MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Agu Timmi, Maili Lokk ja Einar Vene
- veebruar 2012, Tartu Haldusasi Suurap Räägeli kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise saamiseks Tartu Halduskohtu
- oktoobri
- a määrus Suurap Räägeli määruskaebus Kirjalik menetlus Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine 3-11-2317 RESOLUTSIOON
- Rahuldada määruskaebus.
- Tühistada Tartu Halduskohtu
- oktoobri
- a määrus ja saata asi menetluse jätkamiseks Tartu Halduskohtule. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Suurap Räägel esitas
- septembril 2011 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus talle Tartu Vangla põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamiseks välja mõista 4150 euro suurune hüvitis. Kaebuse kohaselt on kaebaja suhtes Tartu Vanglas viibimise ajal aastatel 2008-2009 mitmel korral kohaldatud õigusvastaselt ohjeldusmeetmeid. Ohjeldusmeetmete kasutamisega rikkus vangla kaebaja tervist, piinas teda, alandas tema inimväärikust ning põhjustas hingelisi kannatusi. Kaebaja esitas vanglale kahju hüvitamise taotluse, kuid vangla jättis taotluse rahuldamata. Koos kaebusega esitas S. Räägel taotluse tema vabastamiseks riigilõivu tasumisest maksejõuetuse tõttu.
- Tartu Halduskohtu
- oktoobri
- a määrusega rahuldati S. Räägeli taotlus riigilõivust vabastamiseks osaliselt, jäeti kaebus käiguta ja anti kaebajale tähtaeg riigilõivu summas 15,97 eurot tasumiseks. Määruse põhjenduste kohaselt on S. Räägeli kaebus väheperspektiivikas ning taotletava hüvituse saamist või mittesaamist ei saa pidada tema jaoks sedavõrd oluliseks küsimuseks, et oleks õigustatud riigilõivust täielik vabastamine kaebuse esitamisel. S. Räägel ei ole esitanud kaebust halduskohtule, et taotleda ohjeldusmeetme rakendamise õigusvastaseks tunnistamist koheselt pärast ohjeldusmeetme kohaldamist, vaid on pöördunud kahju hüvitamise taotlusega vangla poole alles mitu aastat pärast ohjeldusmeetmete kohaldamist. Seega ei ole kaebaja ise astunud samme väidetava kahju ärahoidmiseks (vähendamiseks). Järelikult ei ole kaebaja taotletava hüvituse saamist pidanud enda jaoks oluliseks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
- S. Räägel esitas määruskaebuse, milles palus halduskohtu määruse tühistada ja ta riigilõivu tasumisest vabastada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on ebaõige halduskohtu seisukoht, et esitatud kaebus on väheperspektiivikas. Kaebus on perspektiivikas, sest kaebajale tekitatud tervisekahjustused on esitatud dokumentidega tõendatud. Hüvitamiskaebus on esitatud tähtaegselt. Asjaolu, et kaebaja pole esitanud kaebust ohjeldusmeetmete rakendamise õigusvastasuse tuvastamiseks, ei tähenda, et kaebajal puudub hüvitamiskaebuse esitamise õigus. Kaebajal puuduvad vahendid nõutud suuruses riigilõivu tasumiseks ning riigilõivust täielikult vabastamata jätmisel jääks tema õigused kaitseta. Kuna kaebajale tekitati kehavigastusi ja terviserike, võib tema kaebus olla lõivuvaba.
- Tartu Vangla vastuses palutakse määruskaebus rahuldamata jätta. Vastuse kohaselt on halduskohus õigesti jätnud S. Räägeli taotluse riigilõivu tasumisest osaliselt rahuldamata. S. Räägelile laekub regulaarselt raha. Samuti võib tema eest riigilõivu tasuda mõni teine isik. S. Räägel ei ole kasutanud esmaseid ja kohaseid vahendeid oma õiguste kaitseks või on loobunud nende kaitsmisest kohtus, mis tõendab, et ta ei ole neid pidanud enda jaoks oluliseks. S. Räägeli suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise põhjuseks olid tema poolt endale tahtlikult tekitatud kehavigastused. Pelgalt ohjeldusmeetmete kohaldamise aktil olev märge arstiabi vajaduse kohta ei tõenda, et arstiabi oli vaja anda ohjeldusmeetme kasutamise tõttu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Määruskaebus tuleb rahuldada.
- Halduskohus on kaebaja riigilõivust vabastanud üksnes osaliselt, kohustades kaebajat tasuma riigilõivu 15.97 euro ulatuses. Osaliselt vabastamata jätmist on halduskohus põhjendanud esiteks sellega, et kaebus on väheperspektiivikas. Täpsemaid kaalutlusi, miks halduskohus nii leidis, ringkonnakohus halduskohtu määrusest ei leia. See seisukoht jääb ringkonnakohtule seetõttu täiesti põhjendamatuks ja seetõttu ka arusaamatuks. Paljasõnalise väitega, et kaebus on perspektiivitu, ei saa halduskohus isiku riigilõivu tasumisest vabastamata jätmist põhjendada. Halduskohus peab ära näitama asjaolud ja põhjendused, miks ta nii arvab. Ringkonnakohus ei oska praeguses menetlusstaadiumis asjas olevate materjalide põhjal teha järeldust, et kaebus on täies osas ilmselgelt põhjendamatu.
