KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-08-12525 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Malle Seppik ja Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht 26.1
§ 146
lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.
§ 147
lg 1 järgi kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada.
- Poolte vahel sõlmitud lepingu p 10.2 kohaselt oli kooskõlastatud projektdokumentatsiooni ja ehitusloa taotluse valda esitamise tähtaeg 10.03.2006 ning p 10.3 kohaselt oli tellijatele ehitusloa üleandmise tähtpäev 10.04.
- Lepingu p 7 järgi tuli neljas osamakse tasuda peale ehitusloa väljastamist. Hoolimata sellest, et tööd 2006 märtsiks üle ei antud, võib järeldada, et neljas osamakse pidi välja makstama ühe kuu jooksul tööde vastuvõtmisest. Kuna töö tuleb lugeda tellijate poolt vastuvõetuks 17.10.2006, siis muutus neljas osamakse sissenõutavaks 18.11.
- Sellest omakorda tuleneb, et kolme aastane aegumistähtaeg hakkas kulgema 2006 lõpust. Vastuhagi esitati kohtusse 15.10.
- Kuna vastuhagi esitati kohtusse pärast aegumistähtaja möödumist, siis tuleb vastuhagi jätta rahuldamata. 3
(5)Apellatsioonkaebus
- OÜ Fingal palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus jättis rahuldamata OÜ Fingal vastuhagi AS NCC Ehitus vastu ja ei mõistnud vastuhagiga seotud OÜ Fingal menetluskulusid välja AS-lt NCC Ehitus. OÜ Fingal palub teha uue otsuse, millega rahuldada OÜ Fingal vastuhagi ja välja mõista OÜ Fingal kasuks kõik vastuhagiga ja apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud AS-lt NCC Ehitus.
- Kohus on õigesti märkinud, et vastavalt lepingu punktile 7, pidi neljas osamakse välja makstama peale ehitusloa väljastamist. Kohus on jätnud aga tähelepanuta asjaolu, et kolmanda osamakse ühe lepingujärgse tingimuse - projektdokumentatsiooni esitamise ehitusloa saamiseks - said täita ainult tellijad. Tellijad esitasid ehitusloa taotlused Rae Vallavalitsusele alles 09.05.
- Kohus on otsuses ebaõigesti sidunud kolmanda osamakse teostamise ajaliselt sõltuvaks töövõtja õigusega neljanda osamakse saamiseks. Järeldus, et neljas osamakse pidi välja makstama ühe kuu jooksul tööde vastuvõtmisest, on ebaõige. Antud vaidluses ei ole üldse asjakohane tugineda lepingu punktidele 10.
- ja 10.
- Oluline on tuvastada, et lepingu punkti 10.
- järgi oli lepingu periood ajavahemik lepingu allakirjutamisest kuni ehitusloa üleandmiseni tellijale. Nimetatud sätte kohaselt saab pidada ehitusloa väljastamist ka lepingu eesmärgiks. Seetõttu ei ole võimalik, et apellandi nõude esitamise aegumistähtaeg hakkas kulgema ajal, mil ehitusluba ei olnud väljastatud ja ei olnud ka selge, et see jääbki väljastamata.
- Kohus on jätnud kohaldamata asjaolu, et pooled olid 2006 aasta septembriks, tööde üleandmise ja kolmanda osamakse tasumise ajaks, muutnud lepingut ja pikendanud kokkuleppel vastavaid tähtaegu - nii tööde üleandmist, kolmanda osamakse tasumise tähtaega kui ka valda ehitusloa väljastamiseks taotluse ja dokumentide esitamist. Ühtlasi tähendas see seda, et pooled pikendasid ka töövõtja arve esitamise tähtaega vastavate tähtaegade võrra.
- Ehitusluba jäi väljastamata tellijatest tuleneval põhjusel. Et kohalik omavalitsus saaks väljastada ehitusloa, oli vaja moodustada detailplaneeringu kohased katastriüksused, kuid viimane toiming sõltus üksnes tellijatest. Lepingus toodud IV osamakse osas tekkis kostjal nõudeõigus mitte VÕS § 637 lg 3 alusel, vaid sellel alusel, et tellijad rikkusid lepingut ning seetõttu rakendus augustis 2007 lepingu punkt 5.
- Kostja tõendas maakohtus, et ta juhindus nimelt lepingu punktist 5.
