Obsah (6)

§ 377§ 378§ 387§ 383§ 171§ 390

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 1. juuni 2012. a Tsiviilasja number 2-12-13718 Tsiviilasi AS Hallik ha

377 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha.

§ 377

lg 2 sätestab, et sellise hagi tagamiseks, mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu, võib kohus hageja taotlusel esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Seda võib teha sõltumata sellest, kas on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks.

§ 377

lg 3 sätestab, et tagada võib ka hagi, milles on esitatud tulevane või tingimuslik nõue, samuti tuvastushagi. Kohus nõustus hagejaga selles osas, et käesoleval juhul on eelkõige vajalik hinnata, kas asja (antud juhul kaubamärgi) kasutusviisi esialgne reguleerimine hagi tagamise korras on vajalik hagejal olulise kahju vältimiseks. Kohus oli seisukohal, et hageja on piisavalt põhistanud, et kaubamärk on hagejale hädavajalik ja et hagi tagamata jätmine käesolevas olukorras tekitaks hagejale olulist kahju. Hageja annab tööd ligi 130-le inimesele. Kogu hageja äritegevus on sõltuvuses võimalusest jätkuvalt kasutada kaubamärki „Hagar". Seoses kaubamärgi litsentsilepingu ülesütlemisega kostja poolt (lisa- litsentsilepingu ülesütlemise teade) tekib olukord, kus hagi tagamata jätmise korral on hageja sunnitud lõpetama tootmise ning koondama ligi 130 töötajat, kuna uue kaubamärgi väljatöötamine, tootmisseadmete ümberseadistamine, uute pakendite tellimine ja uute lepingute sõlmimine kaubanduskettidega võtaks eeldatavalt aega mitu kvartalit, isegi kui see oleks rahaliselt võimalik. Hagejal on kohustusi krediidiasutuste ees enam kui 922 tuhande euro eest (lisa- hageja bilanss ja kasumiarunne, read „lühiajalised laenud kred.asutustelt, „pikaajaliste pangalaenude t.m.järg.per", „faktooring", „pangalaenud“, „muud laenud kred.asut.lt, kap.renf). Hageja tootmise lõpetamine või pikaajaline peatamine põhjustaks lisaks töötajate koondamisele ka pankadega sõlmitud lepingute rikkumise, mis tooks kaasa kahju hagejale, selle aktsionäridele ja lepingupartneritele. Kaubamärgi kasutusõiguse kaotamine võib kaasa tuua isegi hageja pankrotistumise.

§ 377

lg 1 sätestatud eeldus on samuti täidetud, kuna hetkel on kostjal õigus ja võimalus kaubamärki võõrandada ning teha see hagejale kättesaamatuks. Nimetatu aga võib muuta hilisema kohtuotsuse täitmise võimatuks.

§ 378lg 5 kohaselt võib kohus hagi tagamiseks rakendada üheaegselt mitut abinõu.

Seega olulise kahju ärahoidmiseks tuleb rakendada eelkõige vaidlusaluse õigussuhte esialgset reguleerimist, s.t reguleerida kaubamärgi kasutusviisi.

§ 378

lg 1 p 10 kohaselt on üheks võimalikuks hagi tagamise abinõuks kohtu poolt vajalikuks peetud muu abinõu, millena tuleb käsitleda ka vaidlusaluse õigussuhte reguleerimist

§ 377

lg 2 mõttes.

§ 378

lg 1 p 2 kohaselt on lisaks üheks võimalikuks hagi tagamise abinõuks kostja või teise isiku valduses oleva kostjale kuuluva vara arestimine ning selle alusel käsutuskeelu nähtavaks tegeva keelumärke kandmine kinnistusraamatusse või muu käsutuskeeldu nähtavaks tegeva kande tegemine muusse vararegistrisse. Kaubamärgiseaduse § 22 kohaselt võib hagi tagamiseks hageja nõudel teha kaubamärgi suhtes käsutamise keelumärke kauba- ja teenindusmärkide registrisse.

§ 378

lg 4 kohaselt tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Kohus oli seisukohal, et taotletavad hagi tagamise abinõud ei ole kostjat liialt koormavad. Kaubamärk on olnud hageja kasutuses alates selle registreerimisest 01.06.

1. a. Hoolimata kaubamärgi võõrandamisest kostjale, andis kostja selle kasutusõiguse kohe hagejale tagasi 01.09.
2. a litsentsilepinguga. Seega säilib olemasolev olukord. Ka kaubamärgi arestimine ja keelumärke kandmine kauba- ja teenindusmärkide registrisse ei koorma kostjat, ei piira tema olemasolevat majandustegevust ega vähenda kaubamärgi väärtust. Keelumärge takistab üksnes kaubamärgi võõrandamist. 3

§ 387

lg 1 kohaselt kohus saadab hagi tagamise määruse viivitamata hagejale ja toimetab kätte kostjale.

