3-10-2855/54

M ÄÄR US Kohus Kohtunik Määruse kuupäev Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Agu Timmi, Einar Vene ja Maili Lokk

1. detsember 2011 3-10-2855 Aleksandr Streltsovi kaebus Viru Vangla direktori 24.08.
2. a käskkirja nr 6.-3/1859-D tühistamiseks Kaebaja – Aleksandr Streltsov Vastustaja – Viru Vangla 02.08.2011 Apellatsioonkaebuse kohtusse saabumise aeg RESOLUTSIOON
3. Jätta rahuldamata Aleksandr Streltsovi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks apellatsioonkaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu 15.07.
4. a otsuse peale.
5. Tagastada apellatsioonkaebus. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Viru Vangla direktori 24.08.
7. a käskkirjaga nr 6.-3/1859-D määrati kinnipeetav Aleksandr Streltsovile vanglaametniku seadusliku korralduse eiramise eest distsiplinaarkaristuseks 45-ks ööpäevaks kartserisse paigutamine. Käskkirja kohaselt eiras A. Streltsov 25.07.2010 kella 08.12 paiku hommikuse loenduse ajal korraldust voodist püsti tõusta ja öelda vanglaametnikule oma nimi. 15.09.2010 esitas A. Streltsov Viru Vangla direktori 24.08.
8. a käskkirja nr 6.-3/1859-D peale vaide, mis jäi Viru Vanglal tähtaegselt lahendamata.
9. 24.10.
10. a esitas A. Streltsov Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla direktori 24.08.
11. a käskkirja nr 6.-3/1859-D tühistamiseks. Kaebuse kohaselt ei eita A. Streltsov, et ta eiras vanglaametniku korraldust, kuid selline korraldus on ebainimlik tingimustes, kus puudub õhk ja on raske hingata ning kaebaja ei tõusnud püsti protesti märgiks. Vangla rikkus sellega kaebaja põhiõigusi. Kohtuistungil leidis A. Streltsov, et on 22.11.2010 esitanud halduskohtule ka kahju hüvitamise taotluse seoses Viru Vangla direktori 24.08.
12. a käskkirjaga nr 6.-3/1859-D. Halduskohus kontrollis A. Streltsovi väidet ja tuvastas, et kaebaja ei ole seonduvalt 24.08.
13. a käskkirjaga esitanud halduskohtule mittevaralise kahju hüvitamise nõuet.
14. Tartu Halduskohtu 15.07.
15. a otsusega jäeti A. Streltsovi kaebus rahuldamata. Halduskohus leidis, et A. Streltsovi süü on tõendatud tema enda ütlustega ja vanglaametnik A. Naruski ettekandega. Kohus ei loe põhjendatuks vanglaametniku korralduse eiramist põhjusel, et kambris oli väidetavalt palav ja puudus värske õhk. Kaebaja on teadlikult ja tahtlikult distsipliinirikkumise toime pannud. Distsiplinaarmenetlus viidi läbi nõuetekohaselt, distsiplinaarkaristuse määramine oli õiguspärane ja karistus eesmärgipärane.
16. A. Streltsov esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada ning mõista vanglalt välja ka 50 000 eurot seoses õigusvastase 24.08.
17. a käskkirjaga. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on halduskohtu otsus õigusvastane, põhjendamata ja tühine. Viru Vangla diskrimineerib kaebajat ja piirab tema õigusi ning vabadusi, sest vangla kinnistes kambrites on eriti suvel õhupuudus. Kuna kambris oli palav, siis kaebaja eiras korraldust ja ka edaspidi ei tõuse ta enam kunagi püsti ega ütle oma nime, kuna ei pea seda ka vajalikuks. A. Streltsov kirjutas kaebuses, et taotluse talle tekitatud kahju hüvitamiseks esitab ta siis kui selleks tuleb aeg ning ta esitaski Tartu Halduskohtule taotluse kahju hüvitamiseks 22.11.2010, kuid halduskohus eitab õigusvastaselt, et kaebaja on sellise taotluse esitanud. Viru Vangla rikkus A. Streltsovi ebaõiglaselt karistades PS §-e 17, 18, 19, 28 ja
18. Lisaks rikkus vangla A. Streltsovi vaide läbivaatamisel VangS § 11 lg-t 7 ja riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg-t
19. Ka halduskohus rikkus kaebuse läbivaatamisel RVastS § 18 lg
20. Koos apellatsioonkaebusega esitas A. Streltsov taotluse enda vabastamiseks riigilõivu tasumisest, kuna tal ei ole raha. A. Streltsovi isikukonto väljavõttest nähtub, et apellatsioonkaebuse esitamise seisuga tema isikukontol vabad rahalised vahendid puudusid. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
21. Ringkonnakohus leiab, et riigilõivust vabastamise taotlus tuleb jätta rahuldamata. Tõendatud on küll A. Streltsovi maksejõuetus, kuid ainuüksi isiku maksejõuetus ei ole piisav alus isiku vabastamiseks riigilõivu tasumisest. Riigikohtu halduskolleegium on korduvalt rõhutanud, et riigilõivu tasumise kohustusest võib jätta vabastamata maksejõuetu isiku juhul, kui õigust, mida kaebusega kaitsta soovitakse, ei saa pidada kaebaja jaoks oluliseks või kui kaebus on perspektiivitu (Riigikohtu halduskolleegiumi 23.09.
22. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-25-10, p 8).
23. Käesolevas asjas on kaebaja taotlenud Viru Vangla distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tühistamist (tl 6). Halduskohus on kaebuse sisuliselt läbi vaadanud ning selle rahuldamata jätnud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ning ei näe esitatud apellatsioonkaebuses aluseid halduskohtu otsuse muutmiseks.
24. A. Streltsovile määrati distsiplinaarkaristus selle eest, et ta ei allunud vanglas toimunud loendusel vanglaametniku korraldusele tõusta püsti ja öelda oma nimi. VangS § 67 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele, mistõttu on kaebajale süüks pandud teod põhjendatult loetud distsipliinirikkumisteks. Kinnipeetav ei või keelduda vanglaametniku korralduse täitmisest, sõltumata sellest, kas kinnipeetav peab seda korraldust õigusvastaseks või mitte. Erandina on see võimalik vaid ilmselgelt tühise korralduse puhul (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
25. märtsi
26. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-103-06, p 14). Käesoleval juhul on ilmselge, et korraldused öelda loendusel oma nimi ning tõusta voodist püsti, ei olnud ilmselgelt tühised. Viru Vangla kodukorra p-i 7.3 kohaselt on kõik kinni 2 peetavad isikud kohustatud loenduse ajal ametnike kambrisse sisenemisel püsti tõusma, hoidma käsi keha kõrval vanglaametnikule nähtaval ning seisma enda korrastatud voodi juures või vanglaametniku korraldusel mujal. Kodukorra p-i 7.5 kohaselt küsib loendust teostav vanglaametnik kinni peetava isiku ees- ja perekonnanime ja kontrollib kinnipeetava isikusamasust ja vastavust loenduskaardiga. Vajadusel küsib täiendavaid andmeid. Kodukorra p-i 8.1.2 kohaselt on kinni peetav isik kohustatud tervitama vanglateenistujaid püsti seistes. Seega olid vanglaametnike poolt antud korraldused igati seaduslikud, nende puhul ei ole tegemist ilmselgelt tühiste korraldustega ja A. Streltsovil oli seega kohustus neile alluda. A. Streltsov ei ole sisuliselt ka ise vaidlustanud seda, et ta korraldustele ei allunud, vaid õigustab oma käitumist sellega, et kambris oli palav ja ta keeldus korraldusi täitmast protestiks vanglaametnike käitumisele. Kuna A. Streltsovil oli 24.08.
27. a seisuga 28 kehtivat distsiplinaarkaristust, sh 23 neist olid määratud vanglaametniku seadusliku korralduse täitmata jätmise eest ning distsiplinaarkaristustena oli juba varasemalt määratud ka kartserisse paigutamist, siis ei ole vaidlusaluse käskkirjaga määratud karistust - 45 ööpäeva kartserit, alust pidada ka ebaproportsionaalseks karistuseks toime pandud rikkumise eest.
