KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 06.07.2012, Tallinn Haldusasja number 3-11-2786 Haldusasi A.V. kaebus Maksu-ja Tolliameti 02.11.2011 käskkirja nr 980-k tühistamise, teenistusse ennistamise ja teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmise nõudes. Menetlusvorm Suuliselt menetluselt nõusolekul. Menetlusosalised Kaebuse esitaja A.V., tema volitatud esindajad Ants Kuningas ja Kunnar Korsten ning vastustaja Maksu-ja Tolliameti volitatud esindaja Merle Vilu. RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord üleminek kirjalikule poolte 1.Jätta A.V. kaebus rahuldamata. 2.Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates (HKMS § 180, 181 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Vaidlustatud käskkirja kohaselt 11.10.2011 ületas Maksu-ja Tolliameti (MTA) Lõuna Maksu-ja Tollikeskuse (LMTK) tollikorralduse osakonna liikuvkontrolltalituse vaneminspektor A.V. 1 Venemaa-Eesti piiri läbi Luhamaa tollipunkti, jättes deklareerimata maksumärkidega sigaretti „Kiss“ ja 20 ilma maksumärkideta sigaretti „Camel“. 45 Venemaa Sisekontrolli osakonna juhataja V. Naarits ja peaspetsialist K. Toomingas kontrollisid sõidukite piiriületusi videosalvestusest ning nähes, et sõidukit kontrolli ei suunatud, otsustasid selle peatada ning sõitsid selle järgi mõne minuti kuni selle peatamiseni. Nimetatud sõidukit Audi 100 Avant, reg. nr. xxx xxx, juhtis LMTK tollikorralduse osakonna liikuvkontrollitalituse vaneminspektor A.V. (viibis autos üksi). Koos sõideti tagasi Luhamaa tollipunkti A.V. ja tema kasutuses oleva sõiduki läbivaatuseks. Sõiduki läbivaatuse käigus tuvastati 1,0 l kanget alkoholi, 10 l kütust kanistriga ning 40 sigaretti „Camel“ (veoki läbivaatuse akt nr 11-12.1-5/13/3559). A.V. ja tema isiklike asjade läbivaatusel leiti üleriiete taskutest veel 45 sigaretti „Kiss“ ja 20 sigaretti „Camel“, mis jäeti enne piiri ületamist deklareerimata (reisija isiklike asjade ja reisija läbivaatuse akt nr 11-12.1-5/13/3560). Kinnipeetud 45 sigaretti „Kiss“ ja 20 sigaretti „Camel“ hoiustati väärteoprotokolli nr 930011000845/1 alusel Luhamaa tollipunktis. A.V. suhtes alustati ülaltoodus asjaoludest tulenevalt väärteo-ja distsiplinaarmenetlust, mille tulemusena A.V.t karistati distsiplinaarkorras teenistusest vabastamisega. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KAEBUSE MOTIIVID Kaebuse esitaja seisukohad ja teesid kohtuvaidlustes: 1.Kaebaja lähtub eeldusest, et kohus ei võtnud vastu põhjendamatu hilinemisega esitatud vastustaja tõendit videosalvestisega ja viidatud videole kui tõendile sisuliselt ei toetu. 2.Väidetav distsiplinaarsüütegu on sooritatud teenistusvälisel ajal. Viidatud asjaolu on vastustaja poolt selgelt omaks võetud ja ka tunnistaja Naaritsa poolt kohtuistungil antud ütlustega tõendatud, et A.V. ei viibinud väidetava distsiplinaarsüüteo toimepaneku ajal teenistuses. 3.Kaebaja läbis Eesti Vabariiki sisenemisel tollikontrollitsooni, kusjuures kaebajal lubati tõkkepuu avamise läbi väljuda tollikontrolli tsoonist vabatsooni, st sisemaale. Asjaolu ei ole vaidlusalune, selle kohta on vastustaja esitanud selge omaksvõtu, mis on omakorda kinnitust leidnud tunnistajate ütlustes. 4.Ametniku töövälisel ajal kehtivad isiku suhtes Eesti Vabariigis kõik põhiseaduslikud õigused täies ulatuses, sh õigus vabale eneseteostusele, eraelu puutumatusele ja isikupuutumatusele. Töövälisel ajal ei ole ametnik kohustatud alluma teenistuslikele sisekorrareeglitele ja korraldustele. Kõik menetlused füüsilise isiku suhtes tuleb läbi viia ranges vastavuses põhiseaduse ja selle alusel kehtestatud seadustega, põhiõiguste riive on lubatud ainult seaduse alusel ja korras. 5.Vastustaja on menetlenud kaebaja distsiplinaarasja, rakendades selleks ebaseaduslikku jälitustegevust ja pidades õigusvastaselt A.V. kinni. Kaebaja isiku suhtes ei ole algatatud kriminaalmenetlust. Tunnistaja Veljo Naarits on 21.03.2012 kohtule andnud ütlused selle kohta, et: -Naarits sõitis 11.oktoober 2012 koos Kalev Toomingas ´ega saadud vihje tõttu Luhamaa piiripunkti ja vahetult enne seda peatasid sõiduki tee ääres, ca 1 km enne Luhamaa tollipunkti, võttes lahti kaasasoleva arvuti jälgisid arvutist videokaamera pilti A.V. poolt tollitsooni läbimise kohta; -Naaritsa ja Toomingase auto peatuse ja video jälgimiskoht oli tollipunkti piirest väljas, tsitaat: „sest tollipunkti piiritleb aed ja sellest olime väljas“; 2 -Naarits ja Toomingas sõitsid A.V. autole järgi ja peatasid A.V. auto ca 3 km tollipunktist eemal; -Naarits kinnitab, et ei omanud pädevust teha jälitustegevust; -kinnitab, et pidas isiku kinni ja viis kontrolli; -Naarits ja Toomingas sõitsid A.V. autole järgi Maksu- ja Tolliameti eravärvides alarmsõidukiga, mille eristaatus ei ole ilma käivitatud vilkurite ja alarmita teistele isikutele arusaadav; -A.V. sõiduk peatati Naaritsa poolt Maksu- ja Tolliameti eravärvides alarmsõiduki sinise-punase vilkuri ja alarmmärguande abil; -Naarits oli A.V. auto peatamise ajal tollivormis; -Naaritsa korraldusel istus Toomingas A.V. autosse ja A.V. viidi vabatsoonist tollitsooni, kus Naarits andis A.V. koos autoga üle kontrollimiseks; Tunnistaja Kalev Toomingase olulisemad ütlused: -Tunnistaja Toomingas kinnitab, et jäid enne piiri seisma, sest aega oli piisavalt; -Vaatasid videopilti „laivis“ ja nägid, et auto ongi juba tõkkepuu taga; -„Koha, kus meie auto peatus, kilomeeter enne tollipunkti, valis Veljo, tema oli roolis. Üks põhjus oli see, et arvasime, et vaatame ära, et kui tuleb häire, siis