Obsah (6)

§ 180§ 182§ 114§ 112§ 117§ 116

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse kuupäev Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Agu Timmi ja Einar Vene 21. mai 2012 3-11-2092 Juri Kolesnikovi kaebus Tartu

§ 180

lg 1 kohaselt on poolel ja kolmandal isikul on õigus halduskohtu otsuse peale apellatsiooni korras edasi kaevata ringkonnakohtusse, kui halduskohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, ebaõigesti hinnanud tõendeid või oluliselt rikkunud kohtumenetluse normi. Kohtuotsuse resolutsiooni vaidlustamata ei saa vaidlustada halduskohtu otsuse põhjendusi, välja arvatud juhul, kui põhjendused omavad iseseisvat mõju menetlusosalise õigustele või kohustustele.

§ 182

lg 3 kohaselt ei saa apellatsioonkaebuses esitada nõudeid, mida halduskohtus ei esitatud. Eelnevast tulenevalt saab ringkonnakohus käesoleva apellatsioonimenetluse raames menetleda J. Kolesnikovi apellatsioonkaebust Tartu Vangla

1. aprilli
2. a käskkirja nr 1-4/1029 ja
3. juuli
4. a vaideotsuse nr E5 245-4 tühistamise nõuete osas. Kuigi Tartu Ringkonnakohus on
5. mai
6. a määrusega rahuldanud osaliselt J. Kolesnikovi määruskaebuse Tartu Halduskohtu
7. oktoobri määruse peale ning saatnud kaebuse äravõetud pudelikorkide tagastamiseks kohustamise nõude osas menetluse jätkamiseks Tartu Halduskohtule, ei saa ringkonnakohus käesoleva apellatsioonimenetluse raames läbi vaadata nõudeid, mida halduskohus ei ole veel lahendanud. Seetõttu tagastab ringkonnakohus J. Kolesnikovi apellatsioonkaebuse eelnevalt märgitud kohustamisnõuete osas.
8. Tartu Halduskohus on J. Kolesnikovi
9. oktoobri
10. a määrusega riigilõivu tasumisest vabastanud. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 114 lg 2 kohaselt eeldatakse, et menetlusabi kehtib ka igas järgmises kohtuastmes, kui menetlusosalisele on antud menetlusabi ja ta kaebab kohtulahendi edasi. Samas näeb

§ 114

lg 2 ette, et kohus kontrollib siiski kaebuse menetlusse võtmisel, kas on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas ja menetluses osalemine ei ole ilmselt ebamõistlik, ning kohus võib igas menetlusstaadiumis kontrollida, kas menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on täidetud. 8. Kontrollides eeltoodu põhjal, kas J. Kolesnikovile menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on täidetud, leiab ringkonnakohus, et jätkuv menetlusabi andmine J. Kolesnikovile riigilõivu tasumisest vabastamise näol ei ole põhjendatud.

§ 112

lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, 2 sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. J. Kolesnikovi vanglasisese isikukonto väljavõtte kohaselt oli tema apellatsioonkaebuse esitamisele eelnenud nelja kuu sissetulek XXX,XX eurot, millest peeti seaduse kohaselt kinni XXX,XX eurot. Ringkonnakohus loeb J. Kolesnikovi mõistlikuks kuluks eluasemele sellel perioodil elektrienergia eest tasutud X,X eurot. Muude kulutuste mahaarvamiseks puudub alus. Seega on J. Kolesnikovi menetlusabi andmisel arvestatavaks sissetulekuks apellatsioonkaebuse esitamisele eelnenud neljal kuul XX,X eurot (XXX,XX-XXX,XX-X,X), mis teeb tema kahekordseks ühe kuu keskmiseks sissetulekuks XX,XX eurot (XX,X:4x2). Käesoleva asja menetluskulud J. Kolesnikovi jaoks piirduvad eeldatavasti riigilõivuga (XX,XX eurot), mis ei ületa tema kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut. 9.

§ 117

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus menetlusabi andmise tühistada, kui menetlusabi saamise tingimused puudusid või on ära langenud. Käesoleval juhul on menetlusabi saamise tingimused J. Kolesnikovi puhul ära langenud ning esinevad asjaolud, mille puhul

§ 112lg 1 p 1 kohaselt füüsilisele isikule menetlusabi andmine ei ole lubatud.

Seetõttu ei jätka ringkonnakohus Tartu Halduskohtu poolt J. Kolesnikovile antud menetlusabi riigilõivust vabastamise näol. 10.

§ 116

lg 6 kohaselt annab kohus pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist riigilõivu tasumiseks mõistliku tähtaja, mistõttu tuleb apellatsioonkaebus jätta käiguta ja anda J. Kolesnikovile riigilõivu tasumiseks 10-päevane tähtaeg määruse jõustumisest arvates.

1. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pangas või nr 221023778606 Swedbank’is või nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või nr 17001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis Tartu Ringkonnakohtu viitenumbriga
3. Kui apellant jätab kohtu nõudmise riigilõivu tasumiseks tähtpäevaks täitmata, tagastab kohus apellatsioonkaebuse määrusega apellandile. Madis Ernits Agu Timmi 3 Einar Vene