← Eesti

3-11-1607/10

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-1607 Otsuse kuupäev 28.10.2011 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi A. P’i kaebus Viru Vangla 29.04.2011 käskkirja nr 6-3/869D tühistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o 28.10.2011.a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK, KAEBAJA VASTUSTAJA VASTUVÄITED PÕHJENDUSED JA TAOTLUS,

  1. Viru Vangla 29.04.2011 käskkirjaga nr 6-3/869-D määrati kinnipeetav A. P’ile distsiplinaarkaristuseks noomitus. Rikkumine seisnes 02.04.2011 kell 20.35 vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele, öelda loenduse ajal oma ees- ja perekonnanimi, mitteallumises.
  2. 16.05.2011 esitas A. P vaide käskkirja nr 6-3/869-D kehtetuks tunnistamiseks. Vaides A. P selgitas, et ta ei valda eesti keelt ning tema nimesildil ei ole sinist nurka. Vaide esitaja on arvamusel, et teda karistati keele mittetundmise eest.
  3. 26.06.2011 pöördus A. P kaebusega halduskohtu poole ning taotles distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tühistamist. Kaebaja leiab, et karistus on õigusvastane, kuna ta ütleb oma nime iga kord, kui valvur küsib. A. P märgib kaebuses, et ta ei valda riigikeelt ja käib keelekursustel. Kaebaja on seisukohal, et korrarikkumise põhjustas keele mitteoskamine ning selle eest karistamine on ebaseaduslik.
  4. Viru Vangla leiab kirjalikus vastuses kohtule, et kaebus ei ole sisuliselt põhjendatud ja see tuleb jätta rahuldamata. Viru Vangla leiab, et kaebaja väited on otsitud pelgalt vastutusest vabanemiseks. A. P on alates 15.12.2009 kuni käesoleva ajani püsivalt viibinud Viru Vanglas ning kõnealust korraldust, öelda oma nimi, on kinnipeetav korduvalt varem kuulnud, mistõttu pidanuks ta juba sellepärast teadma, mida temalt nõutakse. Vastustaja selgitab, et sinise nurgaga nimesildi puudumine ei tähenda, et A. P ei saa eesti keelest aru. Sinise nurgaga nimesildid väljastatakse kinnipeetavatele, kes valdavad riigikeelt B tasemel. Sinise nurga järgi teavad vanglaametnikud, et kinnipeetavaga tuleb igapäevaselt suhelda riigikeeles (keelepraktika) ning kinnipeetav on võimeline riigikeelest aru saama ning ka vastu suhtlema. Seega ei tähenda, et need kinnipeetavad, kellel B taset käes ei ole, riigikeelt ei mõista ning ei pea sellest aru saama. A. P suunati riigikeelt õppima otse A2 tasemekursustele, mitte A1 kursustele. Määruse „Avalike teenistujate, töötajate ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“ § 4 lg 1 kohaselt A1-tasemel keelekasutaja mõistab ja kasutab igapäevaseid väljendeid ja lihtsamaid fraase, et oma vajadusi rahuldada, oskab ennast ja teisi tutvustada ning pärida elukohta, tuttavate inimeste ja asjade järele ning vastata sama ringi küsimustele, suudab suhelda lihtsas keeles, kui vestluspartner räägib aeglaselt ja selgelt ning on valmis aitama. Vastustaja on seisukohal, et kinnipeetav pidanuks korraldusest, öelda oma nimi, aru saama, sest ta valdas tol hetkel riigikeelt vähemalt A1 tasemel. Samuti on valvur Ü. Pärnamäe 19.04.2011 kirjutanud õiendi, et A. P saab aru lihtsamatest korraldustest, mis on antud eesti keeles. Ka 02.04.2011 ettekandes on G. Tõruke märkinud, et 02.04.2011 hommikuse loenduse viis valvur Ü. Pärnamäe läbi eesti keeles ning kinnipeetaval eesti keele mõistmisega probleeme ei esinenud. Viru Vangla leiab, et eeltoodust tuleneb, et A. P pidi eestikeelsest korraldusest aru saama, kuid sellegipoolest ei allunud ta temale antud korraldusele. Vastustaja on seisukohal, et A. P’ile määratud distsiplinaarkaristus on õiguspärane. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