vaatame, kui ta tuleb sisse, siis kas teda kontrollitakse“; -„Enne seda ei ole niisugust võimalust eriti kuskil autoga seista. Paremat kätt on mingi parkla, oleksime teistele silma jäänud võib-olla rohkem. Meil ei olnud põhjust minna liiga lähedale alguses. Koha valikut ei teinud mina, seega ei oska öelda, miks me seisma jäime, aga kui seisma jäime, oli jutt, et võta arvuti lahti, vaata“; -„Tollipunkti sealt näha ei olnud, kus meie auto seisis, mägi on ka vahel“; -„Kirjeid meie sõidukil peal ei ole. Tavainimene ei saa aru, et tegemist on operatiivsõidukiga. Tal on iluvõre sees vilkurid, seda ei ole näha, alarmtuled on peidetud, tagantpoolt vaadates on tagumise klaasi taga“. Tunnistajate ütlustega on tõendamist leidnud, et: -A.V. piiriületust jälgiti Naarits ja Toomingas poolt 1 km väljaspool tollikontrolli tsooni arvuti abil; -A.V. jälgimine toimus eritunnusteta autost nii arvuti vahendusel kui ka visuaalselt; -Eritunnusteta operatiivsõiduk järgnes varjatult A.V. autole vähemalt 2 km väljaspool kontrolltsooni, andmata peatumiseks märguannet; -Naaritsal ja Toomingasel puudus pädevus jälitustegevuseks. Seega oli tegemist varjatud jälgimisega, mille tunnused vastavad Jälitustegevuse seaduse § 12 lg 1 p 3 kirjeldatud jälitustegevusele. Tunnistajad kinnitavad, et neil puudus pädevus jälitustegevuseks. A.V. jälgimine oli seega õigusvastane ja rikkus A.V. põhiseaduslikku õigust eraelu puutumatusele; -A.V. auto peatati teenistusvälisel ajal sisekontrolliosakonna teenistuja Naarits poolt; -A.V. peeti kinni ja toimetati koos autoga tema tahte vastaselt vabatsoonist tollikontrollitsooni; -A.V. tahte vastaselt sisenes tema sõidukisse ametnik Toomsalu, ilma selleks õigust omamata; -Isiku kinnipidamine on lubatud üksnes otseselt seaduses sätestatud juhul, so ka väärteomenetluses VTMS § 44 alusel ja sama seaduse § 45 sätestatud isiku poolt, kusjuures kinnipidamise kohta tuleb koostada protokoll. Toomsalu ja Naarits ei omanud kinnipidamisõigust vastavalt VTMS § 45 lg 1 p
- Kinnipidamise kohta protokolli ei koostatud. Seega peeti A.V. kinni ja toimetati vabatsoonist tollikontrollitsooni kontrollimisele õigusvastaselt ja oluliselt rikkudes A.V. põhiseaduslikku õigust isikupuutumatusele (PS § 20). 6.Kaebaja suhtes on koostatud tolli piiriprotokoll, nagu oleks kaebaja kinni peetud deklareerimata kaubaga tollipiiri ületamisel. Tollikontroll omab Tolliseaduse § 41 ja 42 alusel õigust läbi vaadata pagasit ja Eesti ja ühendusevälise riigi vahelist piiri ületavat isikut, samuti sadama või lennujaama transiitreisijate alal viibivalt reisijalt pagasi esitamist läbivaatuseks ning see läbi vaadata ja isik läbi vaadata. A.V. ei vaadatud läbi tollipiiri ületamisel, vaid toodi tollikontrolli sisemaalt. Seega on koostatud protokoll õigusvastane. Distsiplinaarasja menetleja 3 Polli on sellele õigusvastasel alusel koostatud dokumendile tuginenud distsiplinaarasja otsuse koostamisel ja karistuse valikul, nagu nähtub viidatud tunnistaja ütlustest. A.V. ei peetud kinni tollipiiri ületamisel, vaid peeti kinni sisemaal ja toodi õigusvastaselt tollikontrolli. Seega ei olnud õigusvastaselt koostatud tolli piiriprotokoll A.V. läbivaatuse kohta lubatud tõend ja ka selle dokumendi alusel tehtud otsus distsiplinaarasjas on õigusvastane. 7.Distsiplinaarasja on menetletud eeldusega, et kaebaja on süüdi kauba deklareerimata jätmises tollipiiri ületamisel, kuigi ühtegi jõustunud süüteo otsust A.V. suhtes ei ole jõustunud. Viidatud süüteo toimepaneku eeldus nähtub distsiplinaarasja menetlenud tunnistaja Katrin Polli kohtu ees antud ütlustest, kes lähtus sisekontrolli väitest, et A.V. tõi üle piiri rohkem kui 40 sigaretti ja need sigaretid olid deklareerimata. Distsiplinaarasi ei saa asendada väärteomenetlust ega kriminaalmenetlust. Distsiplinaarasja käigus ei saa tuvastada kauba deklareerimata jätmist, kuigi menetleja Polli on just sellist süülist tegu A.V.le omistanud. Käesoleval juhul süüstatakse distsiplinaarasjas A.V.t eetikanormide rikkumises, mis seisneb selles, et ta olevat jätnud sigaretid deklareerimata (mis võib olla iseenesest süüline tegu väärteomenetluses). Samas ei võimalda distsiplinaarmenetlus lugeda eelduslikult tuvastatuks väärteomenetluse või ka kriminaalmenetluses esitatud kahtlustust, sest sellise eeldusega rikutakse süütuse presumptsiooni. A.V. tolliseaduse rikkumise süü eeldusega on rikutud süütuse presumptsiooni ja selline eeldus, mis lähtub jõustumata otsusest süüteoasjas, on põhiseaduse vastane. Põhjusel, et A.V. ei ole toime pannud tollieeskirjade rikkumist ega ole toonud üle piiri deklareerimata sigarette, ei ole võimalik üksnes väidetava vääritu teo eest karistada ka distsiplinaarkorras. 8.Distsiplinaarkaristus on määratud ilma kohustuslikku sisulist kaalutlust tegemata ja väidetava rikkumise asjaolusid ning kaebaja varasemat käitumist arvestamata. A.V. distsiplinaarkaristus on määratud kõige karmim võimalikest ja selle karistuse määramisel ei ole tehtud sisulist valikut ega kaalutud distsiplinaarsüüteo raskust ja selle teo vastavust karistusele ning kaebaja varasemat käitumist. Riigikohus on haldusasjas 3-3-1-13-11 toonitanud: „Teenistusest vabastamine on rangeim distsiplinaarkaristus, mille määramist tuleb alati väga hoolikalt põhjendada. See ei ole automaatne tagajärg ka juhtudel, mil avaliku teenistuse seadus näeb ette põhimõttelise võimaluse rakendada distsiplinaarkaristusena teenistusest vabastamist (vt nt 13.06.2002 otsust asjas nr 3-31-35-02; 24.03.2011 otsust asjas nr 3-3-1-96-10). Pädeval ametiisikul on distsiplinaarkaristuse määramisel ja karistuse valikul väga ulatuslik kaalumisruum. Seadusest tulenevalt on ta kohustatud igal üksikjuhtumil arvestama rikkumisega seonduvaid asjaolusid, neid vajalikul määral kaaluma, seejuures arvestades ka teenistuja varasemat käitumist.