud mitmete toimingutega väidetavalt rikkunud N. Lilitškini õigusi: võtnud ära tossude paelad ja pükste vöö (mis hiljem tagastati), puistanud kohvipakki prahti, keelanud ja takistanud kuulata venekeelseid raadiosaateid. 03.01.2011, kell 11.30 viskas Tartu Vangla ametnik väidetavalt põrandale ja trampis jalgadega Venemaa sümboolikal, solvates sellega kaebaja rahvuslikke ja patriootilisi tundeid. Kaebaja taotles riigilõivust vabastamist põhjendusel, et raha ei ole ja annetusi ka ei tule. Kaebusele oli lisatud isikukonto väljavõte. 20.05.2011 saatis Tartu Vangla vastuse kohtu järelpärimisele, millest selgus, et 21.02.2011 registreeriti kaebaja poolt Tartu Vanglale saadetud kahju hüvitamise taotlus. Tartu Vangla 04.05.
- a otsusega nr 3-30/42-1 jäeti taotlus rahuldamata, kuna ei leidnud tuvastamist, et Tartu Vangla oleks N. Lilitškini suhtes õigusvastaselt käitunud.
- Tartu Halduskohus rahuldas 23.05.
- a määrusega N. Lilitškini taotluse riigilõivust vabastamiseks osaliselt ning kohustas kaebuse esitajat tasuma riigilõivu minimaalmääras. Kohus asus samale seisukohale Riigikohtu halduskolleegiumi 04.10.
- a kohtulahendis nr 3-3-1-64-10 väljendatuga, et riigilõivust vabastamise taotluse võib rahuldamata jätta juhul, kui kaebusega kaitsta soovitavat õigust ei saa pidada kaebaja jaoks oluliseks või kui kaebus on perspektiivitu. Käesoleval juhul oli esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue seoses kaebuse esitajale väidetava õigusvastase takistuse tegemisega raadio kuulamisel ja esemete (ususümboolika) põrandale loopimisega, mida kaebaja peab inimväärikuse alandamiseks, hoolimatuks ja vaenulikuks tegevuseks. Kohus oli seisukohal, et tegemist on väheperspektiivika kaebusega ning taotletava hüvitise saamist või mittesaamist ei saa pidada isiku jaoks sedavõrd oluliseks küsimuseks, et oleks õigustatud riigilõivust vabastamine. N. Lilitškin esitas kohtule konto väljavõtte, mille kohaselt oli kaebajal vaba raha 0,04 eurot. Kohtu arvates on kaebaja näol tegemist kinnipeetavaga, kelle ülalpidamise, sh hädavajalikud hügieenitarbed ja toidu võimaldab riik. Eluasemekulude hüvitamist kinnipeetavalt ei nõuta ja vangla kaupluses kulutuste tegemine ei ole hädavajalik. Kohus oli seisukohal, et N. Lilitšini kaebus mittevaralise kahju 5000 euro nõudes on väheperspektiivikas ja leidis kooskõlas Riigikohtu 12.05.
- a kohtumäärusega nr 3-3-1-8-10, et väheperspektiivikaid kaebusi ei pea lahendama riigi kulul. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
- N. Lilitškin esitas määruskaebus, kus palus Tartu Halduskohtu 23.05.
- a määruse tühistada. Kaebaja väitel on rikutud mitmeid materiaalõiguse norme ja tema õigust õiglasele kohtupidamisele. N. Lilitškin ei ole nõus halduskohtu põhjendustega kaebuse perspektiivitusest. Vangivalvuri toimingud solvasid kaebaja rahvuslikke ja patriootilisi tundeid ning teotasid välismaalaste riigisümboleid. Antud tegevus viitab vaenu õhutamisele ja rahvustevahelisele vihkamisele. Riigilõivust vabastamata jätmine tähendab kaebaja õiguste ja kaitse rikkumist vanglas ning rahvuslikku ja keelelist diskrimineerimist. Kaebaja arvates takistatakse tal kaebuse sisulise läbivaatamata jätmisega põhjendusel, et riigilõiv on maksmata, asja edasist menetlemist. Kaebuse esitaja väitel puuduvad tal rahalised vahendid. Kaebaja väidab, et tal on olemas kinnisvara, mille müügi arvelt oleks võimalik riigilõivu tasuda. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
- Tartu Vangla palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Tartu Vangla nõustub kohtu seisukohtade ja põhjendustega ning leiab, et kaebuse esitajal ei ole kohustust tasuda riigilõivu vanglasiseselt isikuarvelt. Kaebuse esitaja varaks on ka väljaspool vanglat asuv vara ning kui kaebuse esitaja peab oma õiguste kaitset sedavõrd oluliseks, on tal võimalik korraldada riigilõivu tasumine väljaspool vanglat viibivate lähedaste või asuva vara kaudu. Kaebaja nõustub määruskaebuses riigilõivu tasumisega, ent leiab samas, et see kohustus on teda diskrimineeriv. Vastustaja vaidleb sellele vastu. Menetluskulude tasumine peaks olema eelkõige reegel ning nendest vabastamine erand. Sarnaselt kaebuse esitajaga tuleb kaebuse esitamisel tasuda riigilõivu nii eestlastel kui ka muust rahvusest isikutel, mistõttu on kaebuse esitaja väited diskrimineerimisest paljasõnalised. 2 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 23.05.
