KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Agu Timmi, Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 23. jaanuar 2012, Tartu Haldusasja number 3-09-1986 Haldusasi Mihhail Potšujevi (P

) §-le 326, mille kohaselt loetakse dokument peale kahte tagajärjetut kättetoimetamiskatset kättetoimetatuks dokumendi panemisega elu- või äriruumi juurde kuuluvasse postkasti või muusse sellesarnasesse kohta, mida saaja või tema esindaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise.

1. M. Potšujev esitas 11.06.2010 Tartu Halduskohtule vastuväite kohtu tegevuse ja kohtu poolt menetlussätete rikkumise kohta haldusasjas nr 3-09-1986, paludes oma määruskaebuse menetlusse võtmise küsimus lahendada menetlusseadustikus sätestatud korras. Vastuväite kohaselt ei nõustunud M. Potšujev, et tema määruskaebus tagastati läbivaatamatult kirjaga, kuna see võtab temalt õiguse määruskaebuse menetlusse võtmata jätmise määruse peale kaevata. Samuti ei nõustunud M. Potšujev, et talle on Tartu Halduskohtu 25.11.
2. a määrus kätte toimetatud postkasti panekuga.
3. Tartu Halduskohus andis 17.06.
4. a kirjaga M. Potšujevile võimaluse esitada kohtule määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus.
5. M. Potšujev esitas 28.06.2010 Tartu Halduskohtule oma seisukoha halduskohtu 17.06.
6. a kirjale, milles leidis, et kaebus ja määruskaebus haldusasjas nr 3-09-1986 on esitatud tähtaegselt. Samas esitas M. Potšujev ka tähtaja ennistamise taotluse, märkides, et kui määruskaebus on esitatud tähtaega rikkudes, siis toimus see põhjustel, et kaebuse menetluse lõpetamise määrus ei jõudnud kaebajani ning et määruskaebus tagastati ebaõigesti kirjaga.
7. Tartu Halduskohus jättis 02.07.
8. a määrusega M. Potšujevi taotluse määruskaebuse esitamise kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata. Määruse põhjenduste kohaselt leidis Tartu Halduskohus, et 25.11.
9. a määrus oli M. Potšujevile kätte antud 03.12.2009, kuna selle 2 kättetoimetamise katsed leidsid aset 29.11.2009 kell 09.00 ja 03.12.2009 kell 18.20 ning menetlusdokumenti prooviti seega M. Potšujevile isiklikult üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel ja vähemalt kolmepäevase vahega, kuid kaebajale adresseeritud menetlusdokumenti ei olnud võimalik kätte anda tema elukohas talle endale ega muule isikule. Tulenevalt