“ Tunnistaja Polli on kohtuistungil ütlustega kinnitanud: „Me ei kaalunud vestluses peadirektoriga teisi karistusi, sest menetluse käigus kogutud materjalide põhjal sai hinnata üheselt karistust“. Seega on A.V. karistus määratud väidetava rikkumisega seonduvaid asjaolusid kaalumata, arvestamata A.V. varasemat teenistust ja käitumist. 9.Kaebaja ei ole distsiplinaarasjas väidetud süülist tegu sooritanud, menetluses on oluliselt rikutud kaebaja põhiõigusi, sh on kaebaja suhtes kohaldatud ebaseaduslikku jälitustegevust varjatud jälgimisena, kaebaja on õigusvastaselt kinni peetud ja tema tahte vastaselt sisemaalt tollikontrollitsooni viidud, tema autosse on tema tahte vastaselt sisenetud ja tema suhtes on kohaldatud isiku tollipiiril tehtavat läbivaatust, kuigi ta toodi kontrolli vabatsoonist. Kaebaja leiab kokkuvõttes, et distsiplinaarkaristus A.V.le on määratud alusetult ja õigustamatult, sh õigusvastasel teel kogutud tõenditest lähtuvalt. Distsiplinaarkaristus on määratud sisulisi asjaolusid ja kaebaja varasemat tegevust arvestamata. Selline distsiplinaarkaristus ei ole õiguspärane ja tuleb seega tühistada. Tulenevalt eelnevast kaebaja pool taotleb rahuldada kaebus täies ulatuses; anda õiguslik hinnang vastustaja poolt toime pandud A.V. põhiseaduslike õiguste rikkumistele, eelkõige isikupuutumatuse ja eraelu puutumatuse rikkumisele, tunnistades vastustaja viidatud toimingud põhiseadusevastasteks; määrata kõik menetluskulud asjas vastustaja kanda. 4 VASTUSTAJA VASTUVÄITED 1.MTA peadirektor alustas 12.10.2011 distsiplinaarmenetlust seoses sellega, et 11.10.2011 Lõuna maksu- ja tollikeskuse tollikorralduse osakonna liikuvkontrolli talituse vaneminspektor A.V. tolliläbivaatusel tuvastati, et tema poolt on deklareerimata jäetud 65 sigaretti. MTA peadirektori 2.novembri 2011 käskkirjaga nr 980-k “Distsiplinaarkaristuse määramine” karistati MTA Lõuna maksu- ja tollikeskuse (edaspidi LÕMTK) tollikorralduse osakonna (edaspidi TKO) liikuvkontrollitalituse vaneminspektor A.V. distsiplinaarkorras teenistusest vabastamisega Avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) § 85 lg 1 p 5 ning § 118 lg 1 ja 2 alusel arvates 8.novembrist 2011 seoses sellega, et A.V. pani toime vääritu teo ATS § 84 p 3 mõistes, s.o süüline tegu, mis on vastuolus ametnikule esitatavate eetiliste nõuetega, mis seisnes selles, et A.V. jättis deklareerimisele kuuluva kauba tollieeskirjades sätestatud korras deklareerimata, toimetades sealjuures kauba ebaseaduslikult Eesti Vabariigi territooriumile. Riigiasutus on kohustatud reageerima ametniku vääritule käitumisele nii teenistusajal kui ka teenistusvälisel ajal. Sellise eelduse loob Avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) § 84 p 3, mille kohaselt on distsiplinaarsüüteoks vääritu tegu, s.o süüline tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega, ametnikule esitatavate eetiliste nõuetega või diskrediteerib ametnikku või ametiasutust, sõltumata sellest, kas niisugune tegu pandi toime teenistuses või väljaspool teenistust. Ka Riigikohus on otsuses nr 3-3-1-38-02 (p 13) rõhutanud: „ATS § 84 p 3 kohaselt käsitletakse distsiplinaarsüüteona vääritut tegu ka siis, kui see pannakse toime väljaspool teenistust. Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et teenistuja ei saa oma vääritut tegu õigustada asjaoluga, et ta ei täitnud selle toimepanemise ajal teenistuskohustusi.“ Tulenevalt Maksu- ja Tolliameti põhimäärusest ning Maksu- ja Tolliameti sisekontrolli osakonna põhimäärusest on sisekontrolli osakonna ülesandeks tegeleda ametnikepoolsete õigusaktide rikkumiste tõkestamise ja avastamisega. Seega Maksu- ja Tolliameti sisekontrolli osakonna ametnikud ei ole õigustatud jätma tähelepanuta õigusrikkumisi, mis pannakse toime ametnike poolt teenistusvälisel ajal. Kui on laekunud vihjeinfo võimaliku rikkumise kohta, nagu see kõnesoleval juhul ka oli, siis sisekontrolli osakond on kohustatud seda vihjet kontrollima. 2.Sisekontrolli osakonna ametnikud ei ole antud juhul teostanud jälitustoiminguid ning ei ole õigusvastaselt kaebuse esitajat kinni pidanud. Kaebuse esitaja kontrollimine toimus avalikult ja kooskõlas Maksu- ja Tolliameti ametnike tööd reguleerivate õigusaktidega: -Luhamaa tollipunktis toimuva vaatamiseks kasutati turvakaamerate abi ning tollipunktis on üleval teated, mis annavad tollipunktis viibijatele teada kaamerate olemasolust; -kaamerate vahendusel oli võimalik vaadelda üksnes sõiduki, s.o Audi numbrimärgiga xxx xxx liikumist ning ei olnud võimalik tuvastada sõidukijuhti – seega ei saa siinkohal rääkida isiku varjatud jälgimisest; -sisekontrolli osakonna ametnikud järgnesid kaebuse esitaja autole koheselt pärast selle möödumist ning peatasid selle esimeses liikluse mõttes ohutus kohas, kasutati nõuetekohaselt Maksu- ja Tolliameti alarmsõidukit ning ametnikud kandsid kaebuse esitaja sõiduki peatamisel Maksu- ja Tolliameti ametnike vormiriietust; -alles pärast sõiduki peatamist ja juhi dokumentide kontrolli tuvastati, et sõidukit juhtis A.V., seega puudus sisekontrolli osakonna ametnikel eelnevalt üldse võimalus konkreetse isiku varjatud jälgimiseks, mis on sätestatud jälitusetegevuse seaduse § 12 lg 1 p-s 3; -Tolliseaduse § 40 lg 1 