KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi, Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 27.03.2012, Tartu Haldusasja number 3-11-2692 Haldusasi Juri Kolesnikovi (Kolesnikov) kaebus Tartu Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks seoses 07.10.2011 kaebaja viimisega haiglasse XXX uuringutele Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 27.01.
- a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Juri Kolesnikovi määruskaebus Menetlusosalised Kaebaja Juri Kolesnikov Vastustaja Tartu Vangla Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates. ASJAOLUD
- 07.10.2011 viidi kinnipeetavast kaebaja SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Maarjamõisa Haiglasse (Puusepa 8, Tartu) XXX uuringutele. Kaebaja transportimisel kasutati etapeerimise bussi. Kuna kaebajat on varasemalt kriminaalkorras karistatud neljal korral ja käesolev vangistus on teine, kohaldati kaebaja suhtes järelevalve tõhusamaks teostamiseks kogu väljaviimise ajal ohjeldusmeetmena käeraudu. Kaebajal oli väljaviimise ajal kaasas kark, mis oli talle vajalik tasakaalu säilitamiseks. Pärast käeraudade paigutamist saateauto ukse lävele astuma hakates kaotas kaebaja tasakaalu ja kukkus saateautost selg ees välja vastuvõtu autolüüsi põrandale. Kuna kaebajal tema esialgse väite kohaselt tõsisemaid vigastusi ei olnud, otsustas saatemeeskonna inspektor saatmisülesannet jätkata ning kaebaja toimetati Maarjamõisa Haiglasse. Tartu Vanglasse naastes kutsusid vanglaametnikud kohale meediku, kes fikseeris kinnipeetava vigastused, milleks olid XXXX kaebaja paremal õlal ja parema reie välisel pinnal ning mõlema randme piirkonna XXXX.
- 17.11.2011 esitas kaebaja halduskohtule kaebuse Tartu Vangla erinevate toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks seoses kaebaja viimisega 07.10.2011 haiglasse XXX uuringutele. Kaebaja palub kohtul tunnistada õigusvastaseks järgnevad Tartu Vangla toimingud: 1) kaebajale käeraudade pealepanemine enne bussi sisenemist, kuigi kaebaja arvates võinuks seda teha bussis, sest ametnikud nägid, et kaebaja liigub kargu abil, 2) kaebaja sõidutamine uuringule mitte erimasinaga, vaid tavalise etapeerimise bussiga, 3) kaebaja paigutamine bussis kõige väiksemasse kabiini, kuigi suuremad olid vabad, 4) kaebajalt taheti kark ära võtta ja jätta see vanglasse, 5) buss sõitis sissepääsu juurde, mis ei olnud XXX kabinetile mitte kõige lähemal, vaid kaebaja pidi haigena tugeva valuga mööda pikki koridore kõndima ning talle ei osutatud seejuures abi, 6) kaebaja käerauad olid liiga pingule tõmmatud ning mitte keegi ei lõdvestanud neid, samuti ei võetud käeraudu pealt, kui kaebaja oli XXX aparaadi all, 7) saabudes ei aheldatud kaebajat käeraudadega valvuri ühe käe külge, vaid sunniti liikuma aheldatuna mõlema käega kargu külge, 8) haiglas ei osutatud kaebajale meditsiinilist abi ega antud valuvaigistavaid tablette, mistõttu kaebaja oli sunnitud pikemat aega kannatama XXXX, 9) kaebajat ei abistatud bussi sisenemisel, 10) kaebajat ei püütud kinni, kui ta kukkus bussi sisenedes sealt välja. Kaebaja väitel tekitas Tartu Vangla oma tegevuse ja tegevusetusega talle kehavigastusi, pikaajalist valu, tervisekahjustuse ning hingelisi kannatusi. 28.12.2011 esitatud täiendustes esitas kaebaja lisaks esialgses kaebuses esitatud faktiliste ja õiguslike väidete täiendamisele mitu uut nõuet. Kaebaja palub tunnistada õigusvastaseks, et Tartu Vangla meditsiiniosakonna ülem takistas seda, et kaebaja viidaks haiglasse XXX uuringule haigetele kinnipeetavatele mõeldud spetsiaalses autos ning et kaebajat koheldaks, arvestades seda, et kaebaja on füüsilise puudega invaliid ja liigub karguga. Kaebaja ei ole rahul sellega, et talle jäeti XXX uuringu ajal peale käerauad, kuna kaebaja arvates ei tohiks tal uuringu ajal olla küljes metallesemeid. Samuti palub kaebaja võtta vastutusele Tartu Vangla jurist koos direktoriga kohtule valeinfo esitamise ja kohtu eest tõese info varjamise eest.
