← Eesti

3-10-2848/24

M ÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maili Lokk, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht

  1. märts 2012, Tartu Haldusasja number 3-10-2848 Haldusasi Vaidlustatud kohtulahendid Aleksandr Streltsovi kaebus Viru Vangla 24.08.
  2. a käskkirja nr 6-3/1859-D tühistamiseks Tartu Halduskohtu
  3. mai
  4. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Aleksandr Streltsovi määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu
  5. mai
  6. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Edasikaebamise kord ASJAOLUD
  7. A. Streltsov esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Viru Vangla 24.08.
  8. a käskkirja nr 6-3/1859-D tühistamist.
  9. Kohtus on juba menetluses A. Streltsovi samasisuline kaebus. Seega palus kohus kaebajal esitada võimalikke vastuväiteid vastustaja taotlusele kaebuse läbi vaatamata jätmiseks. A. Streltsov vastuväiteid ei esitanud.
  10. Tartu Halduskohtu 01.02.
  11. a määrusega jäeti A. Streltsovi kaebus halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 23 lg 1 p 3 alusel läbi vaatamata.
  12. A. Streltsov esitas määrusele määruskaebuse, mis jäeti Tartu Halduskohtu 15.02.
  13. a määrusega käiguta ja antu tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Tartu Halduskohtu 30.03.
  14. a määrusega tagastati A. Streltsovi määruskaebus, kuna kaebaja polnud kohtu määratud tähtajaks kõrvaldanud määruskaebuses olevaid puudusi.
  15. A. Streltsov esitas 18.04.2011 riigi õigusabi taotluse, sest ta ei oska koostada määruskaebust.
  16. Tartu Halduskohtu 26.04.
  17. a määrusega jäeti A. Streltsovi taotlus riigi õigusabi saamiseks käiguta. Kohus leidis, et kaebaja riigi õigusabi taotlus on puudulik ning selles esitatud andmete põhjal ei ole võimalik riigi õigusabi andmist otsustada ja seega andis kohus täiendava tähtaja taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks.
  18. 16.05.2011 saabus Tartu Halduskohtusse A. Streltsovi riigi õigusabi taotlus koos majandusliku seisundi teatisega. Kaebajal puuduvad rahalised vahendid riigi õigusabi eest tasumiseks.
  19. Tartu Halduskohus jättis 23.05.
  20. määrusega A. Streltsovi taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 5 alusel ei kuulu kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamisele, kuna asjaoludest tulenevalt on kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselgelt vähene. Kaebus jäeti HKMS § 23 lg 1 p 3 alusel läbi vaatamata, sest samade poolte vahel on kohtumenetluses haldusasjas nr 3-10-2855 kaebus sama eseme kohta. Kaebaja pole kasutanud kohtu poolt antud võimalust vastuväidete esitamiseks. Kaebajal puuduvad väljavaated halduskohtu 30.03.
  21. a määruse edukaks vaidlustamiseks. Kaebaja on suuteline ise kaitsma oma õigusi ja seega ei pea talle võimaldama riigi õigusabi. Kaebaja on aastate jooksul pöördunud halduskohtusse rohkete kaebustega ja suutnud alati iseseisvalt ja õigeaegselt vajalikud toimingud ilma puudusteta sooritada. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
  22. A. Streltsov esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 23.05.
  23. a määrus tühistada ja teha uus määrus, millega tema kaebus rahuldada. Kaebajal on vaja riigi õigusabi, sest Tartu Halduskohus luges tema määruskaebuse vastuvõetamatuks. Halduskohus teeb õigusvastast tööd, kuna võtab kaebaja kaebuse nr 3-10-2848 all menetlusse ja sama kaebus on ka nr 3-10-2855 all. Kohtunik R. Koik kaitseb Viru Vanglat ja kõik tema väited on paljasõnalised. Viru Vangla on ise ka tunnistanud, et ta rikub vangistusseadust ja Eesti Vabariigi põhiseadust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  24. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 23.05.
  25. a määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
  26. RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. A. Streltsovi puhul on tegemist isikuga, kes on korduvalt esitanud kaebusi ja määruskaebusi halduskohtusse seoses tema väidetavate õiguste rikkumisega. Seega on tegemist isikuga, kes on edukalt suutnud pöörduda kaebustega kohtu poole ja puudub alus väita, et ta sel korral ei ole võimeline seadusele vastavat määruskaebust esitama.
  27. RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi ka juhul, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. 2 Kaebaja soovib vaidlustada Tartu Halduskohtu 01.02.
  28. a määrust, millega jäeti tema kaebus läbi vaatamata HKMS § 23 lg 1 p 3 alusel, kuna kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama nõude kohta samal alusel. Asjas puudub vaidlus selle üle, et A. Streltsov on juba halduskohtusse esitanud kaebuse Viru Vangla 24.08.
  29. a käskkirja nr 6-3/1859-D tühistamise nõudes ja see on 30.11.
  30. a määrusega võetud menetlusse. Käesolevas asjas on kaebaja uuesti vaidlustanud sama käskkirja. Seega ei oleks kaebaja määruskaebuse rahuldamine eeltoodud asjaoludel võimalik. Ka muud määruskaebuse väited ei ole halduskohtu vaidlustatud määruse tühistamise aluseks. Tiit Lõhmus Maili Lokk 3 Agu Timmi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.