kohaselt võib toll peatada ja läbi vaadata Eestis viibivat transpordivahendit. Vastavalt Tolliseaduse § 2 lg 8 on toll tolliseaduse tähenduses Maksu- ja Tolliamet. Kuna antud juhul oli kahtlus, et sõiduautoga Audi (xxx xxx) võib Maksu- ja Tolliameti ametnik Eestisse toimetada deklareerimata aktsiisiga maksustatavat kaupa, oli sisekontrolli osakonna juhataja kui Maksu- ja Tolliameti ametnike tegevuse õiguspärasuse üle järelevalvet teostav ametnik õigustatud kõnesoleva auto peatama. Kaebuse esitaja piiriületus oli 5 tuvastatav ning temaga kaasas olevad sigaretid olid tollijärelevalve all, st kaup ei olnud lubatud vabasse ringlusse ehk kaubal ei olnud ühenduse tollistaatust. Ühenduse tolliseadustiku artikli 79 kohaselt hõlmab kauba vabasse ringlusesse lubamine kaubanduspoliitiliste meetmete rakendamist, muude kauba impordiga seotud formaalsuste täitmist ja seaduse alusel tasumisele kuuluvate maksude sissenõudmist. Nimetatud formaalsused olid antud juhul täitmata; -kaebuse esitaja suhtes tema tahte vastast tegevust ei rakendatud (kinnitavad tunnistajate V. Naaritsa ja K. Toomingase ütlused – protokoll lk 6 ja lk 9). Kaebuse esitaja oli nõus tollikontrolli teostamisega Luhamaa tollipunktis ning ta ise sõitis selleks Luhamaa tollipunkti. Samuti ei keeldunud ta sisekontrolli osakonna juhataja ettepanekust, et Kalev Toomingas istub Luhamaa tollipunkti sõitmise ajaks tema autosse. Eeltoodust tulenevalt ei ole transpordivahendi peatamisel ja tollikontrolli teostamisel isiku põhiseaduslikke õigusi Maksu- ja Tolliameti poolt rikutud. 3.Distsiplinaarkaristuse määramisel on hinnatud kõiki distsiplinaarmenetluse materjale. Kaebuse esitaja leiab, et tema suhtes MTA-s distsiplinaarmenetluse läbiviimisel ja tema teenistusest vabastamise käskkirjas ei ole arvesse võetud tema hilisemaid seletusi ja tuginetud on oletustele. Kaebaja väitel oma varasemate seletuste andmise ajal oli ta meeltesegaduses. Kaebuse esitaja on seisukohal, et ühe reisija autole kontrolli mitteteostamine ei saa olla aluseks, et sisekontroll peab asuma teostama jälitustoiminguid ja autot väljaspool tollikontrollitsooni 2,5 km Eesti Vabariigis peatama. Kaebuse esitaja leiab ka, et tema suhtes läbi viidud distsiplinaarmenetluses on suuri vasturääkivusi. Distsiplinaarmenetluse materjalide juures on järgmised A.V. seletuskirjad: 1)11.10.2011 käsikirjas kirjutatud selgitus (lisa 3.3); 2)17.10.2011 distsiplinaarmenetluse läbiviijale e-kirja teel edastatud ütlused 11.10.2011 toimunud intsidendi kohta (lisa 3.4); 3)31.10.2011 vastulause distsiplinaarmenetluse materjalide kohta (lisa 3.19). Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas on nimetatud kõik kaebuse esitaja poolt asja kohta antud seletused ning põhjendatud on, miks A.V. poolt esitatud väited sigarettide peitmisest enne piiriületust pole eluliselt usutavad. Seega on vastustaja käskkirjas andnud hinnangu kaebuse esitaja seletustele. Vastustaja on seisukohal, et A.V.le MTA peadirektori käskkirjaga määratud distsiplinaarkaristus on õiguspärane ja proportsionaalne. Distsiplinaarkaristuse määramisega ei ole A.V.t süüdi tunnistatud väärteos. Eristada tuleb tõendamist väärteomenetluses, haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses, sest lähtuvalt erinevatest menetlusseadustest on nõuded ja tõendamiskord nendes menetlustes erinevad. Distsiplinaarasi kindlasti ei asenda väärteomenetlust ega kriminaalmenetlust. Kaebuse esitaja peatub pikalt kaebuses väärteomenetlusel, kuid antud juhul on tegemist eraldiseisvate ning erinevatest alustest lähtuvate menetlustega – distsiplinaarmenetluse puhul on tegemist haldusmenetlusega, väärteomenetluse puhul süüteomenetlusega. Seega antud juhul ei anna vastustaja hinnangut kaebuses toodud väärteomenetlusega seotud asjaoludele, arvestades seejuures ka seda, et menetlus antud asjas on pooleli. Kõnesoleva distsiplinaarasja puhul on äärmiselt taunitav, et Maksu- ja Tolliameti ametnik, kelle igapäevane töö oli seotud tollikontrolli ja järelevalve teostamisega õigusrikkumiste ennetamiseks, avastamiseks ja tõkestamiseks, kes teostas ise teenistuses olles kauba, veokite, isiklike asjade ja reisijate läbivaatust, jättis tollipiiri ületamisel deklareerimata piirnorme ületava aktsiisialuse kauba, seega pani toime tollieeskirja rikkumise. Distsiplinaarasja puhul ei ole oluline kauba kogus, mille ametnik deklareerimata jättis, vaid tegu – kauba deklareerimata jätmine tolliametniku poolt. Selline tegu on kahtlemata vastuolus ametniku ametikoha eesmärkidega ning ametnikule esitatavate eetiliste nõuetega (olla seaduskuulekas) ning väärib rangeimat karistust. A.V. suhtes alustatud väärteomenetlust menetletakse edasi ning selle raames tehakse otsus lähtudes väärteomenetluse normidest. Riigikohus on oma otsustes nr 3-1-1-120-03 (p 21) ja 3-3-1-54-01 (p 1) asunud seisukohale, et tõenditeks haldusmenetluses võivad seejuures olla ka väärteoasjas või kriminaalasjas kogutud tõendid. Seega on distsiplinaarmenetluse materjalina muuhulgas õigustatult arvestatud väärteoprotokollis toodud asjaolusid. 6 4.A.V.le on distsiplinaarkaristus määratud teenistusvälisel ajal toime pandud vääritu teo eest. Vääritu tegu seisnes tolliametniku eetikaga mittekooskõlas olevas tegevuses – deklareerimisele kuuluva kauba tollieeskirjades sätestatud korras deklareerimata jätmises. Distsiplinaarsüüteo tõendamiseks ei ole vajalik asjaolu, et kaebuse esitaja oleks süüdi mõistetud väärteo toimepanemises. 