- Tartu Halduskohus tagastas 27.01.
- a määrusega osaliselt kaebuse Tartu Vangla meditsiiniosakonna juhataja tegevuse õigusvastasuse tuvastamise, kaebajale XXX uuringul käeraudade pealejätmise vaidlustamise ning Tartu Vangla juristi ja direktori vastutusele võtmise nõuete osas. Halduskohtu põhjenduste kohaselt ei kuulu Tartu Vangla meditsiiniosakonna ülema tegevuse ning kaebajale XXX uuringul käeraudade pealejätmise vaidlustamine halduskohtu pädevusse. Tervishoidu korraldatakse vanglas tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) alusel, arvestades vangistusseadusest (VangS) tulenevaid erisusi. Tervishoiuteenuse osutamine on võlaõiguslik suhe, mida reguleerivad võlaõigusseadus ja teised valdkonnaseadused. Ka Riigikohus on leidnud, et tervishoiuteenuse kvaliteedi kontrollimine ei ole halduskohtu pädevuses. Kuigi tervishoiutöötaja on üldjuhul vangla koosseisuline teenistuja ning tervishoiuteenuse osutamise käsitamisel lepingulise suhtena on lepingupooleks vangla, ei muuda see suhet avalik-õiguslikuks, sest vangla tervishoiutöötaja tegutseb tervishoiuteenuse osutamisel kutseala esindajana, mitte aga avaliku võimu ülesandeid täites. Tervishoiuteenuse osutamise või sellest keeldumise otsustamine toimub eraõiguslikus suhtes ja tekkinud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus. Halduskohtu hinnangul on otsus selles osas, kas kaebaja transportimine lähtuvalt tema tervislikust seisundist oli vajalik spetsiaalses kiirabiautoga sarnases masinas ning kas 2 talle oli liikumisel vajalik osutada spetsiaalset abi, meditsiiniline otsus. Halduskohus ei saa anda hinnangut, millise transpordivahendiga ning mil viisil tuli kaebajat tema tervislikku seisundit arvestades transportida. Samuti ei saa halduskohus anda hinnangut, kas XXX uuringu läbiviimine, kui kaebajal olid käerauad, oli lubatav või mitte, mis on samamoodi meditsiiniline otsus. Eelnevast tulenevalt on halduskohus seisukohal, et nii Tartu Vangla meditsiiniosakonna ülema tegevuse kui ka kaebajale XXX uuringu läbiviimise puhul on tegemist tervishoiuteenuse osutamise üle tekkinud vaidlustega, mille lahendamine kuulub maakohtu pädevusse. Halduskohus leiab, et ka vangla juristi ja direktori vastutusele võtmise nõude osas ei kuulu kaebuse lahendamine halduskohtu pädevusse. Halduskohtul puudub volitus vanglaametnike või vangla direktori vastutusele võtmiseks. Kui mõni vanglaametnik on toime pannud distsiplinaarsüüteo, siis on justiitsministril või tema poolt volitatud ametiisikul õigus määrata vanglaametnikule distsiplinaarkaristus. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
- 07.02.2012 esitas kaebaja määruskaebuse, milles palub tühistada halduskohtu 27.01.
