Obsah (5)

§ 285§ 114§ 112§ 117§ 116

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse kuupäev Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene 26. märts 2012 3-11-2101 Janek Ivaste kaebus Tartu Vang

) jõustumist, tuleb

§ 285

lg 2 kohaselt menetlusabi taotlus vaadata läbi hetkel kehtiva halduskohtumenetluse seadustiku menetlusabi sätete kohaselt. Tartu Halduskohus on J. Ivaste 6. september 2011. a määrusega riigilõivu tasumisest vabastanud.

§ 114

lg 2 kohaselt eeldatakse, et menetlusabi kehtib ka igas järgmises kohtuastmes, kui menetlusosalisele on antud menetlusabi ja ta kaebab kohtulahendi edasi. Samas näeb

§ 114

lg 2 ette, et kohus kontrollib siiski kaebuse menetlusse võtmisel, kas on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas ja menetluses osalemine ei ole ilmselt ebamõistlik, ning kohus võib igas menetlusstaadiumis kontrollida, kas menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on täidetud. 5. Kontrollides eeltoodu põhjal, kas J. Ivastele menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on täidetud, leiab ringkonnakohus, et jätkuv menetlusabi andmine J. Ivastele riigilõivu tasumisest vabastamise näol ei ole põhjendatud.

§ 112

lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. J. Ivaste vanglasisese isikukonto väljavõtte kohaselt oli tema apellatsioonkaebuse esitamisele eelnenud nelja kuu (august, september, oktoober, november 2011) sissetulek XXX,X eurot, millest peeti seaduse kohaselt kinni XX,XX eurot. Muude J. Ivaste sellel perioodil tehtud kulutuste mahaarvamiseks puudub alus. Seega on J. Ivaste menetlusabi andmisel arvestatavaks sissetulekuks apellatsioonkaebuse esitamisele eelnenud neljal kuul XX,XX eurot (XXX,X-XX,XX), mis teeb tema kahekordseks ühe kuu keskmiseks sissetulekuks XX,XX eurot (XX,XX:4x2). Käesoleva asja menetluskulud J. Ivaste jaoks piirduvad eeldatavasti riigilõivuga (15,97 eurot), mis ei ületa tema kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut. 6.

§ 117

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus menetlusabi andmise tühistada, kui menetlusabi saamise tingimused puudusid või on ära langenud. Käesoleval juhul on menetlusabi saamise tingimused J. Ivaste puhul ära langenud ning esinevad asjaolud, mille puhul

§ 112lg 1 p 1 kohaselt füüsilisele isikule menetlusabi andmine ei ole lubatud.

Seetõttu ei jätka ringkonnakohus Tartu Halduskohtu poolt J. Ivastele antud menetlusabi riigilõivust vabastamise näol. 7.

§ 116

lg 6 kohaselt annab kohus pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist riigilõivu tasumiseks mõistliku tähtaja, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Kuigi ringkonnakohus J. Ivaste menetlusabi taotlust ei rahuldanud, ei olnud taotlus ringkonnakohtu hinnangul esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil, mistõttu tuleb apellatsioonkaebus jätta käiguta ja anda J. Ivastele riigilõivu tasumiseks 10-päevane tähtaeg määruse jõustumisest arvates.

1. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pangas või nr 221023778606 Swedbank’is või nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või nr 17001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis Tartu Ringkonnakohtu viitenumbriga
2. 2
3. Kui apellant jätab kohtu nõudmise riigilõivu tasumiseks tähtpäevaks täitmata, tagastab kohus apellatsioonkaebuse määrusega apellandile.
4. J. Ivaste riigi õigusabi taotluse tema esindamiseks halduskohtumenetluses lahendab ringkonnakohus pärast apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist.
5. J. Ivaste on riigi õigusabi taotluses märkinud, et soovib riigi õigusabi ka tema esindamiseks haldusmenetluses. Vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg-le 3 esitatakse taotlus riigi õigusabi saamiseks esindamisena haldusmenetluses taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele maakohtule, mistõttu puudub ringkonnakohtul pädevus taotlust antud osas läbi vaadata. Tulenevalt RÕS § 10 lg-s 7 sätestatust tuleks ringkonnakohtul J. Ivaste taotlus tema esindamiseks haldusmenetluses edastada Tartu Maakohtule. Samas nähtub J. Ivaste riigi õigusabi taotlusest, et õigusabi taotlemise eesmärgiks on ainult isiku esindamine halduskohtumenetluses. Taotlusest ei nähtu, milles seisneb riigi õigusabi vajadus J. Ivaste esindamiseks haldusmenetluses. Seetõttu ei edasta ringkonnakohus J. Ivaste riigi õigusabi taotlust tema esindamiseks haldusmenetluses Tartu Maakohtule. Kui J. Ivaste siiski soovib riigi õigusabi tema esindamiseks haldusmenetluses, tuleb tal vastav põhistatud taotlus esitada elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele maakohtule. Maili Lokk Agu Timmi 3 Einar Vene