3-10-2785/21

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Agu Timmi, Maili Lokk ja Einar Vene

1. mai 2012, Tartu 3-10-2785 Riigimetsa Majandamise Keskuse kaebus Kohtla-Järve Linnavalitsuse
2. novembri
3. a ja
4. jaanuari
5. a raielubade õigusvastasuse tuvastamiseks ja kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu
6. novembri
7. a määrus Riigimetsa Majandamise Keskuse määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Riigimetsa Majandamise Keskuse Vastustaja Kohtla-Järve Linnavalitsus RESOLUTSIOON
8. Rahuldada määruskaebus.
9. Tühistada Tartu Halduskohtu
10. novembri
11. a määrus ja saata asi menetluse jätkamiseks Tartu Halduskohtule. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
12. Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) esitas
13. oktoobril 2010 Tartu Halduskohtule kaebuse Kohtla-Järve Linnavalitsuse
14. novembri
15. a ja
16. jaanuari
17. a raielubade õigusvastasuse tuvastamiseks ja kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt on nimetatud raieload väljastatud õigusvastaselt ning nende alusel raiuti Kohtla-Järve linna territooriumil, Kukruse ja Viivikonna linnosas riigi omandis olevalt metsamaalt ebaseaduslikult kasvavaid puid. Raiest saadud materjal on raiekohast ära viidud. Ebaseaduslike raietega tekitati riigile kahju 11 999 krooni.
18. Tartu Halduskohtu
19. novembri
20. a määrusega lõpetati haldusasja menetlus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 12 lg 3 alusel. Määruse põhjenduste kohaselt rikuti halduskohtusse kahjunõudega pöördumise tähtaega.
21. RMK esitas määruskaebuse, milles palus halduskohtu
22. novembri
23. a määruse tühistada. RMK leidis, et kaebuses oli esitatud tuvastamisnõue ja kahju hüvitamise nõue. Isegi kui kahju hüvitamise nõude osas on kaebetähtaega rikutud, ei olnud tuvastamiskaebuse esitamise tähtaeg veel möödunud.
24. Tartu Ringkonnakohtu
25. juuni
26. a määrusega tühistati Tartu Halduskohtu
27. novembri
28. a määrus. Määruse põhjenduste kohaselt on kaebuses toodud põhjenduste valguses kaebuses esitatud raielubade õigusvastaseks tunnistamise nõudel iseseisev tähendus. Kui halduskohus leiab, et kaebus on esitatud tähtaega ületades, tuleb tal HKMS § 12 lg 3 esimesest lausest tulenevalt anda kaebajale kõigepealt võimalus kaebetähtaja ennistamise taotlemiseks ning küsida selle kohta teiste menetlusosaliste seisukohad. Ringkonnakohus leidis, et halduskohtul tuleb teha uus määrus, millega tagastada kaebus üksnes kahju hüvitamise nõude osas ning otsustada menetluse jätkamine tuvastamisnõude osas.
29. Tartu Halduskohtu
30. septembri
31. a määrusega anti RMK-le tähtaeg kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks, tagastati kaebus kahju hüvitamise nõude osas HKMS § 9 lg 2 alusel ning jätkati menetlust kaebaja poolt esitatud tuvastamisnõude osas.
32. Tartu Halduskohtu
33. novembri
34. a määrusega lõpetati haldusasja menetlus põhjusel, et tuvastamiskaebus oli esitatud pärast kaebetähtaja möödumist ja kaebaja ei esitanud kohtule kaebetähtaja ennistamise taotlust. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
35. RMK esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu
36. novembri
37. a määruse tühistada. Määruskaebuse kohaselt tagastas halduskohus kaebuse tuvastamiskaebuse osas ebaõigesti, sest Tartu Halduskohtu
38. septembri
39. a määruse resolutsioonist tulenevalt jätkas halduskohus tuvastamisnõude osas menetlust. Tuvastamisnõude osas ei olnud kaebetähtaeg möödunud ning RMK-l puudus vajadus selles osas tähtaja ennistamist taotleda. Samuti on RMK välja toonud põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks.
40. Kohtla-Järve Linnavalitsuse vastuses leitakse, et halduskohtu määruse tühistamiseks puudub õiguslik alus. RMK tuvastamiskaebus esitati pärast kaebetähtaja möödumist ja kuna kaebaja ei esitanud kaebetähtaja ennistamise taotlust, on halduskohus asjas menetluse õigesti lõpetanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
