3-11-700/15

M ÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Aarne Sarjas, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2012, Tartu Haldusasja number 3-11-700 Haldusasi Vaidlustatud kohtulahendid Egon Jaegeri kaebus Lõuna Prefektuurilt mittevaralise kahju 250 000 krooni nõudes seoses arestimaja kinnipidamistingimuste nõuetele mittevastavusega Võru arestimajas Tartu Halduskohtu
2. aprilli
3. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Egon Jaegeri määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1.Rahuldada määruskaebus. 2.Tühistada Tartu Halduskohtu 26.04.
4. a määrus ja saata asi menetluse jätkamiseks samale halduskohtule. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD
5. E. Jaeger viibis ajavahemikul
6. a kuni
7. aastani korduvalt Võru arestimajas.
8. E. Jaeger esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Lõuna Prefektuurilt mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitise summas 250 000 krooni väljamõistmiseks. Kaebaja viibis eelpoolnimetatud perioodil Võru arestimajas inimväärikust alandavates tingimustes. Kaebaja arestimajas viibimise ajal ei olnud seal lauda, riidenagi, istekohti ning puudus läbipaistev aken. Kambris ei olnud võimalik pesu pesta, sest seda polnud võimalik kuskil kuivatada ning see läks kopitama ja haisema. Kamber oli niiske ja seinad hallitasid. Kaebaja ei saanud jalutada üks tund päevas värskes õhus.
9. Tartu Halduskohus jättis kaebuse käiguta ja rahuldas osaliselt riigilõivust vabastamise taotluse. Kaebaja ei ole pöördunud kehvade kinnipidamistingimuste ega kahju hüvitamise suhtes vastustaja poole. Kaebaja viibimise eest Võru arestimajas nõuetele mittevastavates kinnipidamistingimustes hüvitise saamist või mittesaamist ei saa pidada isiku jaoks sedavõrd oluliseks küsimuseks, et oleks õigustatud kaebuse esitamisel riigilõivust täielikult vabastamine. Kahju hüvitamiseks summade väljamõistmiseks on kohtule kaebuse esitamisel makstava riigilõivu suurus sõltuvuses taotletava summa suurusest. Kaebaja peab mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas tasuma osaliselt riigilõivu 15,97 eurot. Käesolev kaebus mittevaralise kahju 250 000 krooni nõudes on väheperspektiivikas. Riigikohtu 12.05.
10. a määruses on kohus seisukohal, et väheperspektiivikaid kaebusi ei pea lahendama riigi kulul. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
11. E. Jaeger esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 26.04.
12. a määrus tühistada ja teha uus määrus, millega teda vabastada riigilõivu tasumisest. Kaebajal puuduvad rahalised vahendid ka riigilõivu osaliseks tasumiseks. Kaebaja isikukontol olev raha X,XX eurot läheb elektri eest tasumiseks. Kaebajal pole 15,97 euro suuruseid summasid olnud kontol ligi aasta vältel. Kinnipeetavad saavad küll kord kolme kuu tagant hügieenitarbeid, kuid nendega ei ole võimalik kolm kuud hakkama saada. Seega on asjakohatu kohtu väide hügieenitarvete saamise kohta. Kaebaja on korduvalt avaldanud soovi tööle asuda, aga vangla pole talle kahe aasta jooksul mingit tööd pakkunud. Kaebaja on kaebust piisavalt põhjendanud. Vastustaja on teadlikult korduvalt rikkunud kaebaja õigusi pikema aja jooksul. Arestimaja on kohustatud võimaldama kaebajal seal viibides seaduste kättesaadavust. Samuti on arestimaja kohustatud teavitama, kuhu saab isik pöörduda oma õiguste rikkumisega seoses ning kuidas kaebust koostada. Kaebajale ei tutvustatud arestimajas tema õigusi. Kaebaja lähedased vabaduses viibivad inimesed on kriisis, sest neil on laenud ja seega neil pole võimalik täita kaebaja eest tema rahalisi kohustusi. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
13. Lõuna Prefektuur palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Vastustaja arvates ei puuduta kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamise küsimus vastustaja õigusi kohtumenetluses, seega ta ei pea vajalikuks sellele sisuliselt vastama. Vastustaja nõustub halduskohtu seisukohtadega. Kaebaja kaebus mittevaralise kahju tekitamise eest 250 000 krooni suuruse hüvitise väljamõistmiseks on väheperspektiivikas, sest kaebaja pole millegagi põhjendanud kahjuhüvitise suurust. Kaebuses kirjeldatud asjaolude tõttu vastustajalt sellises suuruses kahjuhüvitise väljamõistmine oleks Eestis väljakujunenud kohtupraktikat arvestades pretsedenditu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 26.04.