5.Distsiplinaarkaristus on määratud sisuliselt kaalutledes ja arvestades rikkumise asjaolusid ning kaebaja varasemat käitumist. Riigiteenistus, eriti aga teenistus maksuhalduri juures seab kõrgendatud nõudmised ametniku käitumisele, sealjuures ka väljaspool teenistust. Maksuhalduri ülesannete iseloomu tõttu on õigustatud, et oma rolli tõttu ühiskonnas peavad Maksu- ja Tolliameti teenistuses olevad ametnikud tavakodanikest enam olema võimelised aru saama oma tegevuse laadist, tähendusest ja võimalikest tagajärgedest. Kaebuse esitaja oli Maksu- ja Tolliameti teenistuses alates 08.01.1996 ja töötas Lõuna maksu- ja tollikeskuse tollikorralduse osakonna liikuvkontrollitalituse vaneminspektori ametikohal, kelle ametijuhendi järgi kuulusid tema ametiülesannete hulka järgmised ülesanded: -kauba, veokite, isiklike asjade ja reisijate läbivaatuse korraldamine ja läbiviimine; -aktsiisikauba järelevalve alla jätmise korraldamine ja järelevalve alla jäetud aktsiisikauba kontrolli korraldamine ja läbiviimine; -alkoholi-, tubaka- ja kütusekäitlejate kontrolli korraldamine ka läbiviimine. Seega üldistatult oli kaebuse esitaja ülesandeks tollikontrolli ja tollijärelevalve teostamine õigusrikkumiste ennetamiseks, avastamiseks ja tõkestamiseks. Äärmiselt taunitav on olukord, kus ametnik paneb toime õigusrikkumise (teenistusvälisel ajal), mille üle ta teenistuskohustusi täites ise järelevalvet teostab. Maksu- ja Tolliameti hinnangul peab sellisele käitumisele järgnema rangeim distsiplinaarkaristus. Eirates reegleid, mille täitmise kontrollimine on täitevvõimu asutuse poolt ametnikule usaldatud, ei saa Maksu- ja Tolliameti sellisel ametnikul lubada enam Maksu- ja Tolliameti esindajana tegutseda. Vastavad kaalutlused nähtuvad ka vaidlustatud käskkirjast (käskkirja
- lk III ja IV lõik, 5 lk I lõik). Lisaks nähtub käskkirjast (4.lk viimane lõik), miks kaebuse esitaja kohta antud positiivne iseloomustus (hinnang eelnevale käitumisele) ei kaalu üles toime pandud teo raskust. 6.A.V. väidab kaebuses, et vastavalt Eesti Vabariigi seadusele võis temal kui reisijal, Eesti Vabariigi kodanikul, peale Luhamaa tollikontrollitsoonist väljumist 2,5 km kaugusel olla kaasas 800 sigaretti. Alkoholi-, tubaka- kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (edaspidi ATKEAS) § 571 kohaselt on vähemalt 18 aasta vanusel reisijal koos temaga liikuvas pagasis lubatud teisest liikmesriigist aktsiisivabalt Eestisse toimetada tubakatooteid isiklikuks kasutamiseks. Nimetatud sätte p 1 kohaselt on MTA-l alust arvata, et tubakatooted ei ole isiklikuks kasutamiseks, kui tubakatoodete kogus ületab 800 sigaretti. Kuid antud juhul on tuvastatud, et kaebuse esitaja ei toimetanud sigarette teisest liikmesriigist Eestisse, vaid ta sisenes Eestisse väljastpoolt EÜ territooriumi. ATKEAS § 57 lg 1 p 1 sätestab, et sellisel juhul on vähemalt 18 aasta vanusel reisijal lubatud Eestisse saabumisel tuua koos temaga liikuvas pagasis aktsiisivabalt mitteärilisel eesmärgil kuni 40 sigaretti. Tolliläbivaatusel tuvastati, et A.V.l oli kaasas üle lubatud piirnormi 65 sigaretti. Kaebuse esitaja väited sigarettide peitmisest teepervele enne Venemaale sõitmist ei ole eluliselt usutavad. Tollipunkti videokaamerate lindistustest (lisa 3.20) nähtuvalt väljus kaebuse esitaja tollikontrollitsoonist 11.24 ning juba 11.34 sisenes ta kontrollihalli. Seega reaalselt ei ole võimalik selle aja jooksul sõita kokku 5-6 kilomeetrit, pidades vahepeal auto kinni sigarettide teepervelt võtmiseks, ning selle aja jooksul pidi jõudma sisekontrolli osakonna juhataja ka veel auto peatada ning ametnikuga vestelda. Lisaks on kaebuse esitaja ise ka tunnistanud, et sigaretid olid üle lubatud piirnormi (11.10.2011 antud selgitus). Nimetatut on ta kinnitanud ka sisekontrolli osakonna juhataja Veljo Naaritsale ning peaspetsialist Kalev Toomingale. Kaebuse esitaja on seisukohal, et sisekontrolli osakonna juhataja on teostanud jälitustoiminguid peatades auto väljapool tollikontrollitsooni. Vastustaja selle väitega ei nõustu. Sisekontrolli osakonna juhataja ametijuhendi (lisa 4) p 3.9 kohaselt on osakonnajuhataja teenistusülesandeks tollieeskirjade ja maksuseaduste ning teistes MTA pädevusse kuuluvates 7 rikkumiste asjades MTA teenistujate suhtes väärteomenetluste läbiviimine. Sisekontrolli osakonna põhimääruse (kättesaadav MTA veebilehel http://www.emta.ee/index.php?id=659) p 4.1 kohaselt on sisekontrolli osakonna ülesandeks õigusaktidest tulenevate meetmete, vahendite ja taktika rakendamine ameti teenistujate poolt ettevalmistatavate või toimepandavate õigusrikkumiste tõkestamiseks ning nende poolt toime pandud õiguserikkumiste avastamiseks, tehes selleks vajadusel koostööd jälitusametkondade ja kohtueelse uurimise asutusega. Sisekontrolliosakonna juhataja Veljo Naaritsa 12.10.2011 ning sisekontrolli osakonna peaspetsialisti Kalev Toominga 12.10.2011 ettekannetest (lisad 3.8-3.9) nähtub, et sisekontrolli osakonnal oli kahtlus, et A.V. toimetab Eestisse ilma deklareerimata aktsiisialust kaupa. Teostatud oli riskianalüüs ning sisekontrolli osakonnal oli põhjendatult alust seda asjaolu kontrollida. Eeltoodust tulenevalt on vastustaja seisukohal, et Maksu- ja Tolliameti peadirektori 02.11.2011.a käskkiri nr 980-K “Distsiplinaarkaristuse määramine” on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus.