§ 326

lg-st 1 kui menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte toimetada, kuna seda ei saa üle anda saaja või tema esindaja elu- või äriruumis, loetakse dokument kättetoimetatuks dokumendi panemisega elu- või äriruumi juurde kuuluvasse postkasti või muusse sellesarnasesse kohta, mida saaja või tema esindaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. M. Potšujev esitas 16.07.2010 määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 02.07.2010 määruse, tuvastada, et määruskaebus Tartu Halduskohtu 25.11.2010 määrusele on esitatud tähtaegselt ja saata asi Tartu Halduskohtule menetluse jätkamiseks. Peale selle taotles ta menetluskulude jätmist vastustajate kanda. Määruskaebuse kohaselt ei ole Tartu Halduskohtu 25.11.
2. a määrust M. Potšujevile kätte toimetatud. Postkasti panemisega võib menetlusdokumenti kätte toimetada ainult juhul, kui kättetoimetamine isiklikult saajale ei ole võimalik, s.t et kohus on kasutanud ammendavalt teisi kättetoimetamise viise. Kahel korral dokumendi üleandmise katsed ei näita üleandmise võimatust ja seda, et kohus on teinud kõik endast sõltuva kättetoimetamiseks. Menetlusdokumendi nõuetekohane kättetoimetamine peab nähtuma kohtutoimikust. Antud juhul oleks kohtul olnud võimalik kasutada kohtutäituri, kohtukordniku või muu isiku vahendust, samuti oli kohtul võimalik kaebajale helistada, mis oleks taganud dokumendi nõuetekohase kättetoimetamise, kuid nimetatud vahendeid ei ole püütudki kasutada. Lisaks ei ole võimalik, et Tartu Halduskohtu 25.11.
3. a määruse ärakiri jäeti kaebaja postkasti, sest kaebaja oleks sellisel juhul määruse kätte saanud sealt. Kaebaja aga sai määruse kätte 17.05.2010 kohtu kantseleist omal algatusel. Seega täitis kaebaja hoolsuskohustust, määruskaebus on esitatud tähtaegselt ja puudub vajadus määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. VASTUSTAJATE VASTUVÄITED
4. Illuka Vallavalitsus palub määruskaebuse rahuldamata jätta. Määruskaebusest ei nähtu, millised olid mõjuvad põhjused, miks ei saanud M. Potšujev poole aasta jooksul esitada Tartu Halduskohtu 25.11.
5. a määrusele määruskaebust. M. Potšujevi poolt Tartu Halduskohtu 02.07.
6. a määruse vaidlustamine ei aita teda eesmärgile lähemale, sest määruskaebuses soovitakse vaidlustada halduskohtu 25.11.
7. a määruse kättesaamise aega. See ei saa aga olla antud määruskaebuse teema, kuna 02.07.
8. a määrusega on lahendatud tähtaja ennistamise taotlus ja vaatluse all peaks olema vaid mõjuva põhjuse olemasolu küsimus määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.
9. Halduskohus on õigesti leidnud, et 25.11.
10. a määrus on M. Potšujevile kätte toimetatud postkasti panekuga. Kui M. Potšujev soovinuks vaidlustada temale kohtu 25.11.
11. a määruse kättetoimetatuks lugemist, siis pidanuks ta vaidlustama halduskohtu 31.05.
12. a dokumendi, millega talle tagastati tema määruskaebus läbivaatamatult. Kuna M. Potšujev seda ei teinud, siis kaotas ta selle vaidlustamisvõimaluse.
13. Ida-Viru Maavalitsus palub vastuses määruskaebuse rahuldamata jätta. Vastuse põhjenduste kohaselt jättis halduskohus põhjendatult M. Potšujevi taotluse määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata. M. Potšujevile pidi juba detsembris 2009 olema teada asjaolu, et tema nimele on tulnud tähtsaadetis, sest D2D OÜ pidi peale ebaõnnestunud katseid toimetada M. Potšujevile kätte Tartu Halduskohtu 25.11.
14. a määrus, jätma 3 adressaadi postkasti teate talle adresseeritud kirja kohta. M. Potšujev ei teinud omalt poolt midagi, et seda kirja kätte saada ning kiri tagastati hoiutähtaja möödumisel kohtule. Kuna M. Potšujev esitas kohtule kaebuse, siis pidi ta mõistliku aja jooksul tundma huvi talle adresseeritud posti vastu.
15. Tartu Halduskohus teavitas 26.10.
16. a kirjaga M. Potšujevit asjaolust, et ta on kaebuse esitamisel ületanud kaebetähtaega 4,5 aasta ulatuses, ning palus mõjuvate põhjuste olemasolu korral esitada hiljemalt 17.11.2009 kaebetähtaja ennistamise taotlus. M. Potšujev pidi kirjast mõistma, et peale 17.11.2009 võtab halduskohus seisukoha tema poolt esitatud kaebuse tähtaegsuse osas. Eeltoodust tulenevalt oleks M. Potšujev pidanud hoolsuskohustust täites ise mõistliku aja jooksul huvi tundma tema kaebuse osas tehtud lahendi suhtes. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
17. Ringkonnakohus selgitab kõigepealt M. Potšujevi poolt Tartu Halduskohtu 02.07.
18. a määruse peale esitatud määruskaebusega seonduvaid (I), seejärel Tartu Halduskohtu 25.11.
19. a määruse peale esitatud määruskaebusega seonduvaid (II) ning lõpuks muid menetluslikke küsimusi (III). I
20. Tartu Halduskohtu 02.07.
21. a määrus tuleb tühistada, sest see on vastuolus kehtiva õigusega ja rikub kaebaja õigusi.
22. Tartu Halduskohtu 02.07.
23. a määruse resolutsiooni kohaselt jättis halduskohus M. Potšujevi Tartu Halduskohtu 29.11.
24. a määruse tühistamiseks esitatud taotluse määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata. Vaidlus tekkis seetõttu, et M. Potšujev esitas 26.05.2010 halduskohtu 25.11.
25. a määrusele määruskaebuse. Tartu Halduskohus tagastas 31.05.
26. a kirjaga M. Potšujevi määruskaebuse läbivaatamatult põhjendusega, et see esitati pärast selleks seadusega ettenähtud tähtaega. Sisuliselt on niisiis küsimus selles, kas M. Potšujevi 26.05.2010 esitatud määruskaebus on esitatud tähtaegselt. Riigikohus on leidnud, et kui isik on kohtumenetluse vältel jäänud seisukohale, et kaebus esitati tähtaegselt ning ta ei ole tähtaja ennistamise taotluses välja toonud mõjuvaid põhjuseid, mis takistasid kaebuse esitamist, siis ei pea kohus analüüsima seda, kas esineb mõjuv põhjus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks (RKHKm 29.04.2009, 3-3-1-19-09). Ringkonnakohus lisab, et kui kaebus on esitatud tähtaegselt, ei ole tähtaja ennistamiseks mõjuvate põhjuste otsimine asjakohane.
27. M. Potšujevi 26.05.2010 esitatud määruskaebus on esitatud tähtaegselt. Tartu Halduskohus põhjendas selle hilinemist