- ja lõpetas 24.08.2007 oma kirjaga töövõtulepingu ning alles sellel alusel tekkis tal nõudeõigus tellijate vastu. Kuni selle tähtajani sai ta eeldada, et tellijad täidavad lepingut ja ehitusluba väljastatakse ning nõudeõigus tekib ehitusloa väljastamise fakti alusel.
- Oma nõudeõiguse realiseerimiseks esitas kostja hagejale 04.10.2007 arve, kuna leping nägi ette nõude realiseerimiseks arve esitamise. Arvet ei saanud aga esitada enne ehitusloa olemasolu või asjaolu ilmnemist, et teise poole rikkumise tõttu ei saagi ehitusluba väljastada. 23.
§ 147
lg 3 alusel ei hakanud kostja nõude aegumistähtaeg selles arves toodud summa osas kulgema enne 31.12.2007, mistõttu ei ole kostja vastuhagi aegunud. Vastustaja seisukoht
- Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu põhjendused
- Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses tsiviilasja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel kaevatud osas tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja menetlusnormi rikkumise tõttu. Tühistatud osas tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. 4
(5)- Hagejad ei ole maakohtu otsust vaidlustanud ning seetõttu ei vaata ringkonnakohus otsust läbi hagi rahuldamata jätmise osas. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt maakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud, see on kostja vastuhagi rahuldamata jätmise ja vastuhagi läbivaatamisega seotud menetluskulude jaotuse osas.
- Maakohus jättis vastuhagi rahuldamata aegumise tõttu, kuna leidis, et IV osamakse muutus sissenõutavaks 18.11.2006 ja sellest tulenevalt hakkas aegumistähtaeg kulgema
- aasta lõpust. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Ringkonnakohtu arvates ei tugine maakohtu järeldus esitatud ja uuritud tõenditele. Töövõtulepingu p 7.2 sätestab ühemõtteliselt , et IV osamakse kuulub tasumisele töövõtja poolt esitatud arvete alusel peale ehitusloa väljastamist. Seega on meelevaldne maakohtu järeldus, et neljas osamakse pidi välja makstama ühe kuu jooksul tööde vastuvõtmisest.
- Maakohus on ebaõigesti sidunud III osamakse teostamise töövõtja õigusega IV osamakse saamiseks. Töövõtjal ei saanud 17.11.2006 tekkida õigust IV osamakse saamiseks, kuna ehitusloa taotlustki polnud siis veel poolte kokkuleppel Rae Vallavalitsusele esitatud. Samuti on ebaõige maakohtu järeldus, nagu oleks III osamakse tasumine olnud ühtlasi ka poolte vahel sõlmitud lepingus kokku lepitud kõikide tööde ja kohustuste täitmine. Lepingu p 10.
- järgi oli lepingu periood ajavahemik lepingu allakirjutamisest kuni ehitusloa üleandmiseni tellijale. Seetõttu ei ole võimalik, et töövõtja nõude esitamise aegumistähtaeg hakkas kulgema ajal, mil ehitusluba ei olnud väljastatud ja ei olnud ka selge, et see jääbki väljastamata.
- Kostja ei esitanud nõuet IV osamakse osas mitte seoses töö valmimisega (VÕS § 637 lg 3), vaid sellel alusel, et kostja ütles augustis 2007 lepingu üles. Kostja nõuab IV osamakse tasumist lepingu p 5.1 alusel, mille kohaselt konsultandil on õigus lõpetada leping, kui tellijad ei täida omapoolseid lepingust tulenevaid kohustusi ja nõuda tellijatelt teostatud faktiliste kulutuste hüvitamist. Kuna ehitusluba jäigi väljastamata, ei tekkinud kostjal IV osamakse osas tasu nõuet enne lepingu lõpetamist augustis
- Antud õigussuhtes tuleb kohaldada
§ 147
lg 3, mis sätestab, et kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada.
- Eeltoodust tulenevalt hakkas kolmeaastane aegumistähtaeg kulgema 2007 lõpust. Vastuhagi esitati kohtusse 15.10.
- Seega ei olnud vastuhagi kohtusse esitamisel aegumistähtaeg möödunud.
- Kuna maakohus jättis vastuhagi rahuldamata üksnes aegumise motiivil ja nõuet sisuliselt läbi ei vaadanud, tuleb tsiviilasi saata vastuhagi uueks läbivaatamiseks maakohtule.
- Vastuhagi läbivaatamisega seotud menetluskulud tuleb esimese astme kohtul jaotada vastavalt asja uue sisulise läbivaatamise tulemusele. Gaida Kivinurm Malle Seppik Kaupo Paal 5
(5)