- Järgmisena on halduskohus leidnud, et taotletava hüvitise saamist või mittesaamist ei saa pidada kaebaja jaoks oluliseks küsimuseks. Seda seisukohta on halduskohus põhjendanud viitega sellele, et S. Räägel ei ole esitanud kaebust halduskohtule ohjeldusmeetmete õigusvastaseks tunnistamiseks koheselt pärast ohjeldusmeetme kohaldamist, vaid on esitanud kahju hüvitamise taotluse vanglale
- juulil 2011 ja kaebuse halduskohtusse
- septembril 2011 ehk mitme aasta möödumisel 2 ohjeldusmeetmete kohaldamisest. Halduskohus märkis, et seega ei ole kaebaja ise astunud samme väidetava kahju ärahoidmiseks (vähendamiseks) ja et järelikult ei ole kaebaja seda ise pidanud enda jaoks oluliseks. Ka see seisukoht jääb ringkonnakohtule arusaamatuks. Vaidlust ei ole seni olnud selles, et kahju hüvitamise kaebus on tähtaegne. Kuskilt ei tulene kohustust, et kahju hüvitamise nõude peaks isik kohtule esitama võimalikult vara. Kahju hüvitamise nõude esitamiseks on riigivastutuse seaduses ja halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud kindlad tähtajad ning kuskilt ei tulene keeldu selle tähtaja lõpuni ärakasutamiseks ning nõude esitamiseks kasvõi tähtaja viimasel päeval. Küsimus, kas toimingud olid õigusvastased või mitte, on lahendatav kahju hüvitamise kaebuse lahendamise raames. Ühestki seadusest ei tulene nõuet, et isik peaks enne kahju hüvitamise kaebust olema esitanud samas küsimuses tuvastamiskaebuse. Ehkki selline käitumine on küll võimalik, ei ole see iseenesest vajalik. Täiesti arusaamatuks jääb halduskohtu seisukoht, justkui võinuks tuvastamiskaebuse esitamine aidata kahju ära hoida või vähendada. Tuvastamiskaebus ei ole riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 järgi õiguskaitsevahendiks, mida saaks kasutada kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks. Võimatu on näha, kuidas võinuks see, kui kaebaja esitanuks kaebuse ohjeldusmeetmete kasutamise õigusvastasuse tuvastamiseks, vähendada või kõrvaldada talle juba tekkinud kahju. Väheusutav on, et esimese ohjeldusmeetme tuvastamiskaebusega vaidlustamine oleks kaebajale andnud järgnevate võimalike ohjeldusmeetmete puhuks preventiivse eelise, ja tema suhtes ei oleks seetõttu neid ohjeldusmeetmeid kasutatud. Veelgi väheusutavam on see ka seetõttu, et kaebaja suhtes rakendati ohjeldusmeetmeid ajavahemikus
- detsembrist 2008 kuni
- novembrini
- Arvestades kohtumenetluse kiirust, ei ole tõenäoline, et ka kohese tuvastamiskaebuse esitamise korral esimese ohjeldusmeetme peale oleks selles asjas jõustunud kohtuotsus niivõrd kiiresti, et seda oleks arvesse võetud järgnevate ohjeldusmeetmete puhul.
- Lisaks märgib ringkonnakohus, et mittevaralise kahju hüvitise nõude puhul riigilõivust vabastamise osas on Riigikohus oma esialgset praktikat muutnud. Viimase praktika kohaselt sõltub mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamine sellest, kui intensiivselt on sekkutud õigusesse, mille rikkumise eest hüvitist nõutakse (vt nt RKHKm 3-3-1-95-10, p 7). Halduskohus ei ole välja selgitanud, kas kaebaja õigustesse sekkumine oli väheintensiivne või mitte.
- Halduskohtu põhjendused, kus arutletakse selle üle, et kaebaja on kinnipeetav, kelle ülalpidamise tagab riik ja et vangla kaupluses kulutuste tegemine pole kinnipeetavatele hädavajalik, ei ole muude määruse põhjendustega haakuvad ja ei ole seega kuidagi asjakohased. Halduskohus ei ole määruses näidanud, et S. Räägel oleks riigilõivu tasumiseks piisavaid rahalisi vahendeid kulutanud vangla kaupluses.
- Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et olukorras, kus kaebaja isikuarvel on vaba raha vaid X,XX eurot, on tema vabastamine riigilõivu tasumisest vaid osaliselt, kohustades kaebajat maksma riigilõivu 15,97 eurot, lõppkokkuvõttes samaväärne sellega, kui kaebaja oleks jäetud riigilõivu tasumise kohustusest täielikult vabastamata. Omades vaba raha X,XX eurot, ei ole isiku jaoks vahet, kas ta peab maksma 15,97 eurot või 207,5 eurot, mis oli käesoleval juhul täielikuks riigilõivusummaks. Mõlema summa tasumine oleks isikule võimatu. Osaline riigilõivu tasumisest vabastamine on põhjendatud siiski eeskätt vaid juhtudel, kui kohus leiab, et isik ei ole rahaliste vahendite nappuse tõttu võimeline maksma 3 riigilõivu küll täies ulatuses, kuid on võimeline maksma seda osaliselt. Praegune halduskohtu määrus selle põhimõttega kooskõlas ei ole.
- Eeltoodust tulenevalt peab ringkonnakohus halduskohtu määruse tühistama ja saatma asja menetluse jätkamiseks tagasi halduskohtule. Halduskohtul on võimalik kaebaja riigilõivu tasumisest vabastada või uuesti vabastamata jätta, kuid viimasel juhul peab ta seda põhjendama asjakohaste põhjendustega. Eelnevalt peab olema halduskohus aga veendunud, et käesolev kaebus ei ole vähemalt osaliselt riigilõivuvaba riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 11 alusel ja tulenevalt Riigikohtu seisukohtadest (vt RKHKm 3-3-1-12-10, p 9). Agu Timmi Maili Lokk 4 Einar Vene