3-11-2583/14

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene

1. juuni 2012, Tartu 3-11-2583 Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu
2. novembri
3. a määrus Juri Kolesnikovi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Juri Kolesnikov Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON
4. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
5. novembri
6. a määrus muutmata.
7. Jätta kaebaja taotlus riigi õigusabi võimaldamiseks rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Juri Kolesnikov esitas
9. märtsil 2011 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse, milles palus Tartu Vanglalt tema kasuks välja mõista mittevaralise kahju eest hüvitis 500 eurot ning tunnistada valeks Tartu Vangla
10. oktoobri
11. a otsus nr 3-30/211-4, millega jäeti rahuldamata J. Kolesnikovi poolt vanglale esitatud mittevaralise kahju hüvitamise taotlus. Kaebuse kohaselt pidi kaebaja haldusasja nr 3-10-2182 menetlemise käigus pika aja vältel kannatama vangla solvavat, valelikku ja õigusvastast käitumist nii kaebaja ees kui kohtus. Vangla on kaebaja kahju hüvitamise taotluse lahendamisega venitanud ning selle rahuldamata jätmise otsuses märkinud vale kohtuasja numbri, kuigi J. Kolesnikov oli oma kahju hüvitamise taotluses olnud sellekohase vea ära parandanud. Koos kaebusega esitas J. Kolesnikov taotluse tema vabastamiseks riigilõivu tasumisest maksujõuetuse tõttu.
12. Tartu Halduskohtu
13. novembri
14. a määrusega jäeti J. Kolesnikovi taotlus riigilõivust vabastamiseks rahuldamata ja anti talle tähtaeg 25 euro suuruse riigilõivu tasumiseks. Määruse põhjenduste kohaselt ei ole J. Kolesnikovi riigilõivu tasumisest vabastamine antud juhul põhjendatud. J. Kolesnikovile on mittevaraline kahju väidetavalt tekkinud seoses sellega, et vangla on teda solvanud ja esitanud teises haldusasjas valelikke ja solvavaid vastuseid. Eeltoodust tulenevalt nõuab J. Kolesnikov mittevaralise kahju hüvitamist ilmselt seetõttu, et tema väärikust on alandatud. Konkreetset, riigivastutuse seaduses nimetatud alust mittevaralise kahju hüvitamiseks kaebaja kohtueelses menetluses ega kaebuses välja toonud ei ole. Inimväärikuse mõistel on oma kindel juriidiline sisu ning inimväärikuse alandamisega on tegemist äärmiselt tõsiste rikkumiste korral, millega käesolevas asjas ilmselgelt tegemist ei ole. Maksejõuetu isiku riigilõivu tasumisest vabastamine ei ole põhjendatud, kui ilmneb, et õiguste kaitse vajadus puudub või on tegemist küsimusega, mida ei saa pidada isiku jaoks oluliseks. Ka riigi õigusabi seaduse kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Nii nagu seadusandja ei ole mittevaralise kahju hüvitamise nõuet pidanud isiku jaoks oluliseks küsimuseks riigi õigusabi saamise seisukohast, ei pea kohus seda oluliseks ka riigilõivu tasumisest vabastamiseks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
15. J. Kolesnikov esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu
16. novembri
17. a määruse tühistada ja ta riigilõivu tasumisest vabastada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kaebajal võimalik riigilõivu maksejõuetuse tõttu tasuda. Kaebus ei ole ilma aluseta ja perspektiivitu. Kohtupraktikas on paljudel juhtudel inimestele makstud hüvitist, kuigi neile ei ole tekitatud midagi sellist, mida halduskohus on loetlenud. Kaebaja on kaua kannatanud vangla mõnitamist, kui vangla esitas valelikke ja solvavaid vastuseid ning lisaks esitas valet ka kohtule. Kaebaja elas seda kõike raskelt üle ja kannatas, tal süvenes XXXX, halvenes nii XXXX kui ka XXXX seisund, tõusis XXXX, mille tõttu tal XXXX ja XXXX, ajas XXXX jne. Lisaks jäi kaebaja vangla tegevuse tõttu ilma televiisorita, rahata ja võimaluseta osta poest kaupa, kuigi maksis selleks raha juba
18. a-l. Määruskaebuses esitas J. Kolesnikov taotluse riigi õigusabi saamiseks tema esindamiseks halduskohtumenetluses.