§-ga

1. Nimelt leidis Tartu Halduskohus nii 31.05.
2. a kirjas kui ka 02.07.
3. a määruses, et AS Eesti Post üritas kahel korral kaebajale tema elukohas saadetist üle anda, kuid see ei õnnestunud.

§ 326

kohaselt loetakse dokument peale kahte tagajärjetut kättetoimetamiskatset kättetoimetatuks dokumendi panemisega elu- või äriruumi juurde kuuluvasse postkasti või muusse sellesarnasesse kohta, mida saaja või tema esindaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise. See põhjendus ei pea paika. 20.

§ 326

kohaldub siis, kui menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte toimetada, kuna seda ei saa üle anda saaja või tema esindaja elu- või äriruumis.

§ 326

esimeseks eelduseks on lg 2 järgi, et menetlusdokumenti on proovitud isikule isiklikult üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega ja menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte anda elu- või äriruumis viibivale muule isikule

4 § 322 lõike 1 või § 323 kohaselt. See eeldus on antud juhul täidetud, nagu nähtub D2D OÜ teatisest (tl 46). Ringkonnakohus lisab täpsustuseks, et sellest teatisest nähtuvalt polnud tegu AS-ga Eesti Post, nagu on väitnud Tartu Halduskohus. 21.

§ 326

teiseks eelduseks on selle lg 1 esimese lause järgi, et dokument on pandud eluvõi äriruumi juurde kuuluvasse postkasti või muusse sellesarnasesse kohta, mida saaja või tema esindaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise. Tartu Halduskohus leidis sisuliselt, et Tartu Halduskohtu 25.11.

1. a määrus on M. Potšujevile kätte antud 03.12.2009 selle jätmisega kaebaja postkasti. Kuid ümbrik Tartu Halduskohtu 25.11.
2. a määrusega on toimikus (tl 46 teine leht). Järelikult ei ole seda jäetud kaebaja postkasti, sest sellisel juhul ei oleks seletatav, kuidas ümbrik kaebaja postkastist tagasi kohtutoimikusse sai. 22.