- a määrus tuleb tühistada ja määruskaebus rahuldada. Seoses määruskaebusega märgib ringkonnakohus järgmist.
- Halduskohus on leidnud, et taotletava hüvitise saamist või mittesaamist ei saa pidada isiku jaoks sedavõrd oluliseks küsimuseks, et oleks õigustatud riigilõivust täielikult vabastamine kaebuse esitamisel. Seda on muuhulgas põhjendatud sellega, et mittevaralise kahju hüvitamise nõue on esitatud seoses kaebuse esitajale väidetava õigusvastase takistuse tegemisega raadio kuulamisel ja esemete (ususümboolika) mahaloopimisega.
- Riigikohtu viimase aja praktika kohaselt sõltub mittevaralise kahju hüvitamise esitamisel riigilõivust vabastamine sellest, kui intensiivselt on sekkutud õigustesse, mille rikkumise eest hüvitist nõutakse (vt nt RKHKm 3-3-1-95-10, p 7). Halduskohus ei ole andnud hinnangut, kas kaebaja suhtes väidetavate toimingute sooritamine on kaebaja õiguste intensiivne rikkumine või mitte.
- Ringkonnakohus märgib kõigepealt, et halduskohtu määrusega on kohustatud kaebajat tasuma osaliselt riigilõivu summas 15,97 eurot hoolimata sellest, et eelnevalt oli halduskohus tuvastanud, et kaebaja isikuarvel oli vaba raha vaid 0,04 eurot. Kaebaja isikukonto väljavõttest nähtuvalt ei ole N. Lilitškinil sissetulekuid. Seega puuduvad kaebajal tegelikult rahalised vahendid ka osaliselt riigilõivu tasumiseks summas 15,97 eurot. Halduskohus on leidnud, et kuna kaebaja on kinnipeetav, kelle ülalpidamise tagab riik, siis ei ole õigustatud tema täielik riigilõivust vabastamine. Kuna kaebaja omas vaba raha 0,04 eurot, ei ole isiku jaoks vahet, kas ta peab tasuma 15,97 eurot või 250 eurot, kuna kumbagi summat ei ole tal võimalik tasuda rahaliste vahendite puudumise tõttu. Osaline riigilõivust vabastamine on põhjendatud siiski eelõige juhul, kui isik ei ole rahaliste vahendite puudumise tõttu võimeline maksma riigilõivu täies ulatuses, kuid on võimeline maksma seda osaliselt. Praegu ei ole halduskohus sellisest põhimõttest lähtunud.
- Halduskohus on leidnud ka seda, et kaebaja mittevaralise kahju nõue on selles taotletud summa ulatuses väheperspektiivikas. Ringkonnakohtu arvates ei saa halduskohtu seisukoht, et kaebus ei kuulu kindlasti rahuldamisele kaebuses taotletud summa ulatuses, olla aluseks kaebaja riigilõivust osaliselt vabastamata jätmisele. Sellele, kas kaebaja õigusi on rikutud ja millises ulatuses kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise taotlus kuulub õiguste rikkumisel rahuldamisele, saab halduskohus anda oma hinnangu alles kaebuse sisulisel arutamisel. Eeltoodu alusel kuulub vaidlustatud määrus tühistamisele ja asi tuleb saata Tartu Halduskohtule menetluse jätkamiseks. Tiit Lõhmus Maili Lokk 3 Agu Timmi