§ 387

lg 2 kohaselt kui hagi tagamise määruse täitmiseks tuleb hagejal pöörduda kohtutäituri, registripidaja või muu isiku või asutuse poole, tuleb seda hagi tagamise määruses märkida. Kohus saadab hagi tagamise määruse registripidajale või muule asutusele või isikule täitmiseks üksnes hageja taotlusel. Sel juhul täiendavat avaldust registripidajale või muule asutusele või isikule esitada vaja ei ole. Kohus ei edasta ise määrust kohtutäiturile. Kohus saadab käesoleva määruse Kauba- ja teenindusmärkide registrile, kuid märgib, et kui nimetatud asutus vajab peale kohtumääruse täiendavaid dokumente keelumärke sissekandmiseks, siis tuleb see korraldada hagejal. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Laiamäe Talu OÜ esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata või selle võimatuse korral teha Viru Maakohtu hagi tagamist puudutava 09.04.
2. a määrusega kohaldatud hagi tagamise jätkumine sõltuvaks AS-i Hallik poolt Laiamäe Talu OÜ-le tagatise andmisest Laiamäe Talu OÜ-le tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks arvestusega 24 925.54 eurot kuus. Määruskaebuse esitaja palub menetluskulud jätta vastustaja kanda. Määruskaebuse kohaselt: 1) on määrus põhjendamata ja määruskaebuse esitaja õigusi ülemäära koormav; 2) ei ole käesoleval juhul piisavalt alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha, mistõttu ei ole hagi tagamine tegelikult üldse vajalik. Maakohus on jätnud täielikult kaalumata, kas ja missuguses ulatuses võib kaubamärgi kasutusviisi esialgne reguleerimine hagi tagamise korras tekitada kahju määruskaebuse esitajale; 3) tähendab hagi tagamise korras kaubamärgi kasutamise lubamine hagejale määruskaebuse esitajale väga olulist majanduslikku kahju, mis võib viia pankrotini. Tõepoolest ei ole hetkel vaidlust selles, et kaubamärk on olnud hageja kasutuses, kuid määruskaebuse esitaja on õigustatud saama selle eest kokkulepitud tasu; 4) juhul, kui kohus määruse tühistamist põhjendatuks ei pea, siis palub määruskaebuse esitaja

383 lg 1 alusel teha hagi tagamise jätkumine sõltuvaks hageja poolt määruskaebuse esitajale tagatise andmisest määruskaebuse esitajale tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks mahus 24 925.54 eurot kuus.

1. AS Hallik vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palub mõista välja OÜ-lt Laiamäe Talu AS Hallik menetluskulud, mis on tingitud määruskaebuse esitamisest ning jätta OÜ Laiamäe Talu menetluskulud tema enda kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) on hagi tagamise määrus piisavalt põhjendatud; 2) on kohaldatud hagi tagamise abinõud proportsionaalsed. Kostjal ei saa tekkida mingit kahju. Kostja püüab väita, et hagi tagamise tõttu jääb ta ilma kokkulepitud litsentsitasust summas 24 925.54 eurot kuus. See väide on ilmselgelt väär, kuna asjas ei ole vaidlust selle üle, et kostja ütles litsentsilepingu oma 02.04.
2. a avaldusega üles. Seega on kostja õigus saada litsentsitasu, igal juhul lõppenud. Kostja ei saa vaidlusalust kaubamärki ka ise kasutada, kuna kostja ei tegutse tegevusalal, millel kaubamärk annab õiguskaitset (s.t toiduainete 4 tootmine, klassid 29, 30, 23 ning tööstuslikud analüüsid, klass 42). Kaubamärk omab väärtust ainult hageja jaoks, kes töötas välja, toodab ja turustab kaubamärgiga tähistatud pagaritooteid. Kostja ei selgita oma määruskaebuses, milles tema kahju seisneb ja kuidas see on seotud hagi tagamisega; 3) kaaluvad hageja huvid antud juhul üles kostja huvid. Kuigi tegelikkuses ei saa kostjal kahju tekkida, on hageja seisukohal, et isegi vastupidisel juhul saaksid hageja huvid hagi tagamata jätmisel oluliselt rohkem kahjustada, kui kostja huvid hagi tagamise tõttu.