§ 326eeldused ei ole täidetud.

Järelikult ei hakanud kaebetähtaeg kulgema 03.12.2009, vaid alles 17.05.2010, kui kaebaja Tartu Halduskohtu 25.11.

1. a määruse halduskohtu kantseleis allkirja vastu kätte sai. M. Potšujevi poolt 26.05.2010 Tartu Halduskohtu 25.11.
2. a määrusele esitatud määruskaebus on seega esitatud tähtaegselt.
3. Illuka Vallavalitsuse leiab, et kui M. Potšujev soovinuks vaidlustada temale kohtu 25.11.
4. a määruse kättetoimetatuks lugemist, siis pidanuks ta vaidlustama halduskohtu 31.05.
5. a dokumendi. Samuti jääb Illuka Vallavalitsusele arusaamatuks, millised olid mõjuvad põhjused, miks ei saanud M. Potšujev poole aasta jooksul esitada Tartu Halduskohtu 25.11.
6. a määrusele määruskaebust.
7. Ringkonnakohus osutab sellele, et Tartu Halduskohtu 31.05.
8. a dokument on kohtu kiri, mida kaebaja vaidlustada ei saanud. Kaebaja on korrektselt vaidlustanud Tartu Halduskohtu mõlemad määrused. Kuna 26.05.2010 esitatud määruskaebus on esitatud tähtaegselt, ei ole asjakohane rääkida mõjuvatest põhjustest, sest tähtaja ennistamiseks puudub vajadus.
9. Ida-Viru Maavalitsus osutab sellele, et M. Potšujev ei teinud omalt poolt midagi, et saada kätte kiri, mis tagastati hoiutähtaja möödumisel kohtule. Kuna M. Potšujev esitas kohtule kaebuse, siis pidi ta mõistliku aja jooksul tundma huvi talle adresseeritud posti vastu. Ida-Viru Maavalitsus on siin ilmselt silmas pidanud tähtkirjaga kättetoimetamist, mitte

§-s 326 reguleeritud kättetoimetamise erijuhtu, mille eeldustest oli eelpool juttu.