15. a määrus tuleb tühistada ja määruskaebus rahuldada. Seoses määruskaebusega märgib ringkonnakohus järgmist. 2
16. Halduskohus on leidnud, et taotletava hüvitise saamist või mittesaamist ei saa pidada isiku jaoks sedavõrd oluliseks küsimuseks, et oleks õigustatud riigilõivust täielikult vabastamine kaebuse esitamisel. Seda on muuhulgas põhjendatud ka sellega, et kaebaja ei ole pöördunud kahju hüvitamise ja muu taotlusega Lõuna Prefektuuri poole. Vaidlust ei ole selles, et kahju hüvitamise taotlus Võru arestimajas viibitud aja eest hüvitise saamiseks on tähtaegne alates 17.03.
17. Kahju hüvitamise nõude esitamiseks on riigivastutuse seaduses ja halduskohtumenetluse seadustikus ette nähtud kindlad tähtajad ja kusagilt ei tulene keeldu selle nõude esitamiseks kasvõi tähtaja viimasel päeval.
18. Riigikohtu viimase aja praktika kohaselt sõltub mittevaralise kahju hüvitamise esitamisel riigilõivust vabastamine sellest, kui intensiivselt on sekkutud õigustesse, mille rikkumise eest hüvitist nõutakse (vt nt RKHKm 3-3-1-95-10, p 7). Halduskohus ei ole andnud hinnangut, kas kaebaja Võru arestimajas väidetavalt ebainimlikes tingimustes viibimine kaebuses näidatud ajavahemike jooksul on kaebaja õiguste intensiivne rikkumine või mitte.
19. Ringkonnakohus märgib kõigepealt, et halduskohtu määrusega on kohustatud kaebajat tasuma osaliselt riigilõivu summas 15,97 eurot hoolimata sellest, et eelnevalt oli halduskohus tuvastanud, et kaebaja isikuarvel oli vaba raha vaid X,XX eurot. Kaebaja isikukonto väljavõttest nähtuvalt on seal olnud vahepeal XX euro suurused sissetulekud, millest enamik läheb kinnipidamisfondi. Seega puuduvad kaebajal tegelikult rahalised vahendid ka osaliselt riigilõivu tasumiseks summas 15,97 eurot. Halduskohus on leidnud, et kuna kaebaja on kinnipeetav, kelle ülalpidamise tagab riik, siis ei ole õigustatud tema täielik riigilõivust vabastamine. Kuna kaebaja omas vaba raha X,XX eurot, ei ole isiku jaoks vahet, kas ta peab tasuma 15,97 eurot või 798,90 eurot, kuna kumbagi summat ei ole tal võimalik tasuda rahaliste vahendite puudumise tõttu. Osaline riigilõivust vabastamine on põhjendatud siiski eelõige juhul, kui isik ei ole rahaliste vahendite puudumise tõttu võimeline maksma riigilõivu täies ulatuses, kuid on võimeline maksma seda osaliselt. Praegu ei ole halduskohus sellisest põhimõttest lähtunud.
20. Halduskohus on leidnud ka seda, et kaebaja mittevaralise kahju nõue on selles taotletud summa ulatuses väheperspektiivikas. Ringkonnakohtu arvates ei saa halduskohtu seisukoht, et kaebus ei kuulu kindlasti rahuldamisele kaebuses taotletud summa ulatuses, olla aluseks kaebaja riigilõivust osaliselt vabastamata jätmisele. Sellele, kas kaebaja õigusi on rikutud ja millises ulatuses kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise taotlus kuulub õiguste rikkumisel rahuldamisele, saab halduskohus anda oma hinnangu alles kaebuse sisulisel arutamisel. Eeltoodu alusel kuulub vaidlustatud määrus tühistamisele ja asi tuleb saata Tartu Halduskohtule menetluse jätkamiseks. Maili Lokk Aarne Sarjas 3 Agu Timmi