- a määrus. Määruskaebuse kohaselt peab see, kes kohtule valetab, kandma karistust. Kui kohtul pole volitusi vangla juristi ja direktori karistamiseks kohtule valeinfo edastamise eest, siis peab kohus nende süüdiolekust teatama Justiitsministeeriumile ja/või prokuratuurile. Määruskaebuses ei nõustu kaebaja kohtu väitega, et eriautoga transportimine on meditsiiniline küsimus. Eriautoga transportimise otsustab mitte meditsiiniosakond, vaid vangla. Samuti ei ole kaebaja nõus sellega, et meditsiiniosakonna juhataja tegevus ning see, et kaebaja pandi XXX aparaati käeraudades, on meditsiinilised küsimused. Kaebaja väidab, et tema kaebab selle üle, et meditsiiniosakonna juhataja, registreerides teda väljasõidule XXX uuringule, ei andnud vanglale korraldust, et kaebaja etapeerimine toimuks kaebaja terviseprobleeme arvestades ning et kasutataks eriautot. Kaebaja on seisukohal, et kõik kirjeldatud toimingud kuuluvad arutamisele halduskohtu poolt ning nende näol on tegemist ebainimlike toimingutega vanglaametnike poolt.
- Tartu Vangla nõustub oma vastuses kõigi halduskohtu poolt toodud kaebuse tagastamise põhjendustega ning leiab, et määruskaebuse põhjendused on alusetud. Vastustaja nõustub halduskohtu seisukohaga, et kuigi kaebaja ei räägi oma kaebuses sellest, et meditsiiniline abi oli temale osutatud valesti, vajab tema poolt esitatud nõuete lahendamine kindlasti vastavat meditsiinilist hinnangut, mida halduskohus anda ei saa. Asjaolu, et kaebaja poolt esitatud nõuete lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, ei saa piirata tema õigusi, kuna alati säilib õigus pöörduda eelnimetatud nõudega hagiavaldusega maakohtu poole tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud alustel ja korras. Vastustaja on seisukohal, et kuna kaebaja ei ole täpsustanud, milles seisneb juristi poolt kohtule valeinformatsiooni edastamine, vaid soovib ametniku distsiplinaarkorras karistamist, siis on tema tegelik eesmärk üksnes ametnike põhjendamatu karistamine. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 27.01.
- a määrus muutmata, ega pea vajalikuks korrata halduskohtu määruse põhjendusi.
- Vastuseks kaebaja määruskaebuses esitatud väidetele ja seisukohtadele lisab ringkonnakohus, et kaebajal on õigus pöörduda ise Justiitsministeeriumi poole, kui ta leiab, et 3 keegi vangla ametnikest vajaks vastutusele võtmist. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et otsus tema transpordiks eriautot mitte kasutada ei ole tervishoiuteenuse osutamise küsimus. Justiitsministri 30.05.
- a määruse nr 17 „Vangla saatemeeskonna ülesanded ja töökord“ § 26 kehtestab eriregulatsiooni tervishoiuteenuse osutaja juurde saatmisel. Selle sätte lg 1 järgi saadetakse saadetav tervishoiuteenuse osutaja juurde raviarsti ettepanekul ja meditsiiniosakonna juhataja otsuse alusel. Sellele, et haige transpordi küsimus on tervishoiuteenuse osutamise küsimus, viitab kaudselt ka Vabariigi Valitsuse 19.12.
- a määruse nr 330 „„Vangistusseaduse“ alusel osutatavate tervishoiuteenuste ning nende osutamiseks vajalike ravimite ja meditsiiniliste abivahendite soetamise riigieelarvest rahastamise maht, tingimused ja kord“ lisa 1
- jagu ja selle punkt 5, kust selgub, et riigieelarvest rahastatavaks kinnipeetule osutatavaks tervishoiuteenuseks on mh ka tervishoiuteenuse osutamiseks vajalik veoteenus, mis seisneb haige veos transpordivahendiga (v.a kiirabiautoga). Käeraudade kohta peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et halduskohus on õigesti leidnud, et kaebaja nendega XXX aparaati paigutamise ohutus on meditsiiniline küsimus, mis ei kuulu arutamisele halduskohtus. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et halduskohtumenetluses saab hinnata käeraudade kogu vanglast väljaviimise vältel kasutamise õiguspärasust. Maili Lokk Agu Timmi 4 Madis Ernits