1. Veel leiab Ida-Viru Maavalitsus, et M. Potšujev on rikkunud hoolsuskohustust. Tartu Halduskohus teavitas 26.10.
2. a kirjaga M. Potšujevit asjaolust, et ta on kaebuse esitamisel ületanud kaebetähtaega 4,5 aasta ulatuses, ning palus mõjuvate põhjuste olemasolu korral esitada hiljemalt 17.11.2009 kaebetähtaja ennistamise taotlus. M. Potšujev pidi kirjast mõistma, et peale 17.11.2009 võtab halduskohus seisukoha tema poolt esitatud kaebuse tähtaegsuse osas. Eeltoodust tulenevalt oleks M. Potšujev pidanud hoolsuskohustust täites ise mõistliku aja jooksul huvi tundma tema kaebuse osas tehtud lahendi suhtes. Ringkonnakohus leiab, et M. Potšujev ei ole rikkunud hoolsuskohustust. Ka menetlusse võtmise otsustamine võib halduskohtus aega võtta. M. Potšujev tundis lõpuks ise huvi menetluse käigu vastu, kui 17.05.2010 omal algatusel halduskohtu kantseleisse määrusele järele läks.
3. Vahekokkuvõttes tuleb niisiis Tartu Halduskohtu 02.07.
4. a määrus tühistada, sest see on vastuolus kehtiva õigusega ja rikub kaebaja õigusi. Samuti tuleb tuvastada, et M. Potšujevi poolt 26.05.2010 esitatud määruskaebus Tartu Halduskohtu 25.11.
5. a määruse peale on esitatud tähtaegselt. 5 II
6. M. Potšujevi 26.05.2010 tähtaegselt esitatud määruskaebust Tartu Halduskohtu 25.11.
7. a määruse peale ei ole menetlusse võetud. Samas ei ole Tartu Halduskohus teinud M. Potšujevi 26.05.
8. a määruskaebuse kohta ka lõplikku eitavat lahendit. Tartu Halduskohus on vaid oma 31.05.
9. a kirjas märkinud, et tagastab määruskaebuse läbivaatamatult, kuna see on esitatud pärast selleks seadusega ette nähtud tähtaega. Tartu Halduskohtu kiri ei ole kohtumäärus, kuna see ei vasta protsessidokumendi miinimumnõuetele. Sellel ei ole märgitud pooli, selles ei leidu resolutiivosa ega vaidlustamisviidet. Samuti on see adresseeritud üksnes ühele kohtumenetluse poolele – kaebuse esitajale. Selliselt ei ole tagatud poolte võrdsus halduskohtumenetluses ega kaebaja õiguste tõhus kaitse.
10. HKMS § 206 lg 4 kohaselt, kui halduskohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, rahuldab ta selle ise määrusega. Kuna käesolevas asjas pidas halduskohus M. Potšujevi määruskaebust hilinenuks, ei ole halduskohus hinnanud määruskaebuse põhjendatust. Sellest hoolimata leiab ringkonnakohus, et kujunenud olukorras on ringkonnakohtul õigus lahendada M. Potšujevi määruskaebus Tartu Halduskohtu 25.11.
11. a määruse peale ka sisuliselt. Ringkonnakohus ei pea mõistlikuks piirduda üksnes halduskohtu 02.07.
12. a määruse tühistamisega ning menetluse lõpetamise määruse vaidlustamiseks esitatud määruskaebuse tagasisaatmisega selle menetlemiseks halduskohtus HKMS § 206 lg 4 järgi. See oleks vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega. Seetõttu peab ringkonnakohus võimalikuks ja vajalikuks kontrollida M. Potšujevi määruskaebuse alusel ka Tartu Halduskohtu 25.11.
13. a määruse õigsust ning, tuginedes HKMS § 207 lg-le 1, võtab M. Potšujevi 26.05.2010 esitatud määruskaebuse Tartu Halduskohtu 25.11.
14. a määruse peale menetlusse.
15. Asudes M. Potšujevi 26.05.2010 esitatud määruskaebust sisuliselt lahendama, tuvastab Tartu Ringkonnakohus, et M. Potšujevi kaebus Ida-Viru Maavalitsusele ja Illuka Vallavalitsusele kohustava ettekirjutuse tegemiseks on esitatud tähtaegselt.
16. Tartu Halduskohus leidis 25.11.
17. a määruses, et kaebus Ida-Viru Maavalitsusele ja Illuka Vallavalitsusele kohustava ettekirjutuse tegemiseks on esitatud tähtaega rikkudes. Halduskohus põhjendas oma seisukohta sellega, et kooskõlas kuni 31.12.2011 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku § 9 lg-ga 2, kui haldusorgan on keeldunud haldusakti väljaandmisest või toimingu sooritamisest, võib kaebuse haldusakti andmiseks või toimigu sooritamiseks kohustamiseks esitada 30 päeva jooksul arvates keeldumise teatavakstegemisest, kui seadus ei sätesta teisiti. Tartu Halduskohus kohaldas ekslikult kuni 31.12.2011 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku § 9 lõiget