§ 378

lg 4 kohaselt on selge, et hagi tagamise abinõud on kostjale alati teatud ulatuses koormavad, kuid see on hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades teatud juhul põhjendatud ja lubatud; 4) ei pea hageja andma tagatist. Tagatise andmine on vajalik ja nõutav üksnes rahaliste nõuete puhul. Seega ei ole hagi tagamise jätkumise tagatise andmisest sõltuvaks tegemine antud juhul asjakohane. Tagatise andmine ei ole antud juhul vajalik. Isegi juhul, kui tagatise nõudmine oleks võimalik ka mitterahaliste nõuete puhul, siis

§ 383

lg 1 kohaselt ei ole tagatise nõudmine mingil juhul kohtu kohustus, vaid üksnes õigus, juhul kui kohus seda vajalikuks peaks pidama. Antud vaidlus ei puuduta litsentsilepingut ja selle lõppemist, vaid kaubamärgi võõrandamise kokkulepet ja seega ka kaubamärgi omandiõigust, mistõttu kostja ei saa eeldada, et tal on lõppenud litsentsilepingu alusel endiselt õigus nõuda litsentsitasu. Samuti soovib hageja märkida, et Viru Maakohtu menetluses olnud pankrotiasi nr 2-12-14542 on lõppenud kompromissiga (lisa 2 – Viru Maakohtu 30.04.2012 määrus) ning hageja majanduslik olukord on endiselt jätkusuutlik. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu 9. aprilli 2012. a määrus muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei ole aluseks maakohtu määruse tühistamisele. 6.

§ 377

lg 2 kohaselt sellise hagi tagamiseks, mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu, võib kohus hageja taotlusel esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Seda võib teha sõltumata sellest, kas on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. Vaidlusaluse õigussuhte reguleerimisel

§ 377lg 2 järgi on kohtul ulatuslik diskretsiooniõigus.

Seetõttu võib kohus otsustada hageja taotlusel hagi tagada selleks, et tagada AS Hallik võimalus tegutseda efektiivselt kuni vaidluse lõpuni. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole esialgse õiguskaitse korras vaidlusalust õigussuhet reguleerides ületanud diskretsiooni piire, mistõttu puudub ringkonnakohtul alus maakohtu otsustusse sekkuda. Ringkonnakohus leiab, et hagi tagamine on põhjendatud, sest tagamata jätmine võib halvata AS Hallik majandustegevuse.

1. Käesoleval juhul ei koorma kohaldatud abinõu määruskaebuse esitajat ebamõistlikult. AS Hallik on kasutanud kaubamärki „HAGAR + kuju“ alates 01.06.
2. a kuni käesoleva ajani. Kostja ei ole kaubamärki majandustegevuse eesmärgil kunagi kasutanud. Määruskaebuse esitaja väide, et kaubamärgi kasutamise lubamine hagejal tähendab määruskaebuse esitajale olulist majanduslikku kahju, sest hageja ei ole täitnud litsentsilepingu alusel kohustust tasuda kaubamärgi kasutamise eest 24 925.54 eurot kuus, ei ole põhjendatud. 5 Määruskaebuses on kostja ise kinnitanud, et hageja ei ole nimetatud kohustust kunagi täitnud. Vaatamata sellele on hageja alates litsentsilepingu sõlmimisest 01.09.
3. a kuni käesoleva ajani kaubamärki kasutanud ilma takistusteta. Järelikult ei ole käesoleval juhul määruskaebuse esitaja väide kahju tekkimisest, kui hageja kaubamärki edasi kasutab, põhjendatud.
4. Käesolevas asjas ei ole põhjendatud ka määruskaebuse esitaja esitas taotluse teha kohaldatud hagi tagamine sõltuvaks AS Hallik poolt Laiamäe Talu OÜ-le tagatise andmisest Laiamäe Talu OÜ-le tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks 24 925.54 eurot kuus. Ringkonnakohus leiab, et

§ 383

lg 1, mis sätestab kohtule õiguse teha hagi tagamise või tagamise jätkumise sõltuvaks tagatise andmisest vastaspoolele tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks, hõlmab ka hagi, mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud määrata tagatis kostjale tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks summas 24 925.54 eurot kuus. Kostja on litsentsilepingu, mis oli tasu saamise aluseks, üles öelnud, ülesütlemist ei ole lepingu pooled vaidlustanud, seetõttu puudub käesoleval ajal kostjal õigus saada hagejalt litsentsitasu. Hageja on põhistanud väidet, et kostja ise ei saa vaidlusalust hüve ise kasutada ja kostja ei ole esitanud põhjendusi, milles seisneb talle tekkida võiv kahju. 9. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud

§ 171lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.

Menetluskulude lõplik jaotus määratakse kindlaks hagimenetluses tehtava lahendiga.

§ 390lg 1 kohaselt ei kuulu määrus edasikaebamisele.

Üllar Roostoja Kai Kullerkupp 6 Andra Pärsimägi