  5. Haldusasja materjalidest ilmneb, et kaebajat karistati selle eest, et ta ei täitnud vanglaametniku korraldust öelda oma nimi. Viru Vangla Kodukorra punkt 8.1.
  6. sätestab, et kinnipeetav isik on kohustatud täitma VangS, VSkE, Kodukorda ja muid õigusakte ning alluma vanglaametnike ja –teenistujate seaduslikele korraldustele. VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud vanglas julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. VSkE § 10 lg 3 sätestab, et loendus viiakse läbi vangla direktori määratud korras. Viru Vangla Kodukorra peatükki 7 on koondatud loendusega seotud sätted. Kodukorra p 7.5 sätestab, et loendust teostav vanglaametnik küsib kinni peetava isiku ees- ja perekonnanime ja kontrollib kinnipeetava isikusamasust ja vastavust loenduskaardiga. Vajadusel küsib täiendavaid andmeid. Oma käitumisega rikkus A. P VangS § 67 p-i 1 ja Viru Vangla Kodukorra p-i 8.1.
  7. Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud, et kinnipeetava poolt vanglaametniku korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui korraldus vastab ilmselgelt tühise haldusakti tunnustele. Ka juhul, kui hiljem tuvastatakse korralduse õigusvastasus, on kinnipeetav ikkagi rikkunud VangS § 67 p-s 1 sätestatud allumiskohustust. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
  8. märtsi 2007.a otsus haldusasjas nr 3-3-1-103-06, p 14). Käesoleval juhul on ilmselge, et täitmata jäetud vanglaametnike korraldus ei vastanud tühise haldusakti tunnustele. Käesoleval juhul vanglaametniku poolt antud korralduse näol oli tegemist seadusliku haldusaktiga, mis kuulus koheselt täitmisele. Seega on A. P vanglaametniku korralduse täitmata jätmisega rikkunud VangS § 67 p-i 1 ja Viru Vangla Kodukorra p-i 8.1.
  9. ning distsiplinaarkaristuse määramine on õiguspärane. Asja materjalidest ei nähtu, et distsiplinaarkaristuse määramisel oleks esinenud menetluslikke rikkumisi.
  10. Oma rikkumist põhjendab kaebaja sellega, et ta ei saanud korraldusest aru, kuna ei valda riigikeelt. 2 Eesti Vabariigi põhiseaduse § 6 kohaselt on Eesti riigikeeleks eesti keel. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 20 lg 1 kohaselt on haldusmenetluse keel eesti keel. Loenduste ajal antakse kinnipeetavatele sarnaseid korraldusi igapäevaselt. Kinnipeetav A. P viibib Viru Vanglas alates 15.12.2009 ning see ei olnud esimene kord, kui talt nime küsiti. Samuti on A. P ise väitnud, et ta on juba 3 aastat olnud vahi all ja iga kord, kui temalt on loendusel nime küsitud, siis on ta selle ka öelnud. Valvur Ü. Pärnamäe 19.04.2011 koostatud õiend kinnitab, et kaebuse esitaja saab aru lihtsamatest eesti keeles antud korraldustest (tl 49) ning 02.04.2011 koostatud ettekande kohaselt on A. P sama päeva hommikuse loenduse ajal allunud teise vanglateenistuse ametniku poolt antud eestikeelsele korraldusele, öelda oma nimi (tl 46). Asjaolu, et kaebuse esitaja nimesildil ei ole sinist nurka, ei tähenda seda, et ta ei valdaks seetõttu riigikeelt või tal puudub kohustus alluda temale eesti keeles antud korraldusele. Kirjeldatu alusel asub kohus seisukohale, et A. Pi väide, et ta ei saanud korraldusest aru, on paljasõnaline ning seega tuleb kaebus jätta rahuldamata. (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.