19. Alates 01.01.2012 kehtiv uus halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) eristab kohustamiskaebust (HKMS § 37 lg 2 p 2) ja kohustamiskaebust tegevusetuse või viivituse korral (HKMS § 46 lg 2 ls 2 ja 3). Kuni 31.12.2011 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku § 4 lg-s 2 oli sätestatud vaid, et toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus või tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikus suhtes. Tähtaega tegevusetuse ja viivituse vaidlustamiseks sätestatud ei olnud.
20. Konkreetse sätestuse puudumisel peab kaebuse tähtaegsuse otsustamisel lähtuma Riigikohtu praktikas välja kujundatud üldistest menetluspõhimõtetest, isiku õiguste tõhusa kaitse põhimõttest ning menetlusökonoomia põhimõttest. Riigikohus on leidnud, et soodustava haldusakti taotleja ei saa ebamõistlikult kaua oodata taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsustust, vaid peab ka ise tundma huvi taotluse lahendamise vastu ning pöörduma haldusorgani poole mõistliku aja jooksul pärast seda, kui on ilmne, et tema taotlus jäeti 6 rahuldamata (RKHKm 29.04.2009, 3-3-1-19-09). Antud juhul ei olnud ilmne, et kaebaja taotlus on jäetud rahuldamata. Näiteks selgitas Ida-Viru maavanem 03.
21. a kirjas nr 1.2-51/664 (tl 8) kaebajale, et
22. aastal ei olnud maavanemal võimalik põllumajandusmaa ega metsamaa osas korraldada enampakkumisi. Tegemist oli minevikku suunatud selgitusega. M. Potšujev tegi telefoni ja meili teel korduvaid järelepärimisi ja tundis huvi, mis maaüksuse tagastamismenetlusest on saanud. Ringkonnakohus on seisukohal, et seda tuleb pidada piisavaks. Riigikohus on samuti leidnud, et haldusorgani õigusvastane tegevusetus ei saa üldjuhul viia kaebetähtaja kulgema hakkamiseni (RKHKm 09.05.2008, 3-3-1-22-08). Käesoleval juhul küsimus just selles ongi, kas haldusorgani tegevusetus on õigusvastane või mitte. Kuid selleks, et see välja selgitada, tuleb asja halduskohtus sisuliselt arutada. Ringkonnakohus leiab seetõttu, et kaebus on esitatud tähtaegselt.
23. Ringkonnakohus osutab sellele, et käesoleval juhul ei ole kohaldatav HKMS § 46 lg-s 2 sätestatud tähtajad, sest need ei kehtinud kaebuse esitamise ajal. Vastavalt HKMS § 283 lg-le 1 tehakse kaebuse lubatavus, sealhulgas kaebeõigus, ning kaebetähtajast ja sisu- ja vorminõuetest kinnipidamine kindlaks kaebuse esitamise ajal kehtinud seadusest lähtudes.
24. Ringkonnakohus osutab sellele, et kuna 10.09.2009 esitatud kaebus Ida-Viru Maavalitsusele ja Illuka Vallavalitsusele kohustava ettekirjutuse tegemiseks on esitatud tähtaegselt, siis tuleb Tartu Halduskohtu 25.11.
25. a määrus tühistada. See määrus ei ole jõustunud, sest M. Potšujev esitas sellele määrusele õigeaegselt määruskaebuse, mis kuulub rahuldamisele. III
26. Ringkonnakohus ei võta käesolevas kohtumääruses seisukohta M. Potšujevi taotluse osas menetluskulude jätmiseks vastustajate kanda, sest vastavalt HKMS § 109 lg-le 2 esitab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Käesoleva kohtumäärusega saadab ringkonnakohus asja Tartu Halduskohtule menetluse jätkamiseks. Käesolev kohtumäärus ei ole kohtuotsus ega menetlust lõpetav määrus. Riigikohus on leidnud, et ringkonnakohtul puudub õigus kohtukulude väljamõistmiseks, kui ta ei teinud asjas lahendit ühe poole kasuks, vaid saatis selle asja uueks arutamiseks tagasi esimese astme kohtusse menetlusnormide rikkumise tõttu (RKHKo 30.05.2000, 3-3-1-18-00). Halduskohtul tuleb menetluskulude jaotuse otsustamisel lõpplahendis arvestada käesoleva kohtumäärusega ning säästa kaebajat seniste määruskaebuste menetlustes tekkinud menetluskuludest. Einar Vene Agu Timmi 7 Madis Ernits