- Kokkuvõte: 1)kaebuse esitaja jättis 11.10.2011 sisenedes Venemaalt Eesti Vabariiki deklareerimata deklareerimisele kuuluvad piirnormi ületavad 65 sigaretti, mida ta on ka ise tunnistanud; 2)sisekontrolli osakonna juhataja on pädev reageerima ametnikepoolsetele võimalikele õigusrikkumistele; 3) distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas on arvesse võetud kõiki distsiplinaarmenetluse materjalides sisalduvaid kaebuse esitaja seletusi ning nende sisu on analüüsitud. Kokkuvõtlikult leiab Maksu- ja Tolliamet, et A.V. on toime pannud distsiplinaarsüüteona vääritu teo, menetluses ei ole kaebuse esitaja õigusi rikutud ning karistus on määratud kaalutletult ning kõik asjaolusid arvesse võttes. Vastustaja palub kaebuse jätta rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustaja kirjaliku seletusega, kuulanud menetlusosaliste suulisi selgitusi ja tunnistajate vande all antud ütlusi, hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata järgnevatel kohtu motiividel: Menetletavas teenistusvaidluses kohus uuris ja hindas nii suulisi kui kirjalikke tõendeid, mille põhjal tegi järgnevad järeldused: Kaebuse esitajat süüdistati distsiplinaarmenetluses vääritu teo toimepanemises, mille eest teda karistati rangeima distsiplinaarkaristusega- teenistusest vabastamisega. Sellisel juhul seadus võimaldab ametniku teenistusest vabastada ka ilma kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasoluta (ATS 118 lg 2 teine lause). ATS § 118 lg 1 ütleb, et ametniku võib teenistusest vabastada käesoleva seaduse §-s 84 sätestatud distsiplinaarsüüteo eest. Sama sätte lõike 2 esimene lause ütleb, et teenistuskohustuste rikkumise (§ 84 p. 1) eest võib vabastada ametniku, kellel on kehtiv distsiplinaarkaristus. Teine lause toob sellest reeglist erandid, mille kohaselt teenistuskohustuste jämeda rikkumise, usalduse kaotamise (§ 84 p. 2) või vääritu teo (§ 84 p. 3) eest võib ametniku vabastada ka siis, kui tal ei ole kehtivat distsiplinaarkaristust. Kuna kaevatava käskkirja kohaselt A.V. pani toime vääritu teo, siis sellisel juhul võib isiku teenistusest vabastada ka ilma kehtiva distsiplinaarkaristuseta. Vaidlustatud käskkirja kohaselt MTA Lõuna maksu-ja tollikeskuse tollikorralduse osakonna liikuvkontrollitalituse vaneminspektor A.V. pani toime distsiplinaarsüüteo, mis seisnes selles, et 8 ta jättis 11.10.2011, sisenedes Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki, tollis deklareerimata deklareerimisele kuuluvad piirnormi (40 sigaretti) ületavad 65 sigaretti, millega pani toime vääritu teo ATS § 84 p 3 mõistes, s.o süülise teo, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega, ametnikule esitatavate eetiliste nõuetega või diskrediteerib ametnikku ja ametiasutust sõltumata sellest, kas niisugune tegu pandi toime teenistuses või väljaspool teenistust. Kohus nõustub vastustajaga, et riigiasutus on kohustatud reageerima ametniku vääritule käitumisele nii teenistusajal kui ka teenistusvälisel ajal. Sellele seisukohale on asunud ka Riigikohtu halduskolleegium oma otsuses asjas nr 3-3-1-38-
- Riigikohus leiab nimetatud kohtulahendis, et teenistuja ei saa oma vääritut tegu õigustada asjaoluga, et ta ei täitnud selle toimepanemise ajal teenistuskohustusi. Kohus siinkohal märgib, et ametnik peab olema seaduskuulekas ning käituma eetiliselt nii teenistusülesandeid täites kui ka teenistusvälisel ajal. Alkoholi-, tubaka- kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) § 571 kohaselt on vähemalt 18 aasta vanusel reisijal koos temaga liikuvas pagasis lubatud teisest liikmesriigist aktsiisivabalt Eestisse toimetada tubakatooteid isiklikuks kasutamiseks. Distsiplinaarmenetluse käigus on tuvastatud, et kaebuse esitaja ei toimetanud sigarette teisest liikmesriigist Eestisse, vaid ta sisenes Eestisse väljastpoolt EÜ territooriumi. ATKEAS § 57 lg 1 p 1 sätestab, et sellisel juhul on vähemalt 18 aasta vanusel reisijal lubatud Eestisse saabumisel tuua koos temaga liikuvas pagasis aktsiisivabalt mitteärilisel eesmärgil kuni 40 sigaretti. Tolliläbivaatusel tuvastati, et A.V.l oli kaasas üle lubatud piirnormi 65 sigaretti, mis on fikseeritud väärteoprotokollis ja läbivaatuse aktis. Kaebuse esitaja väidab, et enne Venemaale sõitmist peitis sigaretid teepervele ning Venemaalt naastes korjas need teepervelt üles. Vastustaja sellist väidet eluliselt usutavaks ei pidanud. Kohtu jaoks samuti selline kaebaja argument ei tundu veenvana. Kaebuse esitaja ei ole kirjeldanud nn peidikut teepervel, kust ta väidetavalt sigaretid võttis. Kohtu jaoks ei ole usutav, et kaebaja võis sigarette hoida kusagil teepervel n-ö kõigile kättesaadavalt. Lisaks väidetavalt teepervelt sigarettide võtmiseks kulub omajagu aega, samas tunnistajad V. Naarits ja K. Toomingas kinnitasid, et järgnesid A.V. juhitud sõidukile ja see oli neile nähtav ning asus nende vaateväljas. Kaebaja ise ei ole selgitanud kohtule, kui kaua aega võttis väidetav sigarettide üleskorjamine teepervelt, kui kaugel teepervest väidetavalt asusid sigaretid jms. Vastustaja pool, sh tunnistajad, kinnitasid kohtus, et kaebaja juhitud sõiduk peale tollipunktist väljumist kuni selle peatamiseni vahepeal kusagil ei peatunud. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistajate vande all antud ütluste õigsuses. Kaebuse esitaja väidab, et distsiplinaarmenetluses oma varasemate seletuste andmise ajal oli ta meeltesegaduses. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas on ära toodud kõik kaebaja poolt asjas antud seletused. A.V. poolt 11.10.2011 oma käega kirjutatud seletuses märgib kaebaja muuhulgas, et „sigaretid olid üle lubatud piirnormi sellepärast, et ise ja naine suitsetame ja olid mõeldud oma tarbeks ja ei ole olnud normiks, et on sigaretid ületanud piirnormi.