41. Määruskaebus tuleb rahuldada.
42. Ringkonnakohus möönab, et iseenesest on üldjuhul kaebuse tagastamise aluseks see, kui kaebaja ei reageeri ettenähtud tähtaja jooksul kohtu määrusele, millega antakse kaebajale võimalus kaebetähtaja ennistamiseks. Samas tuleb praegusel juhul arvesse võtta ka halduskohtu
43. septembri
44. a määruse kvaliteeti, millega võimalus kaebetähtaja ennistamiseks anti. Nimelt ei ole selles määruses selgitatud, miks halduskohus leidis, et tuvastamiskaebuse tähtaega on ületatud. Määruses on lihtsalt märgitud, et „tuvastamiskaebus on esitatud pärast kaebetähtaja möödumist“. Ringkonnakohtule jääb selline järeldus kohtumääruse ja asja materjalide pinnalt arusaamatuks. Kaebus on esitatud
45. oktoobril 2010, ning sellega taotleti Kohtla-Järve Linnavalitsuse
46. novembri
47. a ja
48. jaanuari
49. a raieloa õigusvastaseks tunnistamist. Seega on kaebus esitatud ligikaudu kaks aastat pärast vaidlusaluste aktide andmist. Kaebuse esitamise ajal kehtinud HKMS § 9 lg 5 nägi 2 tuvastamiskaebuse esitamise tähtajaks ette kolm aastat alates haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest. Seega on halduskohtu järeldus, et tuvastamiskaebuse esitamise tähtaega on ületatud, vastuolus asjas praegu ilmnenud tehioludega.
50. Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et ka Tartu Ringkonnakohtu
51. juuni
52. a määruses anti halduskohtule käitumisjuhiseid üksnes juhuks, kui halduskohus peaks leidma, et kaebus on esitatud tähtaega ületades (p 11). Et neid juhiseid järgida, pidanuks halduskohus kõigepealt põhjendama, miks ta leiab, et tähtaega on ületatud. Käesoleval juhul halduskohus seda ei teinud. Ringkonnakohus selgitab, et tähtaja ennistamiseks võimaluse andmine eeldab ka seda, et halduskohus põhjendab, miks ta leiab, et kaebetähtaega on ületatud. Vastasel juhul ei olegi isikul võimalik aru saada, miks kohus kaebetähtaega ületatuks peab, ja ta ei oskagi ennistamise osas oma seisukohti esitada.
53. Ringkonnakohtu arvates on praegusel juhul halduskohtu poolt tehtud menetluslik viga – põhjendamata jätmine, miks ta leiab, et tuvastamiskaebuse esitamise tähtaega on ületatud – niivõrd oluline, et see tingib halduskohtu määruse tühistamise.
54. Siinkohal ei saa ringkonnakohus jätta märkimata siiski seda, et ka kaebaja oleks pidanud halduskohtu
55. septembri
56. a määrusele reageerima ja esitama oma seisukoha kaebuse tähtaegsuse osas. Kuna eksitava olukorra põhjustas halduskohus oma ebaselge määrusega, ei loe ringkonnakohus kaebaja tegevusetust siiski praegusel juhul kaebuse tagastamise aluseks.
57. Teisalt tuletab ringkonnakohus kaebajale meelde, et suhtluses kohtuga või õiguslikes küsimustes muude isikutega peaks RMK kasutama oma õigusalast haridust omavaid töötajaid või siis selliseid töötajaid, kes juriidilistes küsimustes tõepoolest ka orienteeruvad. Kui aga RMK otsustab välise õigusabi kasutamise kasuks, siis tuleks võimalusel valida õigusteenuse osutajaks asjatundlik esindaja, kes suudab pakkuda kvaliteetset õigusabiteenust. Ringkonnakohus märgib seda seetõttu, et ringkonnakohtu arvates võinuks praegune määruskaebemenetlus, ja võimalik ka, et esimene määruskaebemenetlus olla ära jäänud, kui RMK oleks kohtumenetluses tõhusamalt käitunud. Tõenäoline on ka, et RMK saanuks halduskohtule esitada praeguses olukorras ka märksa efektiivsema õiguskaitsevahendi – kahju hüvitamise nõude, kui ei oleks mööda lasknud riigivastutuse seaduse § 18 lg-s 2 sätestatud tähtaega pärast seda, kui Kohtla-Järve linn kahju hüvitamisest kohtuvälises menetluses keeldus. Kõik see viitab ringkonnakohtu arvates sellele, et RMK-l ei ole praeguses vaidluses olnud kasutada kahju hüvitamise ja kohtumenetluse valdkondades kõige paremini orienteeruv(ad) isik(ud) või on võimalused kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja kohtumenetluses määruskaebemenetluste vältimiseks minetatud mingitel muudel põhjustel. Seonduvalt välise õigusabi kasutamisega meenutab ringkonnakohus siiski ka Riigikohtu praktikat, mille järgi ei pruugi haldusorgani poolt kasutatud välise õigusabi kulud kuuluda väljamõistmisele ka juhul, kui otsus tehakse haldusorgani kasuks (vt nt RKHKm 3-3-1-52-07, p 10).
58. Kuna määrus tühistatakse, tuleb halduskohtul võtta kas uus, põhjendatud seisukoht, miks ta loeb kaebuse esitatuks tähtaega ületades ja talitada siis vastavalt ringkonnakohtu poolt selles asjas tehtud eelmise määruse juhiseid järgides, või siis lugeda kaebus tähtaegselt esitatuks. Agu Timmi Maili Lokk 3 Einar Vene