28. Ka A. Streltsovi apellatsioonkaebuse muud väited ei anna alust halduskohtu otsuse õigsuses kahtlemiseks. Põhjendatuks ei saa pidada kaebaja apellatsioonkaebuses toodud väiteid PS §-de 17, 18, 19, 28 ja 41 rikkumise kohta. Kinni peetavalt isikult loenduse ajal nime küsimise õigus, samuti õigus nõuda temalt loenduse ajal voodist välja tulemist ja püsti seismist, tulenevad vangistusalastest õigusaktidest ning seda ei saa käsitleda isiku au teotamise ega tema hea nime rikkumisena. Seetõttu ei olnud vangla tegevus vastuolus PS §-ga
29. Kinni peetavalt isikult loenduse ajal nime küsimist ja kohustust loenduse ajal püsti seista, ei saa pidada ka piinamiseks ega julmaks või väärikust alandavaks kohtlemiseks. Samuti ei riku need kuidagi A. Streltsovi õigust tervise kaitsele. Tegemist ei ole ka vaba eneseteostuse õiguse rikkumisega, sest vangistust kandva isiku vabadus on vanglas allutatud vangistusseaduse ja selle alusel vastu võetud õigusaktidega kehtestatud piirangutele, mille tõttu pole tema õiguste ja vabaduste maht samane vabaduses viibiva isiku omadega. A. Streltsovil on küll õigus jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele, kuid veendumustega ei saa vabandada tema õigusrikkumisi. Asjassepuutumatud on kaebaja viited tema vaide läbivaatamise tähtaja rikkumise kohta. Kaebaja soovis halduskohtule esitatud kaebuses selgelt üksnes vaidlustatud käskkirja tühistamist, millise nõude sisulise läbivaatamise aspektist ei oma võimalik vaide hilinenud lahendamine tähtsust. Samuti on asjakohatu väide, et halduskohus rikkus RVastS § 18 lg-t
30. Nimetatud säte kehtestab tähtaja haldusorganile kahju hüvitamise taotluse läbivaatamiseks ning see ei ole kohaldatav halduskohtu suhtes.
31. Ringkonnakohus märgib siinkohal ka seda, et A. Streltsov ei ole antud haldusasjas esitanud halduskohtule taotlust mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses vaidlusaluse käskkirja õigusvastasusega. Apellatsioonkaebuses on A. Streltsov ka ise kinnitanud, et kaebuses halduskohtule märkis ta ära, et kui tuleb aeg, esitab ta kahju hüvitamise taotluse. Seda ta aga toimiku materjalidest nähtuvalt teinud ei ole. Samuti ei ole A. Streltsov kohtute infosüsteemi (KIS) andmetest nähtuvalt esitanud eraldi kaebust Viru Vangla direktori 24.08.
32. a käskkirjaga nr 6.-3/1859-D tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. KIS-i andmete kohaselt on A. Streltsov esitanud 24.10.
33. a kaebuses ja 21.11.
34. a täiendavas taotluses Tartu Halduskohtule nõude Viru Vanglalt mittevaralise kahju summas 3000 eurot väljamõistmiseks selle eest, et vangla ei vaadanud tähtaegselt läbi tema 20.09.
35. a vaiet, mille ta esitas Viru Vangla direktori 24.08.
36. a käskkirja 3 nr 6.-3/1859-D tühistamiseks. Viidatud kaebust menetleti haldusasjana nr 3-10-2850 ning Tartu Halduskohus tagastas 07.12.
37. a määrusega selles asjas A. Streltsovi kaebuse HKMS § 11 lg 31 p-de 1 ja 5 alusel. Nimetatud määrus jõustus edasikaebamata. Eelnevast nähtuvalt ei ole A. Streltov seega haldusasjas nr 3-10-2855 esitanud kohtule taotlust Viru Vanglalt mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitise väljamõistmiseks seoses vaidlusaluse 24.08.
38. a käskkirjaga.. Eeltoodu tõttu oleks apellatsioonkaebuses esitatud nõude osas, mõista vanglalt mittevaralise kahjuna välja 50 000 eurot kaebaja 24.08.
39. a käskkirja alusel kartserisse paigutamise eest, apellatsioonkaebuse tagastamise aluseks ka see, et sellist nõuet ei ole kaebaja esitanud esimese astme kohtule. HKMS § 34 lg 3 järgi ei saa ringkonnakohtus esitada nõudeid, mida esimese astme kohtus ei esitatud.
40. Kuna apellatsioonkaebuses esitatud põhjendused ei ole halduskohtu otsuse tühistamise aluseks, siis on tegemist ilmselgelt perspektiivitu apellatsioonkaebusega ja see jääks rahuldamata. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et A. Streltsovi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks tuleb jätta rahuldamata.
41. Kuna A. Streltsovi maksevõimetus on tuvastatud ja tema poolt esitatud apellatsioonkaebus on ilmselgelt perspektiivitu, siis ei anna ringkonnakohus A. Streltsovile täiendavat võimalust riigilõivu tasumiseks, vaid tagastab apellatsioonkaebuse HKMS § 33 lg 3 p 3 alusel. Agu Timmi Einar Vene 4 Maili Lokk