19. Tartu Vangla vastuses leitakse, et J. Kolesnikovi määruskaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Vangla nõustub kõigi vaidlustatud määruses esitatud kohtu seisukohtadega. Vastuseks määruskaebusele märgib vangla, et määruskaebuses ei esitanud J. Kolesnikov ühtegi väidet ega toonud välja asjaolu, mis oleks tinginud tema riigilõivu tasumisest vabastamise. Määruskaebuses esitatud paljasõnalised väited selle kohta, et Eestis ja Euroopas on inimestele makstud rahasummasid, kuid nende inimestega ei ole midagi juhtunud, üksnes kinnitavad seda, et kaebajale ei ole ühtegi kahjulikku tagajärge tekkinud, vaid tema tegelikuks eesmärgiks on lootus saada lisaks varalise kahju hüvitisele ka lisahüvitist mittevaralise kahju eest. Tartu Vangla on hüvitanud J. Kolesnikovile televiisori maksumuse ja sellega täitnud Tartu Halduskohtu
20. märtsi
21. a otsuse haldusajas nr 3-10-
22. Nii vanglale kui ka kohtule esitatud pöördumistes ei ole J. Kolesnikov viidanud mitte ühelegi konkreetsele vangla vastusele, mille sisu oleks tema jaoks solvav ja alandav. Oma määruskaebuses väljendab J. Kolesnikov rahulolematust pigem vangla poolt haldusasjas nr 3-10-2182 tehtud kohtuotsuse täitmise viisiga, mitte menetluse käigus väidetavalt toimunud solvamise ja alandamisega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
23. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. 2
24. Kaebusest on võimalik järeldada, et J. Kolesnikov soovib mittevaralise kahju hüvitamist seoses sellega, et haldusasjas 3-10-2182 tehti otsus tema kasuks. Selles asjas oli vaidlus selle üle, kas J. Kolesnikovi poolt vangla kauplusest ostetud televiisor oli lepingutingimustele vastav või mitte. Halduskohus rahuldas J. Kolesnikovi kaebuse ja kohustas vanglat asendama J. Kolesnikovile müüdud televiisor lepingutingimusele vastava televiisoriga või hüvitama selle väärtus rahas. Vaidlust ei ole selles, et vangla on halduskohtu otsuse täitnud ja J. Kolesnikovile televiisori väärtuse hüvitanud (vt haldusasi nr 3-11-2432). Kaebusest võib järeldada, et J. Kolesnikovi arvates oli vangla tegevus solvav. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et ei televiisori müümisel ega hilisemas kohtumenetluses ei saanud Tartu Vangla põhjustada J. Kolesnikovile sellist mittevaralist kahju, mis kuuluks riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 järgi hüvitamisele. Üksnes vajadus vaidlustada haldusorgani tegevus halduskohtus ning läbida kohtumenetlus ei saa tekitada isikule mittevaralist kahju, mis kuuluks RVastS § 9 lg 1 järgi hüvitamisele. Määruskaebuses toodud paralleelid erinevate juhtumitega, kus isikutele on väidetavalt mittevaralise kahju eest hüvitist makstud, on täiesti kohatud ja asjassepuutumatud, kuna neis asjades ei kohaldatud RVastS § 9 lg-t 1 ja hüvitist ei makstud selle sätte alusel. Eestis kehtiva õiguse järgi kuuluks praeguses olukorras kohaldamisele aga just see säte.
25. Kaebaja väited, nagu kaasnenuks talle seoses vangla tegevusega kohtumenetluses erinevad negatiivsed tagajärjed, on paljasõnalised ja tõendamata. Väide, nagu oleks kaebaja jäänud vangla tegevuse tõttu ilma televiisorist ja rahast, ei pea aga üldse paika, kuna nagu eelnevalt viidatud, on haldusasja nr 3-11-2432 raames selgunud, et vangla hüvitas J. Kolesnikovile televiisori väärtuse rahas.
26. Kaebaja taotlus riigi õigusabi võimaldamiseks jääb rahuldamata. Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 5 järgi ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Praegu on tegemist sellise juhtumiga. Maili Lokk Agu Timmi 3 Einar Vene