“. Edasi märgib kaebaja, et „põhjalikku läbivaatust ei ole tehtud jne“. Kohtule selgituse sisu ei jätnud muljet, et seda võis inimene teha n-ö meeltesegaduses. Selgitusest nähtub, et kaebaja sai väga hästi aru toimunust ning andis adekvaatse põhjenduse asjaolude kohta. 17.10.2011 seletuses palub A.V. mitte arvestada 11.10.2011 antud seletust, sest see on liiga üldsõnaline ja pinnapealne ning see ei ole antud ei väärteomenetluse ega ka distsiplinaarmenetluse raames. Veel märgib kaebaja, et ta ei saanud õieti arugi, mis temast tahetakse ja seega võib sealne jutt olla rohkem segadusse ajav kui informatiivne. Samas A.V. tolliametnikuna pidi väga hästi teadma neid piirnorme, st mida ja millistes kogustes võib üle piiri toimetada. Ei ole usutav, et 11.10.2011 ta teadis, milline on sigarettide üle piiri toimetamise piirmäär ning ise tunnistas seletuses, et on seda normi ületanud ja siis 17.11.2011 väidab vastupidist, et tegelikult ta siiski sigarettide piirinormi ei ületanud ning 9 mingit rikkumist ei ole toime pannud. Kummaski seletuses ei ole juttu sellest, et kaebaja oleks jätnud teel Venemaale (enne tollipunkti jõudmist ja riigipiiri ületamist) sigaretid kuhugi teepervele ja Venemaalt naastes need üles korjanud. Kohtu hinnangul sellist väidet ei saa lihtsalt n-ö ära unustada ja et see ei meenuks kohe samal päeval kui läbivaatus toimus või nädal pärast seda. Kummastavalt on see asjaolu n-ö meelde tulnud tunduvalt hiljem ning esmakordselt mainitakse seda alles 31.10.2011 vastulauses A.V.le esitatud materjalide kohta. Vastulauses väidab A.V., et piiriületusel ei olnud temal piirnormi ületavaid sigarette ja ka maanteel liikudes ei olnud temal piirnormi ületavaid sigarette. Need 65 sigaretti, mis A.V. taskutes olid isiku läbivaatuse ajal, väidetavalt võttis ta sadakond meetrit enne Venemaale suundumist auto kindalaekast, asetas need maanteeäärse kraavi pervele ja kattis heinatuustiga. Kohtu jaoks selline selgitus ei ole eluliselt usutav, selles kohus nõustub vastustajaga. Kohus siinkohal märgib, et kaebaja ei ole täpsustanud, kas ta asetas need sigaretid lahtiste pakkidena maanteekraavi pervele kaetuna heinatuustiga või eelnevalt pakendas need näit. kilekotti vms. Selliselt sigarette hoiustades on ebatõenäoline, et inimene õige koha kiiresti ja otsimata koheselt üles leiaks, kuna heinatuustiga katmine ei ole mingi silmatorkav nn tunnusmärk, mis eristaks hoiupaika muust maastikust, oleks hästi silmatorkav ja kergesti äratuntav. Samuti annab alust kahelda kõne all oleva väite tõesuses ja selle usutavuses asjaolu, et A.V. ei ole kordagi enne vastulause esitamist 31.10.2011 sellist väidet esitanud: ei rääkinud ta sellest kohapeal 11.10.2011 tunnistajatele V. Naaritsale ja K. Toomingasele, samuti väärteoprotokolli koostajale T. Kanepile ega ka peainspektor A. Kukk´le (26.10.2011 seletus toimikus), kes koostas veoki ning reisija isiklike asjade ja reisija läbivaatuse aktid, millele kirjutas alla kaebuse esitaja, neis märkusi/vastuväiteid tegemata, kuigi selleks oli tal võimalus olemas. Tunnistajate V. Naaritsa ja K. Toomingase (12.10.2011 ettekanded toimikus) ütluste kohaselt A.V. oli rahulik, ei olnud närvis ega endast väljas, suhtles nendega rahulikus toonis, nad tegid koos suitsu ja vestlesid, millest võib järeldada, et õhkkond oli pingevaba ja sellises olukorras võib isik oma kolleegidega vabalt suheldes rääkida kõigest, mis konkreetset asja puudutab, eriti veel olulistest asjadest (vajadusel võidi ju koos ka nn peidukohas ära käia, see ei olnud kaebaja sõnul kaugel, väidetavalt sadakond meetrit enne Venemaale suundumist, seega tollipunkti vahetus läheduses). Kohus hindab selle väite ebausutavaks ning tõendamatuks. Kohus siinkohal peab vajalikuks märkida, et menetlusosaline on kohustatud oma väiteid kohtule tõendama (HKMS § 28 lg 4). Vastustaja selgituste kohaselt on vastavalt Maksu- ja Tolliameti põhimäärusele ning Maksu- ja Tolliameti sisekontrolli osakonna põhimäärusele sisekontrolli osakonna ülesandeks tegeleda ametnikepoolsete õigusaktide rikkumiste tõkestamise ja avastamisega. Seega Maksu- ja Tolliameti sisekontrolli osakonna ametnikud ei ole õigustatud jätma tähelepanuta õigusrikkumisi, mis pannakse toime ametnike poolt teenistusvälisel ajal ning kui on laekunud vihjeinfo võimaliku rikkumise kohta, nagu see kõnesoleval juhul ka oli, siis sisekontrolli osakond on kohustatud seda vihjet kontrollima, kohus nõustub selles vastustajaga. Samuti nõustub kohus vastustajaga, et sisekontrolli osakonna ametnikud ei ole antud juhul teostanud jälitustoiminguid, seetõttu kohus sellel pikemalt ei peatu, ning ei ole õigusvastaselt kaebuse esitajat kinni pidanud ning kaebuse esitaja kontrollimine toimus avalikult ja kooskõlas Maksu- ja Tolliameti ametnike tööd reguleerivate õigusaktidega. Kuna tolliametnikel tekkis vihjeinfo põhjal kahtlus, et sõiduautoga Audi (xxx xxx) võib kaebaja Eestisse toimetada deklareerimata aktsiisiga maksustatavat kaupa, siis oli sisekontrolli osakonna juhataja kui Maksu- ja Tolliameti ametnike tegevuse õiguspärasuse üle järelevalvet teostav ametnik õigustatud kõnesoleva auto peatama ja tollipunkti läbivaatuseks toimetama. Fakt on see, et A.V. juhitud sõidukit ega teda ennast tollipunktis piiri ületamisel läbi ei vaadatud. Kontrollimise käigus tuvastati, et A.V.l olid kaasas sigaretid piirnormi ületavas koguses. Kaebuse esitaja oli nõus tollikontrolli teostamisega Luhamaa tollipunktis ning ta ise sõitis selleks Luhamaa tollipunkti, samuti ei keeldunud ta 10 sisekontrolli osakonna juhataja ettepanekust, et Kalev Toomingas istub Luhamaa tollipunkti sõitmise ajaks tema autosse, kuigi ta võis sellest keelduda. Kohus sarnaselt vastustajaga leiab, et A.V. sõiduki peatamisel ja tollikontrolli teostamisel isiku põhiseaduslikke õigusi Maksu- ja Tolliameti poolt ei ole rikutud. Käesolevas teenistusvaidluses tuleb eristada tõendamist väärteomenetluses, haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses, sest lähtuvalt erinevatest menetlusseadustest on nõuded ja tõendamiskord nendes menetlustes erinevad. Distsiplinaarasi ei asenda väärteomenetlust ega kriminaalmenetlust. Tõenditeks haldusmenetluses võivad olla ka väärteoasjas või kriminaalasjas kogutud tõendid, mida on kinnitanud ka Riigikohus oma kohtulahendis asjades nr 3-1-1-120-0 ja 3-3-1-54-
- Seega on vastustaja põhjendatult arvestanud distsiplinaarmenetluses väärteoprotokollis toodud asjaolusid. Distsiplinaarsüüteo tõendamiseks ei ole nõutav isiku süüdimõistmine väärteoasjas. Distsiplinaarmenetlus ja väärteomenetlus on erinevad menetlused ning üks ei sõltu teisest. Kohus nõustub vastustajaga, et kõnesoleva distsiplinaarasja puhul on äärmiselt taunitav, et Maksu- ja Tolliameti ametnik, kelle igapäevane töö oli seotud tollikontrolli ja järelevalve teostamisega õigusrikkumiste ennetamiseks, avastamiseks ja tõkestamiseks, kes teostas ise teenistuses olles kauba, veokite, isiklike asjade ja reisijate läbivaatust, jättis tollipiiri ületamisel deklareerimata piirnormi ületava sigarettide koguse. Vastustaja on õigesti leidnud, et distsiplinaarasja puhul ei ole oluline kauba kogus, mille ametnik deklareerimata jättis, vaid tegu ise- kauba deklareerimata jätmine tolliametniku poolt-, mis on vastuolus ametniku ametikoha eesmärkidega ning ametnikule esitatavate eetiliste nõuetega. Vastustaja arvates väärib selline tegu rangeimat karistust. Vastustaja kinnitas kohtule, et distsiplinaarkaristuse määramisel on hinnatud kõiki distsiplinaarmenetluse materjale, A.V. isikut jm olulisi asjaolusid. Vaidlustatud käskkirjast nähtub, et distsiplinaarkaristus on A.V.le määratud kaalutledes ja arvestades rikkumise asjaolusid ning kaebaja varasemat käitumist. Kohus sarnaselt vastustajaga on seisukohal, et riigiteenistus seab kõrgendatud nõudmised ametniku käitumisele, sealjuures ka väljaspool teenistust. Maksuhalduri ülesannete iseloomu tõttu on õigustatud, et oma rolli tõttu ühiskonnas peavad Maksu- ja Tolliameti teenistuses olevad ametnikud tavakodanikest enam olema võimelised aru saama oma tegevuse laadist, tähendusest ja võimalikest tagajärgedest. Kaebuse esitaja oli Maksu- ja Tolliameti teenistuses alates 08.01.1996 ja töötas Lõuna maksu- ja tollikeskuse tollikorralduse osakonna liikuvkontrollitalituse vaneminspektori ametikohal, kelle ametijuhendi järgi kuulusid tema ametiülesannete hulka tollikontrolli ja tollijärelevalve teostamine õigusrikkumiste ennetamiseks, avastamiseks, tõkestamiseks jne. Kohus nõustub vastustajaga, et äärmiselt taunitav on olukord, kus ametnik paneb toime õiguserikkumise (teenistusvälisel ajal), mille üle ta teenistuskohustusi täites ise järelevalvet teostab. Maksu- ja Tolliameti hinnangul peab sellisele käitumisele järgnema rangeim distsiplinaarkaristus. Vastavad kaalutlused kajastuvad vaidlustatud käskkirjas, sh põhjendused, miks kaebuse esitaja kohta antud positiivne iseloomustus, hinnang tema eelnevale käitumisele, ei kaalu üles toime pandud teo raskust. Tunnistajana vande all üle kuulatud Katrin Polli kinnitas kohtus, et A.V. distsiplinaarmenetluse läbiviimist keegi ei mõjutanud. Tema tegi peadirektorile ettepaneku karistamiseks ning karistuse valiku lõplikuks otsustajaks oli peadirektor. Käskkirjas toodud väide, et sigaretid olid peidetud teepervele, on K. Polli ütluste kohaselt otsitud ja ennastõigustav, mille kohta tegi ka vastava analüüsi, tuginedes distsiplinaarasjas kogutud tõenditele. Tunnistaja väitel on äärmiselt taunitav tegu see, kui ametnik, kelle tööülesanded on tubakatoodete kontrolli korraldamine ja läbiviimine, jätab ise samas sigaretid deklareerimata. Tunnistaja sõnul eetiliste nõuete rikkumine seisneb selles, et A.V. ei olnud seaduskuulekas, MTA ametniku eetilise käitumise alustes on kirjas, et ametnik peab olema seaduskuulekas. 11 Kohtule esitatud distsiplinaarmenetluse materjali põhjal võib öelda, et distsiplinaarmenetlus on läbi viidud piisava põhjalikkusega, sh kaebajale oli tagatud ärakuulamisõiguse teostamine. Distsiplinaarkaristuse valik on ametiasutuse juhi diskretsioon, millesse kohus sekkuda ega seda piirata ei saa, selleks puudub seadusest tulenev pädevus. Kohus, kontrollides teostatud kaalutlusõiguse piire, leiab, et vastustaja ei ole A.V. karistamise otsustamisel väljunud diskretsiooni piiridest. Karistuse valikut on vastustaja selgitanud oma käskkirjas ning suuliselt kohtumenetluses. Kohtu hinnangul vastustaja proportsionaalsuse põhimõtet ei ole rikkunud. Olulist menetlusnormide rikkumist, mis oleks viinud ebaõige otsustuse tegemiseni, kohus ei ole menetletavas asjas tuvastanud. Kohus asub eeltoodu põhjal seisukohale, et A.V. suhtes ei ole Maksu-ja Tolliamet põhiseadusnorme rikkunud. Kohus kokkuvõtvalt leiab, et kaevatav käskkiri on piisavalt motiveeritud, oma sisult selge ja arusaadav ning kontrollitav, samuti kaalutlusvigadeta. Seega puudub alus õiguspärase käskkirja tühistamiseks ning kaebaja nõuete rahuldamiseks. Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 108 lg 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Elle Kask Kohtunik 12 13 14